Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/534

Brüssel, 6. mai 2010

Euroopa Komisjon soovib suurendada Euroopa Liidu territooriumile sisenevate saatjata alaealiste kaitset

Euroopa Komisjon võttis täna vastu tegevuskava, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liitu reisivate saatjata alaealiste kaitset ühtsete eestkostetingimuste ja õigusliku esindatuse normide kohaldamise kaudu. Tegevuskava abil soovitakse kujundada ühtne Euroopa lähenemisviis, millega kindlustakse, et pädevad ametiasutused otsustavad iga saatjata alaealise tuleviku üle võimalikult kiiresti, soovitatavalt kuue kuu jooksul. Liikmesriigid peaksid esmajärjekorras katsuma üles leida saatjata alaealiste perekonna ja jälgima tähelepanelikult alaealiste taasintegreerimist koduühiskonda. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid leidma lapse parimates huvides alternatiivseid lahendusi, näiteks võtma lapse rahvusvahelise kaitse alla või andma talle võimaluse asuda elama Euroopa Liitu.

On raske saada selget ülevaadet sellest, kui palju saatjata alaealisi saabub Euroopasse rändeprotsessi käigus, aga probleemi ulatusest annab aimu nende varjupaigataotluste hulk, mille esitasid möödunud aastal alla 18-aastased lapsed, kes viibisid Euroopa Liidus ilma täiskasvanud saatjata. Eurostati andmetel esitas 2009. aastal 22 liikmesriigis (välja arvatud Tšehhi Vabariik, Taani, Prantsusmaa, Poola ja Rumeenia) varjupaigataotluse kokku 10 960 saatjata alaealist ning see on 13 % rohkem kui 2008. aastal, mil varjupaigataotluse esitas 9695 alaealist.

Alaealised saabuvad Euroopa Liitu ilma saatjata mitmesugustel põhjustel. Neid ajendavad põgenema sõda ja konfliktid, vaesus, looduskatastroofid, diskrimineerimine või tagakiusamine. Neid saadavad nende perekonnad, kes loodavad lapsele paremat elu ning seda, et laps leiab võimaluse toetada kodumaale jäänud perekonnaliikmeid. Sageli on põhjuseks ka soov ühineda teiste perekonnaliikmetega, kes juba elavad Euroopa Liidus. Mõned alaealised on paraku ka inimkaubanduse ohvrid. Tegevuskavas nähakse ette Euroopa Liidu lähenemisviis, mis põhineb kolmel peamisel tegevussuunal: ebaturvalise rände ja inimkaubanduse ennetamine, vastuvõtmine ja menetluslikud tagatised Euroopa Liidus ning püsivate lahenduste leidmine.

„Euroopa peab viivitamata tegutsema, et kaitsta saatjata alaealisi, kes on rändeprotsessis kõige haavatavamas olukorras”, teatas Euroopa Liidu siseküsimuste volinik Cecilia Malmström. „Meie tegevuskava eesmärk on kujundada välja ühine ja kooskõlastatud lähenemisviis aina süveneva probleemi käsitlemiseks. On äärmiselt oluline, et kõik liikmesriigid kohustuksid järgima saatjata alaealiste vastuvõtmisel, kaitsmisel ja integreerimisel rangeid nõudeid. Igasugune tegevus peab alati toimuma lapse parimates huvides. Me peame keskenduma Euroopa Liidu territooriumile üksi saabunud alaealiste perekonna leidmisele, samuti peame me tagama tingimused, mis võimaldavad alaealistel oma sugulastega taasühineda.”

Tegevuskava aluseks on järgmised kümme põhimõtet:

1. Kõiki lapsi tuleks kohelda eelkõige lastena. Lapse parimate huvide põhimõte tuleks seada esikohale kõigi meetmete puhul, mis hõlmavad saatjata alaealisi.

2. Kõiki lapsi tuleks kohelda vastavalt Euroopa Liidus ja liikmesriikides kohaldatavatele eeskirjadele ja põhimõtetele, eelkõige vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, ÜRO lapse õiguste konventsioonile ja Euroopa inimõiguste konventsioonile.

3. Tuleks teha kõik, et luua laste päritolumaal selline kasvukeskkond, millega võimaldatakse neile head väljavaated isiklikuks arenguks ning tagatakse inimväärne elatustase.

4. Lapsi tuleks kaitsta inimkaubitsejate ja kuritegelike rühmituste eest, samuti vägivalla või ärakasutamise muude vormide eest.

5. Tuleks teha kõik lapse pereliikmete leidmiseks ning perede ühendamiseks, eeldades et see on lapse parimates huvides.

6. Alates hetkest, kui laps on jõudnud Euroopa Liidu välispiirile või mõnda liikmesriiki, tuleks tema suhtes kohaldada spetsiaalselt laste jaoks väljatöötatud vastuvõtumeetmeid ning menetluslikke tagatisi, kuni leitakse püsiv lahendus. Lapse eestkoste ja õiguslik esindatus on otsustava tähtsusega.

7. Iga lapse tulevikku käsitlev otsus tuleks teha võimalikult kiiresti, eelistatavalt kuue kuu jooksul.

8. Saatjata alaealistele tuleks alati võimaldada asjakohane majutus ning neid tuleks kohelda viisil, mis on kooskõlas nende parimate huvidega. Juhul kui erandkorras on põhjendatud laste kinnipidamine, tuleb seda kohaldada ainult võimalikult lühikest aega ning võttes arvesse lapse parimaid huve, sest tegemist on hädaabinõuga.

9. Püsivate lahenduste kindlaksmääramisel tuleks lapse parimaid huve arvestada individuaalselt. Lahenduseks peaks olema lapse tagasipöördumine päritoluriiki, kus tuleks tagada tema taasintegreerumine, lapse rahvusvahelise kaitse alla võtmine või talle muu õigusliku staatuse andmine, mis võimaldaks tal integreeruda elukohaliikmesriiki, või lapse ümberasustamine Euroopa Liitu.

10. Kõik osapooled – Euroopa Liidu institutsioonid, liikmesriigid, päritolu- ja transiidiriigid, rahvusvahelised organisatsioonid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid – peaksid oma jõud ühendama ja tõhustama oma jõupingutusi saatjata alaealiste probleemi lahendamisel ning tagama, et lapse parimad huvid oleksid kaitstud.

Arvud ja statistilised andmed

Euroopa rändevõrgustik on teinud saatjata alaealisi käsitleva võrdleva uuringu. Euroopa rändevõrgustiku kokkuvõttev aruanne ning selle aluseks olevad aruanded 22-lt liikmesriigilt on kättesaadavad veebisaidil

http://emn.sarenet.es/Downloads/prepareShowFiles.do;?directoryID=115.

Teavet justiits- ja siseküsimuste kohta leiab järgmiselt veebisaidilt:

http://ec.europa.eu/justice_home/news/intro/news_intro_en.htm

Siseküsimuste voliniku Cecilia Malmströmi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/malmstrom/welcome/default_en.htm

Lisateabe andmise eest vastutab

MEMO/10/168

MEMO/10/169


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website