Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon lihtsustab piiriüleseid kohtumenetlusi ettevõtjate ja tarbijate jaoks

Commission Européenne - IP/10/1705   14/12/2010

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1705

Strasbourg, 14. detsember 2010

Euroopa Komisjon lihtsustab piiriüleseid kohtumenetlusi ettevõtjate ja tarbijate jaoks

Prantsusmaal asuv firma on sõlminud Poolas asuva ettevõtjaga lepingu tehase ehitamiseks Pariisi lähedale. Eelnevalt on nad kokku leppinud, et lepinguga seotud vaidlused lahendatakse Varssavi kohtus. Poola ettevõtja kaebab Prantsuse firma maksete hilinemise tõttu kohtusse. Varssavi kohus teeb otsuse, et Prantsuse firma peab tasuma võlgnetava summa. Poola ettevõtja tahab, et otsust kohaldatakse Prantsuse firma Prantsusmaal asuva vara suhtes. Praegu on selleks, et välisriigis tehtud kohtuotsust tunnustataks, vaja läbida Prantsusmaa kohtus aeganõudev menetlus, millega kaasnevad kulud võivad ulatuda 3000 euroni. ELis peetakse aastas üle 10 000 menetluse välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks. Niisugune otsuste tunnustamise nõue on aga aegunud, kui pidada silmas Euroopa siseturu arengut ning liikmesriikide vahelist usaldust üksteise õigussüsteemi vastu tsiviil- ja kaubandusasjades. Seetõttu tegigi Euroopa Komisjon täna ettepanku kaotada välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise nõue. Nii saaks säästa aastas kuni 48 miljonit eurot ning lihtsustada piiriüleseid kohtumenetlusi eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks. See on osa komisjoni ettepanekust, millega ajakohastatakse 2001. aastal vastu võetud nn Brüsseli I määrust ehk ELi eeskirju, mis määravad kindlaks, millise kohtu pädevusse kuulub piiriülese kohtuvaidluse menetlemine, ning kuidas ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja täidetakse mõnes muus liikmesriigis. Uuenduste eesmärk on tugevdada siseturgu ja vähendada bürokraatiat. Samuti paraneb Euroopa tarbijate kaitse, kui nad on seotud kolmandate riikide ettevõtetega, lisandub ettevõtjate õiguskindlus kohtualluvuse kokkulepete sõlmimise korral ning suureneb vahekohtumenetluste konkurentsivõime.

"Komisjon teeb täna ettepaneku kaotada liikmesriikide vahel keeruline ja kulukas menetlus tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks. See on hea uudis nii Euroopa kodanikele kui ka VKEdele. Meie ettepanek muudab piiriüleste kohtuvaidluste lahendamise kiiremaks ja odavamaks, aidates olenevalt kohtuasjast säästa 2 000–12 000 eurot,” ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso.

„Kui tegemist on tõelise siseturuga, tuleks ühes liikmesriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuseid muudes ELi liikmesriikides täielikult usaldada. Seetõttu kaotamegi vanamoodsa ja üdini bürokraatliku nõude välisriigis tehtud kohtuotsust tunnustada, kõrvaldades nii Euroopas olulise tõkke piiriüleste tehingute teelt,” sõnas Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Tahan, et aastaks 2013 täidetakse tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuseid kogu ELis tõhusalt, kiiresti ja odavalt – olenemata sellest, kas otsuse on teinud sama või mõne muu liikmesriigi kohus.”

Kuigi tänu Euroopa ühisturule saavad ettevõtjad tegutseda 500 miljoni tarbijaga turul, osaleb kõigest neljandik Euroopa 20 miljonist VKEst piiriüleses kaubanduses. Hiljuti toimunud uuringust selgus, et peaaegu 40% ettevõtetest sooviks tegutseda koduturust kaugemal, kui lihtsustataks kohtuvaidluste lahendamist välismaal. Lisakulutuste ja õigusliku ebakindlusega seotud bürokraatlike takistuste kõrvaldamine on seetõttu komisjoni tegevuses kesksel kohal, et lihtsustada nii ettevõtjate kui ka kodanike elu (vt IP/10/1390 ja MEMO/10/525).

