Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/ 249

Brüssel, 9. märts 2010

Euroopa Komisjon astub samme, et tagada Euroopa Liidus õigus õiglasele kohtulikule arutamisele

Kui Eestis liiklusõnnetusse sattunud Läti turistil ei võimaldata kohtuliku arutamise käigus suhtlemist läti keelt rääkiva advokaadiga või kui Poolast pärit kahtlusalusel ei ole võimalik näha tema vastu Prantsusmaa kohtus kasutatavate tõendite tõlget, siis on tegemist niisuguste ootamatute takistustega, mis võivad põhjustada ebaõiglasi süüdimõistmisi kohtuasjades, mis ei toimu kohtualuse päritoluriigis. Euroopa Komisjon esitas täna eelnõu, mis aitab paremini kinni pidada inimeste õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis, mille keelt nad ei oska. Eelnõu kohaselt tuleb ELi liikmesriikidel tagada kahtlusalustele kohtuasja suuline ja kirjalik tõlge. Hiljem esitab komisjon ka teised eelnõud, millega kokkuvõttes kehtestatakse ELi terviklikud nõuded kriminaalmenetluse kohta. Lissaboni lepingu kohaselt saab Euroopa Liit võtta meetmeid oma kodanike õiguste tugevdamiseks vastavalt ELi põhiõiguste hartale.

Euroopa Komisjoni asepresident, ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding ütles: „ Me astume täna esimese pika sammu Euroopa kohtumõistmisel piiride kaotamise suunas. Euroopa Liidus ei tohi kellelgi hetkekski tekkida tunnet, et tema õigused ja nende kaitsmise võimalused on väiksemad ainuüksi seetõttu, et ta ei ela oma päritoluriigis. Kuidas saakski tekkida usaldus meie turvalisuse eest hoolitsevate ametiasutuste vahel, kui pole kindlaid tagatisi, et kodanike põhiõigusi järgitakse kõikides liikmesriikides? Kuna õigus ja turvalisus kuuluvad kokku, siis ma eeldan, et Euroopa Parlament ja nõukogu menetlevad ettepanekut kiiresti ja kõrvaldavad asjaolud, mis takistavad kodanikel kasutada ELi põhiõiguste hartast tulenevat õigust õiglasele kohtulikule arutamisele .”

Ühe enam Euroopa elanikke reisib, õpib ja töötab väljasool oma kodumaad. Seetõttu on suurem tõenäosus, et neil tuleb kokku puutuda kohtumenetlusega mõnes teises liikmesriigis. Inimene, kellele esitatakse kriminaalsüüdistus, ei tarvitse osata õiguskaitseasutustes kasutatavat keelt. Kui inimesed ei saa aru menetluse keelest, neil ei ole võimalik suhelda kaitsjaga ja kui tõendid on tõlkimata, ei saa nad täielikult kasutada oma õigust kaitsele. Tänane eelnõu sisaldab järgmist kolme ettepanekut, millega suurendatakse kodanike õigust saada suulist ja kirjalikku tõlget:

  • tõlkimine tuleb tagada advokaadiga suhtlemisel, uurimise käigus (näiteks ülekuulamisel politsei poolt) ja kohtus;

  • selleks et menetlus oleks õiglane, nähakse ette tähtsamate dokumentide (vahistamismäärus, süüdistusakt, kohtuotsus ja olulisemad asitõendid) tõlkimine. Kodanikel ei tule rahulduda vaid suulise ülevaatega asitõenditest;

  • enne kui kodanik loobub oma õigusest saada suulist ja kirjalikku tõlget, peab tal olema õigus saada õigusnõustamist. Kedagi ei tohi sundida oma õigustest loobuma enne advokaadiga rääkimist.

Olenemata menetluse tulemustest katab suulise ja kirjaliku tõlke kulud liikmesriik, mitte kahtlusalune. Kui puuduvad üldkehtivad miinimumnõuded õiglase menetluse tagamiseks, ei nõustu õiguskaitseasutused kuigi meelsasti saatma inimesi mõne teise riigi kohtusse. See aga takistab Euroopa vahistamismääruse ja teiste kuritegevusega võitlemise meetmete rakendamist. Kui 2005. aastal väljastati 6 900 Euroopa vahistamismäärust, siis 2007. aastal juba 11 000. Komisjon on seisukohal, et edaspidi tuleb vahistamismääruse täitmisel alati tagada, et täidetaks ELi õiglase kohtuliku arutamise nõudeid, sealhulgas peetakse kinni õigusest kasutada suulise ja kirjaliku tõlke teenust.

Komisjon soovib õiglase kohtuliku arutamise õiguse tagamisel kiiret edasiliikumist

Kriminaalmenetluses suulise ja kirjaliku tõlke saamise õigust käsitlev eelnõu, mille komisjon täna esitab, on esimene mitmest direktiivist, millega tugevdatakse kriminaalmenetlust pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Õigusküsimuste voliniku Redingi sõnade kohaselt valmistati eelnõu ette eeskätt Rootsi ja Hispaania eesistumise ajal. „Lissaboni lepinguga loodud uute tingimuste kohaselt soovime me kiirendada Euroopa menetlusõiguste alaste oluliste algatuste elluviimist. Olen seisukohal, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid oma poliitilised seisukohad suulise ja kirjaliku tõlke küsimuses kooskõlastama veel enne suve. Ma teen selle nimel tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja eesistujariigi Hispaaniaga ”, ütles volinik .

Taust

Komisjon esitas suulise ja kirjaliku tõlke saamise õigust käsitleva raamotsuse 2009. aasta juulis, kuid pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 muutusid kõik sellealased ettepanekud kehtetuks. 30. novembril 2009 tegid ELi liikmesriikide valitsused komisjonile ülesandeks esitada ettepanekud kogu ELis kehtivate teatavate menetlusõiguste järkjärgulise kehtestamise kohta. Vastavalt sellele esitab komisjon nüüd raamotsuse asemel direktiivi eelnõu. Lähiaastatel esitatakse ka järgmisi valdkondi käsitlevad ettepanekud:

  • õigus saada teavet süüdistuse ja oma õiguste kohta (2010. aasta suvel);

  • õigus õigusnõustamisele enne kohut ja kohtus ning õigusabi;

  • kinnipeetava õigus suhelda pereliikmete, tööandja ja konsulaarasutustega;

  • kaitsetute kahtlusaluste kohtlemine.

http://ec.europa.eu/justice_home/news/intro/news_intro_en.htm

MEMO/10/70


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website