Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa 2020. aastal: Euroopa Komisjon esitab Euroopa uue majandusstrateegia

Commission Européenne - IP/10/225   03/03/2010

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/225

Brüssel, 3. märts 2010

Euroopa 2020. aastal: Euroopa Komisjon esitab Euroopa uue majandusstrateegia

Euroopa Komisjon algatas täna Euroopa 2020. aasta strateegia, mille eesmärk on väljuda kriisist ja valmistada ELi majandus ette järgmiseks kümnendiks. Komisjon on ette näinud kolm peamist majanduskasvu mootorit, mille rakendamiseks tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid. Nendeks mootoriteks on teadmiste, innovatsiooni, hariduse ja digitaalühiskonna edendamine (arukus), tootmise muutmine ressursitõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks (jätkusuutlikkus) ning tööturul osalemise, oskuste omandamise ja vaesusevastase võitluse toetamine (kaasavus). Majanduskasvu elavdamiseks ja töökohtade loomiseks peavad kõik Euroopa jõud tegema koostööd, mida tuleks juhtida kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Edusammude jälgimiseks kehtestatakse viis eesmärki, mis EL peab täitma 2020. aastaks.

President Barroso sõnul on Euroopa 2020. aasta strateegia ülesanne määrata kindlaks meetmed, mida on praegu ja edaspidi vaja võtta Euroopa majanduse jaluleseadmiseks. „Kriis on toonud nähtavale sügavad probleemid ja jätkusuutmatud arengusuunad, mida me ei saa enam ignoreerida. Euroopa puudulik majanduskasv ohustab meie tulevikku. Meil tuleb otsustavalt kõrvaldada kitsaskohad ja panna maksma oma arvukad eelised. Peame rajama uue majandusmudeli, mille aluseks on teadmised, vähem CO 2 -heiteid tekitav majandus ja kõrge tööhõive tase. Selleks peavad kõik Euroopa jõud tegema koostööd.”

Kõigepealt tuleb Euroopal üleilmse majandus- ja finantskriisi kogemuse põhjal mõista, et meie majandussüsteemid on omavahel lahutamatult seotud. Ükski liikmesriik ei suuda üleilmsete probleemidega omapäi tõhusalt toime tulla. Üheskoos oleme tugevamad ja meie edukas väljumine kriisist sõltub seepärast majanduspoliitika ulatuslikust kooskõlastamisest. Kui see ebaõnnestub, võib järgneda „kaotatud aastakümme”, mille jooksul Euroopa suhteline tähtsus väheneb, majanduskasv takerdub jäädavalt ja kõrge tööpuudus muutub struktuurseks.

Seepärast on Euroopa 2020. aasta strateegias esitatud järgmise kümne aasta visioon Euroopa sotsiaalsest turumajandusest, mis toetub kolmele omavahel haakuvale ja üksteist toetavale prioriteedile. Nendeks on teadmistele ja innovatsioonile tugineva majanduse väljaarendamine (arukas majanduskasv), vähem CO 2 -heiteid tekitava, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse edendamine (jätkusuutlik majanduskasv) ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust soosiva kõrge tööhõivemääraga majanduse toetamine (kaasav majanduskasv).

Nimetatud kolme prioriteedi raames tehtavaid edusamme mõõdetakse ELi tasandil viie peamise eesmärgi alusel, millest liikmesriikidel palutakse oma lähtepositsiooni arvestades sihtide seadmisel lähtuda:

  • 20–64aastaste inimeste tööhõivemäär tuleks tõsta 75 %ni;

  • teadus- ja arendustegevusse tuleks investeerida 3 % ELi SKPst;

  • tuleks saavutada kolm kliima- ja energiaalast eesmärki (20 %, 20 %, 20 %);

  • koolist väljalangevuse määr peaks olema alla 10 % ning vähemalt 40 %-l nooremast põlvkonnast peaks olema kolmanda taseme haridus;

  • vaesusohus elavate inimeste arvu tuleks vähendada 20 miljoni võrra.

Nende eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon ettepaneku luua Euroopa 2020. aasta tegevuskava, mis hõlmaks mitut suurprojekti. Suurprojektide elluviimine on ühine ülesanne, mis nõuab meetmeid kõikidelt tasanditelt – ELi asutustelt, liikmesriikidelt ning piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt.

  • Suurprojektiga „Innovatiivne liit” asetatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikas rõhk ühiskonna peaprobleemide lahendamisele ning ületatakse teadlaste ja turu vaheline lõhe, et nende leiutistest saaks välja arendada turustatavad tooted. Näiteks võimaldaks ühenduse patent ettevõtjatel igal aastal kokku hoida 289 miljonit eurot;

  • suurprojektiga „Noorte liikuvus” muudetakse üliõpilaste ja noorspetsialistide liikuvuse edendamise kaudu Euroopa kõrgharidussüsteem kvaliteetsemaks ja rahvusvaheliselt atraktiivsemaks. Konkreetse meetmena tuleks lihtsustada teiste liikmesriikide elanike juurdepääsu töökuulutustele ning nõuetekohaselt tunnustada kutsekvalifikatsioone ja kutsealast töökogemust;

  • suurprojektiga „Euroopa digitaalne tegevuskava” tagatakse jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab ülikiirele internetile tuginev digitaalne ühtne turg. 2013. aastaks peaks igal eurooplasel olema juurdepääs kiirele internetile;

  • suurprojekti „Ressursitõhus Euroopa” raames toetatakse üleminekut ressursitõhusale ja vähem CO 2 -heiteid tekitavale majandusele. Euroopa peaks pidama kinni endale 2020. aastaks seatud eesmärkidest energiatootmise, -tõhususe ja -tarbimise alal. See lubaks nimetatud aastaks vähendada nafta- ja gaasiimporti 60 miljardi euro võrra;

  • suurprojektiga „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” tagatakse kriisijärgses olukorras ELi tööstusbaasi konkurentsivõime, edendatakse ettevõtlust ja arendatakse uusi oskusi, mis võimaldavad luua miljoneid uusi töökohti;

  • suurprojektiga „Uute oskuste ja töökohtade loomise tegevuskava” pannakse alus tööturu moderniseerimisele, et tõsta tööhõive taset ja kindlustada Euroopa ühiskonnamudelite jätkusuutlikkus pärast beebibuumi põlvkonna pensionileminekut;

  • suurprojektiga „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm” tagatakse majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, abistades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavaid inimesi ning andes neile võimaluse aktiivseks osalemiseks ühiskonnas.

Euroopa 2020. aasta eesmärgid nõuavad juhtimist ja vastutust senisest kõrgemal tasandil. Komisjon kutsub riigipäid ja valitsusjuhte üles siduma end uue strateegiaga ja kiitma selle Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel heaks. Samuti suurendatakse Euroopa Parlamendi rolli.

Selleks et võetud kohustused viidaks liikmesriikides tõhusate meetmete abil ellu, tugevdatakse juhtimismehhanisme. Komisjon jälgib tehtud edusamme. Sidususe huvides toimub Euroopa 2020. aasta strateegia ning stabiilsuse ja kasvu pakti käsitlev aruandlus ja hindamine samal ajal. See võimaldab mõlema strateegiaga püüelda sarnaste reformieesmärkide poole, ilma et nad omavahel sulanduksid.

Further information : http://ec.europa.eu/eu2020/index_en.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site