Komisjon otsustas täna ajakohastada 2001. aastal vastuvõetud Brüsseli I määrust. See määrus on piiriüleste kohtuvaidluste lahendamises kesksel kohal, sest sellega määratakse kindlaks, millise kohtu pädevusse kuulub konkreetse piiriülese vaidluse lahendamine. Samuti nähakse selles ette sätted ühes riigis tehtud kohtuotsuse tunnustamiseks mõnes muus liikmesriigis.

Tänases komisjoni ettepanekus on neli peamist muudatust:

  • välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõude kaotamine: praegu kehtivate eeskirjade kohaselt ei ole ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus automaatselt täitmisele pööratav muus liikmesriigis. See tuleb kõigepealt heaks kiita ja kuulutada täidetavaks spetsiaalse erimenetluse teel selle liikmesriigi kohtus, kus täitmist taotletakse. Keeruliste kohtuasjade korral võivad niisuguse menetlusega kaasnevad advokaaditasud, tõlke- ja kohtukulud ulatuda 12 700 euroni. Mõnes riigis võib kuluda kuid, enne kui kohtuotsust tunnustatakse ja see täidetakse. 95% juhtudest on tegemist lihtsalt formaalsusega. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku see nõue kaotada. Tulevikus kuuluksid seega ühes liikmesriigis tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsused automaatselt täitmisele kogu ELis. Kohus võib otsuse täitmise ka edaspidi peatada, kuid ainult erakorralistel asjaoludel (nagu juhul, kui välismaal otsuse teinud kohus rikkus õiglase kohtuliku arutamise õigust).

  • tarbijakaitse parandamine kohtuvaidluste korral, kuhu on kaasatud kolmandad riigid: praegu erinevad siseriiklikud kohtalluvuse eeskirjad kolmandatest riikidest pärit kostjate jaoks liikmesriigiti märkimisväärselt. Ühe riigi õiguses võib olla ette nähtud võimalus, et kodanik või ettevõtja võib esitada oma riigi kohtusse hagi väljastpoolt ELi pärit kostja vastu, kuid see võib olla võimatu mõne muu liikmesriigi seaduste kohaselt. Tänane ettepanek muudab neid sätteid. Edaspidi on vaidlustes ELis alalist elukohta omava tarbija ja väljaspool ELi asuva ettevõtte vahel pädev selle liikmesriigi kohus, kus tarbija elab, olenemata liikmesriigist.

  • ettevõtjatevaheliste kohtualluvuse kokkulepete õiguskindluse parandamine: ettevõtjatevaheliste suhete korral otsustatakse sageli omavahelised vaidlused lahendada ühes kindlas kohtus. Kohtuvaidlustes kohaldatakse aga sageli taktikat, mille korral niisugune valik vaidlustatakse muu liikmesriigi kohtus, et vaidluse lahendamisega venitada – taktika, mille kohta kasutatakse ka nimetust „Itaalia torpeedo”. Komisjon tegi täna ettepaneku võtta meetmed, millega niisugune pahatahtlik venitamine lõpetada ning tagada, et kohtualluvuse kokkuleppega kindlaksmääratud kohus on alati esimene, kes otsustab, kas see kokkulepe on kehtiv või mitte.

  • Euroopa vahekohtumenetluste konkurentsivõime suurendamine: komisjoni reformiettepanekud selgitavad vahekohtumenetluse kohaldamist, mida Brüsseli i määruses ei käsitletud. Enam kui 60% Euroopa suurettevõtjatest eelistab ettevõtjatevahelistes vaidlustes vahekohtumenetlust vaidluse lahendamisele kohtus. Euroopa vahenduskeskustes Londonis ja Pariisis menetletakse vaidlusi koguväärtusega üle 50 miljardi euro. ELi jaoks tähendab see 4 miljardit eurot aastas. Praegu on ettevõtjal, kes tahab vahekohtukokkuleppest kõrvale hiilida, suhteliselt lihtne väita, et kokkulepe on kehtetu, ning pöörduda vaidluse lahendamiseks selle liikmesriigi kohtusse, kus ta võib oodata endale soodsat kohtuotsust kokkuleppe kehtivuse küsimuses. Seetõttu tegi komisjon täna ettepaneku suurendada ettevõtjate kindlust, et vahekohtu valikut kaitstakse kohtuvaidluse lahendamise pahatahtliku taktika kasutamise eest.

Taust

Brüsseli I määrusega lihtsustatakse ELis õigusalast koostööd tsiviilasjades, määrates kindlaks piiriülese vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu ja tagades muudes liikmesriikides tehtud kohtuotsuste tõrgeteta tunnustamise ja täitmise. See aitab siseturul korralikult toimida.

