Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/566

Brüssel, 12. mai 2010

Viis aastat Euroopa naabruspoliitikat ehk kaubanduse, abi ja inimestevaheliste kontaktide süvendamine

Euroopa naabruspoliitika möödunud aasta aruanded näitavad taas, et Euroopa Liit toob oma naabritele kasu. Euroopa Liit on viimase viie aasta jooksul edendanud kaubandust, suurendanud abi andmist ja süvendanud inimestevahelisi kontakte ning teinud oma naabritega varasemast märksa tihedamat koostööd majanduslike, poliitiliste ja sotsiaalsete reformide valdkonnas. Partnerlus transpordi-, energeetika-, keskkonna ja kliimamuutuste, samuti teadusuuringute, tervise ja hariduse valdkonnas on märkimisväärselt arenenud. Kõnealuseid edusamme on praeguses finantsraamistikus toetatud vahendite 32%-lise suurendamisega ning 2013. aastaks on kavas eraldada Euroopa naabruspoliitika jaoks üle 2 miljardi euro aastas.

„Euroopa naabruspoliitikat on saatnud edu ja selle konkreetsete saavutuste kohta võib esitada palju näiteid,” märkis liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Catherine Ashton. „Selleks et muuta meie maailmajagu turvalisemaks ja stabiilsemaks ning selle heaolu suurendada, võime ja peame siiski tegema veel palju jõupingutusi. Euroopa ja Vahemere riigid peavad globaliseerunud maailmas üksteist majanduskriisis aitama. Me peame tegema koostööd, et tulla toime praeguse aja uute ohtude ja probleemidega, näiteks rahvusvahelise terrorismi, inimkaubanduse ja piiriülese organiseeritud kuritegevusega. Samuti peame ühendama oma jõud, et lahendada tülisid ja konflikte, mis endiselt takistavad mõne meie regiooni arengut ega lase paljudel inimestel saada kasu globaliseerumise hüvedest. Soovime, et meie naabrid ühineksid meie püüdlustega tagada rahu ja turvaline keskkond maailma muudes piirkondades, kus valitsevad kehvemad tingimused. Ühistel väärtustel rajaneva liiduna soovime, et ka meie naabrid saaksid kasu stabiilsusest ja õitsengust, mis on avatud ja demokraatliku ühiskonna ning õigusriigi põhimõtte kohaldamise tulemus. Sellised auahned püüdlused on minu jaoks Lissaboni lepingu rakendamisel ja Euroopa välisteenistuse asutamisel esmatähtsad. Meie sõbrad ja naabrid Euroopas ja Vahemere piirkonnas saavad aktiivsemast, ühtsemast ja tõhusamast Euroopa välispoliitikast esimeste hulgas kasu.”

Laienemise ja naabruspoliitika volinik Štefan Füle: „Euroopa naabruspoliitika süvendamise kaudu suurendatakse Euroopa Liidu enda stabiilsust ja heaolu – seda tuleb kajastada ka pakkumises, mille me oma partneritele teeme. Euroopa naabruspoliitikast võidavad kõik pooled: mida suuremad on meie partnerite reformipüüdlused, seda rohkem saame neid aidata. Meie naabrid nii idas kui ka läänes on saavutanud märkimisväärset edu majandusreformide elluviimisel. Tulevikus on oluline tagant tõugata ka demokraatlike ja poliitiliste reformide rakendamist, sest selles valdkonnas on tehtud paraku vähem edusamme.”

Euroopa naabruspoliitika saavutused 2004.–2009. aastal

2004. aastaks sõlmiti enamiku Euroopa Liidust lõuna pool asuvate partneritega kahepoolsed assotsieerimislepingud. Suhete arendamine enim arenenud partneritega on aga alles käimas (näiteks Marokole on alates 2008. aastast antud nn edasiarendatud staatus). Euroopa Liidu idanaabritega sõlmitud ja praegu kehtivad partnerlus- ja koostöölepingud asendatakse kooskõlas idapartnerluse eesmärkidega järk-järgult laiaulatuslike assotsieerimislepingutega.

Euroopa naabruspoliitika raames püütakse parandada ka valitsemistava. Teatavat edu demokraatlikus protsessis näitavad hiljutised presidendivalimised Ukrainas ja parlamendivalimiste teine voor Moldovas, samuti valimiste korraldusliku poole kvaliteedi paranemine Marokos või Liibanonis. Ühinemisvabaduse, surmanuhtluse, meediavabaduse, vähemuste õiguste ja muude inimõiguste ning põhivabaduste alal on olukord mitmes partnerriigis paranenud, aga edu on üldiselt olnud väiksem kui naabruspoliitika ja selle tegevuskavade raames oodati. Suuri jõupingutusi tuleb veel teha kohtu- ja haldusreformide valdkonnas ning korruptsioonivastases võitluses.

