Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjon soovib edendada teadustegevust ja innovatsiooni, muutes ELi toetuste saamise ja haldamise lihtsamaks

European Commission - IP/10/472   29/04/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/472

Brüssel, 29. aprill 2010

Komisjon soovib edendada teadustegevust ja innovatsiooni, muutes ELi toetuste saamise ja haldamise lihtsamaks

Euroopa Komisjon avalikustas kava, mis aitaks edaspidi lihtsustada Euroopa Liidu rahastatavates teadusprojektides osalemise korda. Üldisem eesmärk on muuta teadusprojektides osalemine läbipaistvaks ja tõmmata kaasa parimaid teadlasi ja innovatiivseid ettevõtteid Euroopast ja väljastpoolt. Euroopa teadustegevuse potentsiaali täielik rakendamine on otsustava tähtsusega ELi strateegia Euroopa 2020 jaoks, mille raames tuleb tõhustada majanduse taaselavdamist ning välja arendada uued majanduskasvu allikad ja kriisi tingimustes kadunud töökohad. Peale lihtsustamisettepanekute on komisjon nimetanud ametisse ka sõltumatute ekspertide rühma, kelle ülesanne oleks analüüsida kõiki praeguse seitsmenda raamprogrammi aspekte.

Teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn ütles: „Oma ettepanekuga püüame vähendada Euroopa teadusprogrammidega kaasnevat halduskoormust. Teadusprogrammides peaksid osalema kõige paremad teadlased ja innovatiivsemad ettevõtted ning me peame laskma neil keskenduda töö tulemustele, mitte raiskama aega paberimajandusega. See peaks aitama Euroopa majandust ja elukvaliteeti edasi viia. Eelkõige oleks vaja, et meiega ühineks rohkem väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Usun, et seda on võimalik ellu viia ilma finantskontrolliga vastuollu minemata. Kavandatu saavutamiseks loodame ka teiste ELi institutsioonide toetusele.”

Eelarvevolinik Janusz Lewandowski lisas: „Läbivaadatud finantsmäärus, mille komisjon esitab järgmisel kuul, toetab teadustegevuse rahastamise lihtsustamist konkreetsete õigusalaste ettepanekutega, mis võiksid tuua kasu ka muudes poliitikavaldkondades. Meil on vaja lihtsamaid eeskirju, et need, kes tulevikus võiksid ELi vahenditest abi saada, st eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning mittetulundusühingud, hakkaksid üldse abi taotlema. Lihtsustamise mõte on selles, et elanikud ja ettevõtjad saaksid ELi eelarvest rohkem kasu.”

Komisjoni strateegia esimeses osas kavandatud muudatused, millest osa on juba teoksil, peaksid olema teostatavad praeguse seadusandluse ja õigusliku raamistiku abil. Muudatustega nähakse ette näiteks paremaid IT-süsteeme, eeskirjade ühtlustatumat kohaldamist, eelkõige auditi puhul, ning nende pakkumismenetluste struktuuri ja sisu täiustamist, millele vastates teadusasutused rahastamist taotlevad.

Teine osa hõlmab praeguste finantseeskirjade muutmist hoopis ulatuslikuma lihtsustamise kohaldamiseks, näiteks hakates laiemalt kasutama keskmiste kulude arvutamise meetodit, mille puhul ei ole vaja projekti kuluarvestusse iga väikest kuluartiklit eraldi kanda. Komisjon soovib ka, et projektide ELi rahastamise puhul saaks kasutada sama raamatupidamismeetodit, mida kasutatakse teadustegevuse riikliku rahastamise puhul. Nende ettepanekute puhul on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust.

Kolmandat liiki muudatusi kavatsetakse hakata rakendama tulevase teadusuuringute raamprogrammi all. Pakutud valikute seas on liikumine tulemustasu põhimõtte poole, mis tähendab seda, et abisaajatele makstakse ühekordne summa mingi kindla teadustöö tegemiseks ning iga üksiku kuluartikli esitamise asemel peavad abisaajad tõestama, et nende tegevus on olnud tõhus ja kasulik.

Vahepeal on komisjon algatanud praeguse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise. Selle vahehindamise tegemiseks on määratud sõltumatute ekspertide rühm Rolf Annerbergi juhtimisel ning nad peaksid esitama oma aruande sügisel.

Rolf Annerberg on Rootsi keskkonna, põllumajandus- ja ühiskondlike alade planeerimise nõukogu (Formas) peadirektor. Rühmal on volitus tegeleda mitmete eri teemadega, mis on seotud raamprogrammi tegevuse kujundamise, kohaldamise ja selle mõjuga.

Taust

Seitsmes raamprogramm on tekitanud teadusringkondades suurt huvi. 2007. aastal esitati üle 33 000 rahastamistaotluse, millest peaaegu 7 000 rahuldati. Selles osalevad peaaegu kõik Euroopa ülikoolid.

Nii seitsmenda raamprogrammi väljatöötamisel kui ka alates selle toimimisest on tehtud juba mitmeid konkreetseid samme korra lihtsustamiseks.

Näiteks hakati seitsmenda raamprogrammiga kasutama tagatisfondi ja ühtset registreerimissüsteemi, millesse pidid organisatsioonid, kes taotlesid rahastamist mitme projekti ja mitme aasta lõikes, sisestama oma andmed vaid üks kord. Kümnest seitsmendas raamprogrammis osalejast kaheksa puhul ei ole enam vaja teha tagasiulatuvat finantssuutlikkuse kontrolli ning neljast maksest kolme puhul ei ole vaja esitada tõestusmaterjali kuluperioodi hõlmavate finantsselgituste näol.

2007. aastal asutas komisjon kaks uut rakendusametit. Need on Teadusuuringute Rakendusamet (REA) ja Euroopa Teadusnõukogu (ERC). Euroopa Teadusnõukogu on seitsmenda raamprogrammi lipulaev ja korraldab hankekonkursse projektidele, mida juhivad nii algajad kui ka kogemustega teadlased ning mille puhul ei ole piiriüleste konsortsiumite kaasamine nõutav.

Teatise täielik tekst on esitatud veebilehel

http://ec.europa.eu/research/fp7/index_en.cfm?pg=documents

Rohkem üksikasju tänase teatise, varem võetud meetmete ja läbivaadatud seitsmenda raamprogrammi kohta pakub MEMO/10/156


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website