Kaheksa aastat pärast algse määruse jõustumist kavatseb komisjon seda oma reformiettepanekutega tõhusamaks muuta.

Ettepanekule kaotada välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue eelnesid näiteks Euroopa maksekäsu menetlus (lihtsustatud menetlus vaidlustamata piiriüleste nõuete lahendamiseks), Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (piiriüleste nõuete korral, mille väärtus ei ületa 2000 eurot) ja ülalpidamiskohustusi käsitlev määrus.

Komisjon esitas 2009. aasta aprillis Brüsseli I määruse kohaldamise kohta aruande ja rohelise raamatu, milles käsitleti erinevaid poliitilisi võimalusi.

Komisjon avaldas täna ka rohelise raamatu, kus esitatakse mitu ettepanekut selle kohta, kuidas lihtsustada perekonnaseisudokumentide vaba liikumist (vt IP/10/1704).

Kuidas edasi?

Nüüd on Euroopa Parlamendi ja nõukogu kord jõuda kokkuleppele komisjoni ettepanekus Brüsseli I määruse ajakohastamise kohta.

Täiendav teave

MEMO/10/677

Peadirektoraadi veebilehe uudistenurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

ANNEX

Chart 1: Relevance of rules on jurisdiction and enforcement for cross-border commercial activity

"To what extent would you be inclined to engage in (more) cross-border commercial activity if, in the event of a dispute, a judgement obtained in one Member State would be enforceable in another without additional procedures?"

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: CSES study, Text box 3.3, p. 61

Chart 2: Number of exequatur applications and success rates (2009)

Member State

No. Applications

Success rate %

Austria

244

93

Belgium*†

307

95

Bulgaria

54

56

Cyprus

14

75

Czech Rep

42

93

Denmark*

163

95

Estonia

8

78

Finland

46

100

France

1,176

99

Germany*

1,638

88

Greece*

500

95

Hungary*

53

88

Ireland

127

93

Italy

1,156

93

Latvia

55

76

Lithuania

183

83

Luxemburg

244

95

Malta

7

93

Netherlands*

378

95

Poland

444

88

Portugal

205

93

Romania

153

93

Slovakia

18

83

Slovenia

238

93

Spain

887

93

Sweden

380

90

UK*

1,202

93

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED
EU27

9,922

93

Chart 3: Cost and length of exequatur proceedings in the EU Member States

Member State

Estimated cost of exequatur proceedings

(€)

Length of 1st instance exequatur proceedings

Length of 2nd instance exequatur proceedings

Austria

2,786

1 week

n.a

Belgium

1,893

1-4 months

Liège: 1 year; Antwerp: 1 year; Brussels: up to 2 years

Bulgaria

1,102

n.a.

n.a

Cyprus

1,824

1-3 months

n.a

Czech Rep

1,334

n.a

n.a

Denmark

2,666

n.a

n.a

Estonia

1,883

3-6 months

6 months to 1-2 years

Finland

2,765

2-3 months

6 months

France

3,086

10-15 days

n.a

Germany

2,986

3 weeks

1-6 months; applications which obviously have no chance of success are immediately closed within a period of 1-2 weeks

Greece

1,873

10 days-7 months

6-10 months

Hungary

1,878

1-2 hours

3 months (in more than 50 % of the cases)

Ireland

3,565

1 week or more

n.a

Italy

3,855

Milan: 20-30 days ; Bolzano: 7-20 days

about 2 years

Latvia

2,616

10 days

2-6 months

Lithuania

1,309

up to 5 months

up to 2 months

Luxemburg

1,863

1-7 days

10-12 months

Malta

1,449

Exemplary single cases with procedures concluded within days up to 3 months

first hearing after 2 years; decision 3-12 months later

Netherlands

3,136

n.a.

n.a.

Poland

1,299

1-4 months

1-3 months

Portugal

2,193

n.a.

4-5 months

Romania

1,296

n.a.

n.a.

Slovakia

1,308

n.a.

n.a.

Slovenia

1,893

n.a.

2-12 months

Spain

1,048

n.a.

2-4 months

Sweden

2,646

2-3 weeks

n.a.

UK

3,955

1-3 weeks

1-2 months

EU27

2,208

n.a.

n.a.

Source: CSES study, p. 42.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site