Seoses mobiilsusega võib esile tuua asjaolu, et 2008. aastal väljastati Euroopa Liidu naaberriikides üle 2 miljoni Schengeni viisa. Ukraina ja Moldovaga on sõlmitud viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud ning Gruusiaga on läbirääkimised nende lepingute sõlmimiseks lõpule viidud. Moldova ja Gruusiaga on sõlmitud ka liikuvuspartnerlus, mille raames toetatakse seaduslikku rännet. Euroopa naabruspoliitika võimaluste täielikuks ärakasutamiseks tuleb siiski rohkem ära teha, sealhulgas koostada tegevuskavad Ukraina ja Moldova kodanike lühiajaliseks viisavabaks viibimiseks Euroopa Liidu territooriumil.

2004.–2008. aastal elavnes Euroopa Liidu kaubandus naabruspoliitikas osalevate riikidega, kusjuures Euroopa Liidu eksport suurenes 63% ja import 91% (2009. aastal aeglustus kaubandustegevus üleilmse majandus- ja finantskriisi tõttu). Euroopa Liit on valmis pidama kõikide oma naabritega läbirääkimisi ulatuslike ja kõikehõlmavate vabakaubanduspiirkondade loomiseks, kui naabrid on selleks valmis ja täidavad vajalikke tingimusi. Majandusintegratsiooni tugevdamiseks on tehtud ka muid samme. Näiteks on peetud läbirääkimisi, et sõlmida mitmesuguseid valdkondlikke kokkuleppeid alates põllumajandus- ja kalandustoodete valdkonnast kuni ühise lennunduspiirkonnani.

Energeetikaalast koostööd tugevdati vastastikuse mõistmise memorandumite või deklaratsioonidega, mis sõlmiti Aserbaidžaani, Valgevene, Ukraina, Egiptuse, Jordaania ja Marokoga. 2009. aastal kiideti heaks Ukraina ja Moldova ühinemine energiaühenduse asutamislepinguga, eeldusel et nad täidavad teatavad tingimused, ning Gruusiale anti vaatlejariigi staatus.

Aastatel 2007–2013 on Euroopa Liit eraldanud oma naabruspoliitika rakendamiseks peaaegu 12 miljardit eurot. Lisaks antakse liidu ja liikmesriikide eelarvelistel vahenditel põhinevast naabruspoliitika investeerimisrahastust toetust, mille eesmärk on ergutada laenude andmist transpordi-, keskkonna ja energeetikavaldkonna ning erasektori ja sotsiaalvaldkonna konkreetsete investeeringute jaoks (2007.–2009. aastal üle 4,7 miljardi euro).

Taustteave

Euroopa naabruspoliitika eesmärk on suurendada kõikide osalejate stabiilsust, turvalisust ja heaolu. Euroopa Liit toetab ühise tegevuskava alusel oma partnerriike nende püüdlustes viia ellu reforme demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, saavutada parem juurdepääs Euroopa Liidu ühtsele turule, parandada keskkonnatingimusi ning tihendada Euroopa Liiduga tehtavat koostööd kliimamuutuste valdkonnas ning energeetika-, transpordi- ja rändeküsimustes.

Täna avaldas Euroopa Komisjon oma iga-aastase Euroopa naabruspoliitika paketi, mis koosneb kokkuvõtvast teatisest naabruspoliitika saavutuste kohta alates 2004. aastast, 12 aruandest 2009. aasta edusammude kohta nendes 12 riigis, kes on Euroopa Liiduga kooskõlastanud oma naabruspoliitika tegevuskava, ning valdkondlikust eduaruandest.

Naabruspoliitika paketi kohta on kättesaadavad järgmised dokumendid:

  • Teatis „Euroopa naabruspoliitika hindamine” (Brüssel, 12. mai 2010)

  • 2009. aasta aruanded järgmistelt riikidelt: Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Moldova Vabariik, Palestiina okupeeritud ala, Tuneesia ja Ukraina.

  • Valdkondlik eduaruanne: http://ec.europa.eu/world/enp/documents_en.htm

Lisateave Euroopa naabruspoliitika kohta:

http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website