Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/578

Brüssel, 18. mai 2010

Keskkond: komisjoni uue strateegia eesmärk on muuta biojäätmete käitlemine veelgi tulusamaks

Euroopa Komisjon kavandas täna samme ELis biojäätmete käitlemise tõhustamiseks ning nende jäätmete tohutu keskkonna- ja majandustulu kasutamiseks. Igal aastal tekkivatest olmejäätmetest on 88 miljonit tonni biolagunevad aia-, köögi- ja toidujäätmed, mis mõjutavad keskkonda olulisel määral. Kuid taastuvate energiaallikate ja ringlussevõetavate materjalidena pakuvad sellised jäätmed ka palju kasutusvõimalusi. Tänase teatisega edendatakse kõnealuste võimaluste avamiseks võetavaid meetmeid, kasutades parimal viisil ära kehtivaid õigusakte ja andes liikmesriikidele valikuvabaduse nende olukorra jaoks parima lahenduse leidmiseks. Algatusi on ka vaja toetada ELi tasandil.

Keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Euroopa Liidus on juba olemas oluline kogum biojäätmeid reguleerivaid õigusakte. Kuid parema rakendamise ja jõustamisega võime biojäätmete käitlemise veelgi tulusamaks muuta. Sellega ei tõhustata mitte ainult võitlust kliimamuutuste vastu: kvaliteetse komposti ja biogaasi tootmisega panustatakse kahjustamata pinnasesse ja aeglustatakse bioloogilise mitmekesisuse kadumist.”

Biojäätmed – kasutamata võimalus

Komisjoni hinnangust ilmneb, et biojäätmete parem käitlemine ELis kätkeb endas tohutut keskkonna- ja majandustulu.

Tänases teatises on esitatud soovitused selle tulu täielikuks ärakasutamiseks. Eriti paljutõotavad on biojäätmete tekkimise vältimine ning bioloogiline töötlemine komposti ja biogaasi tootmisel.

Keskkonna jaoks on suurim oht biojäätmetest tekkiv metaan, mis on 25 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Biojäätmete bioloogilise töötlemise tõhustamise nähtavaim ja olilisim tulu oleks kasvuhoonegaasi ärahoitud heitkogused – 2020. aastaks hinnanguliselt ligikaudu 10 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkogust.

Ligikaudu üks kolmandik ELi 2010. aasta eesmärgist, mis on seotud taastuvenergia kasutamisega transpordis, oleks saavutatav biojäätmetest toodetud biogaasiga; ELi üldisest taastuvenergiat käsitlevast eesmärgist umbes 2% oleks saavutatav sel juhul, kui kõik biojäätmed oleks võimalik energiatootmiseks ära kasutada.

Tänu kvaliteetsele kompostile ja anaeroobsel töötlemisel tekkinud settele oleks võimalik tõhustada ressursside kasutamist, osaliselt asendades mittetaastuvad mineraalväetised ja säilitades pinnase kvaliteedi ELis.

Olemasoleva poliitilise strateegia täielik rakendamine ja biojäätmete tõhusam käitlemine peaksid ringlussevõtu ja ennetuspoliitika eesmärkidest sõltuvalt andma tulu hinnanguliselt 1,5–7 miljardit eurot.

Esmatähtsad meetmed

Komisjoni analüüsi kohaselt ei ole ELi tasandil poliitikavaldkonnas vajakajäämisi, mis võiksid takistada liikmesriikidel asjakohaste meetmete võtmist. Mitmes liikmesriigis saavutatud edust nähtub, et kehtivad jäätmealased õigusaktid on suurepärane alus edumeelse biojäätmete käitlemise jaoks. Selleks on vaja kõikides liikmesriikides kasutada olemasolevaid vahendeid täies mahus ja vajaduse korral neid veelgi karmistada.

Esmatähtsad meetmed hõlmavad selliste eesmärkide ranget järgimist, mis käsitlevad biojäätmete prügilatesse viimise vältimist ning jäätmete raamdirektiivist tulenevate jäätmehierarhia ja muude, biojäätmete eraldi kogumise süsteemide kehtestamise kui pakilise ülesandega seotud sätete nõuetekohast rakendamist.

ELi tasandi algatuste – näiteks kompostinormide väljatöötamise – toetamine on olulise tähtsusega, et teha kiireid edusamme ja tagada kogu ELis ühesugused tingimused. See hõlmab biojäätmete tekkimise vältimist käsitlevaid, tulevaste eesmärkidega seotud erijuhiseid ja näitajaid, kompostinorme ning suuniseid, mida kohaldatakse olelustsüklil põhineva mõtteviisi ja hindamise suhtes jäätmesektoris.

Biojäätmete käitlemine liikmesriikides

Praegu kohaldatakse liikmesriikides biojäätmete käitlemise suhtes väga erinevaid poliitikameetmeid, alates vähestest meetmetest mõnes liikmesriigis kuni kõrgete eesmärkidega poliitikameetmeteni mõnes teises riigis.

Biojäätmete eri käitlemismeetodite keskkonna- ja majandustulu sõltub sellistest kohalikest tingimustest nagu rahvastikutihedus, kliima ja infrastruktuur.

Komposteerimine ja anaeroobne töötlemine on vältimatute biojäätmete kõige paljutõotavamad keskkonna- ja majandusvõimalused. Nende protsesside oluline eeltingimus on hea kvaliteediga tooraine. Enamikul juhtudel on seda võimalik saavutada biojäätmete eraldi kogumisega.

Eri biojäätmevoogude eraldi kogumise tõhusad süsteemid on juba olemas Austrias, Saksamaal, Luksemburgis, Rootsis, Belgias, Madalamaades, Hispaania piirkonnas Kataloonias ning Itaalia teatavates piirkondades.

Biojäätmeid käsitlev teatis on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/environment/waste/compost/index.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website