Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/255

Brüssel, 9. märts 2010

Kliimamuutus: Euroopa Komisjon pakub välja strateegia, et anda uut hoogu ülemaailmsetele jõupingutustele pärast Kopenhaagenit

Euroopa Komisjon esitles täna strateegiat, millega soovitakse jätkata ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuse ohjamisel. Komisjoni teatises tehakse ettepanek, et EL hakkaks kiiresti ellu viima eelmise aasta detsembris Kopenhaagenis sõlmitud kokkulepet, eriti seoses stardirahadega arenevatele riikidele. Samal ajal peaks EL jätkuvalt püüdlema tugeva ja õiguslikult siduva rahvusvahelise kokkuleppe poole, mille alusel võtaksid kõik riigid reaalselt kliimameetmeid. Selleks tuleb Kopenhaageni kokkulepe siduda ÜRO kliimaläbirääkimistega ning tegeleda Kyoto protokolli kitsaskohtadega. Et saada suuremat toetust ÜRO läbirääkimistele, peab EL partnereid jõulisemalt kaasama, mida komisjon püüab teha tihedas koostöös nõukoguga ja Euroopa Parlamendi toetusel.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „Komisjon kavatseb edaspidigi kindlameelselt osaleda ülemaailmses tegevuses kliimamuutuse ohjamisel. Täna avaldatavas teatises esitatakse selge strateegia järgmiste sammude kohta, mida tuleb teha selleks, et rahvusvahelised läbirääkimised uuesti hoogustuksid ja et meie partnerid meie selja taha asuksid. Loodan, et järgmine Euroopa Ülemkogu seda strateegiat toetab. Samuti olen ma palunud volinik Hedegaardi korraldada kohtumisi peamiste rahvusvaheliste partneritega.”

Euroopa kliimameetmete volinik Connie Hedegaard tõdes: „Kliimamuutust on võimalik kontrolli alla saada vaid siis, kui kõik suuremad heite tekitajad võtavad abinõud tarvitusele. Muidugi loodan ma väga, et jõuame Mehhikos tulemusteni, kuid suurte heitkogustega riikide pealinnadest kostvate signaalide järgi ei ole see paraku tõenäoline. Kopenhaagenis oli maailmal ainulaadne võimalus, aga seda ei kasutatud täiel määral ära. Seega tuleb meil pingutada ja teha kõik, et Cancuni konverentsil konkreetsete ja põhjapanevate tulemusteni jõuda ning anda neile õiguslik vorm hiljemalt Lõuna-Aafrikas. Kopenhaagenis astuti samm edasi. Kuigi Kopenhaageni kokkulepe ei täitnud kaugeltki Euroopa eesmärke, annab maailmas üha suurenev toetus kokkuleppele ELile võimaluse suunata see meetmetesse. Kõige veenvam viis näidata Euroopa juhtrolli on võtta konkreetseid ja sihipäraseid meetmeid, et saada kõige kliimasõbralikumaks piirkonnaks maailmas. Sellega suurendaksime ka oma energiajulgeolekut, ergutaksime keskkonnasõbralikumat majanduskasvu ja looksime uusi töökohti.”

Läbirääkimiste kava

Teatises esitatakse aprillis uuesti algava ÜRO läbirääkimisprotsessi kava. Kopenhaageni kokkuleppele lisatud poliitilised suunised, mida ei ole ametlikult ÜRO otsusena vastu võetud, tuleb siduda ÜRO läbirääkimiste tekstidega, mis on aluseks tulevasele ülemaailmsele kliimaleppele. EL oleks valmis sõlmima õiguslikult siduva kokkuleppe käesoleva aasta lõpus Cancunis, Mehhikos toimuval ÜRO kliimakonverentsil, kuid komisjon tõdeb, et erimeelsused riikide vahel võivad lükata selle edasi aastani 2011. EL on valmis, kuid kogu maailm võib-olla mitte. Seega tuleks meil liikuda sammhaaval.

