Navigation path

Left navigation

Additional tools

Digitaalareng: komisjoni aruande kohaselt on investeeringud digitaalmajandusse Euroopa tulevase heaolu võti

European Commission - IP/10/571   17/05/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/571

Brüssel, 17. mai 2010

Digitaalareng: komisjoni aruande kohaselt on investeeringud digitaalmajandusse Euroopa tulevase heaolu võti

Euroopa digitaalmajandus on tugevnemas ning laienemas kõikidesse majandussektoritesse ja eluvaldkondadesse – nii on kirjas Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruandes digitaalse konkurentsivõime kohta. Pool Euroopa tootlikkuse kasvust viimase 15 aasta jooksul tuleneb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengust. Kümnest eurooplasest kuus kasutab regulaarselt internetti. Kui Euroopa tahab digitaalmajandusest saadavat kasu täiel määral ära kasutada, tuleb arengut kiirendada ning pakkuda kiiremat lairibaühendust ja internetti. Samuti tuleb suurendada inimeste usaldust ja parandada nende arvutikasutamise oskusi ning toetada veelgi rohkem IKT-alaseid uuendusi. Komisjon pakub nende valdkondade jaoks välja konkreetsed meetmed Euroopa digitaalarengu tegevuskavas, mis on peagi Euroopa 2020 strateegia raames käivitatav suurprojekt.

ELi digitaalarengu volinik Neelie Kroes ütles: „Euroopa digitaalmajandus on väga oluline majanduskasvu ja jõukuse tagamiseks. IKT ja kiire interneti ühendus on meie elus tänapäeval sama olulised, kui oli elektri- ja transpordivõrkude rajamine rohkem kui sada aastat tagasi. Kuid me peame toetama internetiteenuste arendamist veelgi, et digitaalmajandus tooks kasu kõigile.”

Aruandes analüüsitakse viimaseid arenguid IKT valdkonnas ning tuuakse välja mitmeid asjaolusid, millel Euroopa digitaalarengu tegevuskava põhineb. Euroopa digitaalarengu tegevuskava on esimene Euroopa Komisjoni suurprojekt, mis on kavas peagi käivitada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva Euroopa 2020. aasta strateegia raames.

Majanduskasvu peamine mootor

Aruande kohaselt on IKT sektor üks peamine Euroopa majanduskasvu mootor. Pool ELi 1995. aasta järgsest tootlikkuse kasvust tuleneb tehnoloogia arengust ja investeeringutest IKT sektoris. Andmed aastate 2004–2007 kohta näitavad, et tänu nendele investeeringutele on hakanud tulud suurenema ka muudes valdkondades. IKT-tööstusest tulenev lisandväärtus Euroopa majandusele on ligikaudu 600 miljardit eurot (4,8% SKPst). Sektori osakaal on 25% teadus- ja arendustegevusse tehtavate ettevõtlusinvesteeringute kogumahust ELis. Siiski on IKT sektorist saadav tulu suurem USAs. Sarnase tulemuse saavutamiseks vajab Euroopa struktuurseid reforme ja ühtset digitaalarengu tegevuskava.

Kuus eurooplast kümnest kasutab internetti

Ligikaudu 60% eurooplastest kasutab internetti regulaarselt ja 48% iga päev. Need arvud on võrreldavad USAga, kus 56% kasutab internetti iga päev ja 65% kasutas seda viimase kolme kuu jooksul. Samas ei ole ligikaudu kolmandik nii Euroopa (30%) kui ka USA (32%) elanikest kunagi internetti kasutanud.

Interneti kasutamises esineb märkimisväärseid sotsiaal-majanduslikke ja geograafilisi erinevusi. Peamiselt vanemad, vähem haritud ja väiksema sissetulekuga inimesed kasutavad internetti vähem ning nende digitaaloskuste tase on madalam. Digitaaloskuste parandamine on ülioluline Euroopa digitaalühiskonna arendamiseks. Ka selles on ELi näitajad võrreldavad USA omadega, kuigi vanemad ameeriklased kasutavad internetti rohkem (USAs ei ole 46% üle 55aastastest kunagi kasutanud internetti, Euroopas on see arv 59%). Samas on Koreas ja Jaapanis sotsiaal-majanduslikud erinevused vähem märgatavad.

EL on maailma suurim lairibaturg

2009. aastal oli ELi lairibaturg taas maailma suurim. Peaaegu neljandikul ELi elanikest (24,8%) on lairibapüsiühendus. Kuigi ühenduste kiirused on kasvanud ning ELis on 80% lairibapüsiühenduste puhul kiirus üle 2 Mbit/s, on neist vaid 18% puhul kiirus suurem kui 10 Mbit/s. Need kiirused sobivad lihtsamate veebirakenduste korral, kuid keerulisemate rakenduste (nt tellitavad telesaated) jaoks ei ole need piisavad. Euroopa 2020. aasta strateegias on seatud ambitsioonikad eesmärgid, et kõikidele eurooplastele peab olema kättesaadav vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühendus. Suuremad kiirused eeldavad üleminekut järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele. Selliste võrkude arendamisel jääb EL kaugele maha näiteks sellistest riikidest nagu Korea ja Jaapan. Üleminek võimsamatele lairibaühendustele on tõsine struktuurne väljakutse kogu telekommunikatsiooni sektori jaoks.

Ühtne e-turg

Internet on Euroopa majanduskasvu mootor, aga lisaks sellele ka suurepärane vahend ühisturu tugevdamiseks. Kuid e-kaubanduse ja e-ettevõtluse tase on liikmesriigiti erinev ning piiriüleseid tehinguid tehakse vähe. Kui 54% internetikasutajatest ostab või müüb kaupu internetis, siis vaid 22% neist teeb seda muude ELi riikide kaudu. USAs on e-kaubandus rohkem levinud: 75% internetikasutajatest ostab või müüb kaupu interneti kaudu. See näitab, et Euroopas puudub tõeline digitaalne ühtne turg, mis on oluline Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kasvuks ning selleks, et pakkuda tarbijale rohkem kaupu konkurentsivõimelise hinnaga.

Aruande terviktekst, riikide andmelehed, asjaomased uuringud ja aruanded on järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=5789

Annex

Figure 1: ICT value added in % GDP (2007)

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat and IPTS-JRC

Figure 2: Contribution of ICT and non-ICT sectors to total BERD intensity (% GDP, 2007)

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: IPTS-JRC

Figure 3 Broadband penetration rate, January 2010

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Communication Committee

Figure 4: Fixed broadband lines by speed, January 2010

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Communication Committee

Figure 5: FTTx deployment in the EU, US, Japan and South Korea

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Commission Services on the basis of Point Topic

Figure 6: Domestic and cross-border Internet purchases, 2009 (in % of internet users during last year)

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat Community Survey on ICT Usage by Households and by Individuals

Figure 7: Trend in % regular internet users in the EU, Iceland, Norway and Croatia, 2008-2009

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat Community Survey on ICT Usage by Households and by Individuals

Figure 8: Internet use as a % of population (EU27) by usage frequency

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat Community Survey on ICT Usage by Households and by Individuals


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website