Kopenhaageni kokkulepe

Kopenhaageni kokkulepe on samm edasi ELi eesmärgi suunas saavutada õiguslikult siduv ülemaailmne kliimalepe, mis jõustuks 2013. aastal pärast Kyoto protokolli esimese kohustusteperioodi lõppu. Kokkuleppes kinnitatakse ELi peamist kliimaeesmärki hoida globaalne soojenemine alla 2ºC võrreldes tööstuseelse tasemega, mis aitaks vältida kliimamuutuse halvimaid mõjusid.

Praeguseks on kokkuleppesse lisanud oma heitkogustega seotud eesmärgid ja meetmed need tööstusriigid ja arengumaad, kes tekitavad rohkem kui 80% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitest. See näitab, kui otsustavalt on suurem osa riike valmis kiirendama kliimameetmete võtmist.

Keskkonnaalane usaldusväärsus

Rahvusvaheliste läbirääkimistega tuleb tagada tulevase ülemaailmse kokkuleppe keskkonnaalane usaldusväärsus ning reaalne suutlikkus hoida globaalne soojenemine alla 2ºC. Kyoto protokoll on ka edaspidi ÜRO protsessi nurgakivi. Samas hõlmab see vaid osasid riike ning protokollil on ka teisi nõrku külgi, mille kõrvaldamiseks tuleks otsida lahendusi. Kui neid protokolli puudusi, mis on seotud metsandusest pärit heitkoguste arvestuseeskirjade ning riiklike saastekvootide ülejäägiga aastatest 2008-2012, ei kõrvaldata, võib juhtuda, et tööstusriikide praegused heitkoguste vähendamise kohustused kahaneksid peaaegu nullini.

ELi juhtroll

Komisjon arvab, et EL peab asuma juhtrolli ja võtma osana 3. märtsil esitletud strateegiast „Euroopa 2020. aastal” (vt IP/10/225 ) konkreetsed meetmed selleks, et saada maailma kõige kliimasõbralikumaks piirkonnaks. EL on võtnud kohustuse vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20% võrreldes 1990ndatega. Lisaks on EL lubanud seda eesmärki suurendada 30%-ni, kui muud tähtsamad majandusriigid on nõus andma oma õiglase panuse globaalsetesse jõupingutustesse. Komisjonil on kavas enne juunis toimuvat Euroopa Ülemkogu analüüsida, milliseid poliitilisi otsuseid on vaja 30%-lise heitkoguste vähenemise saavutamiseks. Seejärel tuleb komisjonil kavandada viis, kuidas EL saaks aastaks 2050 üle minna vähem CO 2 -heiteid tekitavale majandusele. Kooskõlas strateegiaga „EL aastal 2020” on eesmärgiks seatud arukad lahendused, millest on kasu lisaks kliimale ka energiajulgeoleku ja töökohtade loomise puhul.

Stardiraha arengumaadele

Komisjon teeb ettepaneku, et EL hakkaks Kopenhaageni kokkulepet ellu viima. EL peaks kiiresti täitma oma kohustuse anda arengumaadele aastatel 2010-2012 stardiraha 2,4 miljardit eurot aastas. See on väga oluline nii ELi usaldusväärsuse säilitamiseks kui ka abisaavate riikide suutlikkuse suurendamiseks kliimamuutuse ohjamisel. Komisjon on valmis kaasa aitama ELi abi koordineerituse tagamisele.

CO 2 -turu arendamine

Teatises rõhutatakse, et EL peaks jätkama tööd rahvusvahelise CO 2 -turu väljaarendamisel, mis on oluline selleks, et soodustada investeeringuid vähem CO 2 -heidet tekitavasse majandusse ning vähendada kulutõhusalt globaalset heidet. CO 2 -turu abil on võimalik suunata olulisel määral rahalisi vahendeid ka arengumaadesse.

Partnerite jõulisem kaasamine

EL peab partnereid jõulisemalt kaasama, et suurendada usku globaalse kokkuleppe saavutamisesse, ning valmistama ette konkreetsed meetmetele orienteeritud otsused, mida saaks Cancunis vastu võtta. Komisjon teeb ühtlasi tihedat koostööd nõukogu ja selle eesistujariigiga. Ta õhutab ka Euroopa Parlamenti rakendama peamiste partnerriikide parlamendisaadikuid aktiivsemalt tegevusse ning pakub oma abi.

Täpsem teave:

http://ec.europa.eu/environment/climat/future_action_com.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website