Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/1704

Strasbourg, 14. detsember 2010

Euroopa Komisjon soovib vähendada bürokraatiat, mis kaasneb dokumentide võõrsil tunnustamisega

Väljaspool koduriiki elavad eurooplased takerduvad sageli bürokraatlikele takistustele, näiteks oodates kohtuotsusele või omandiõigust kinnitavale dokumendile ametlikku templit, makstes sünni-, abielu- või surmatõendi tõlke eest või püüdes tõendada muutunud perekonnanime. Kuna üha rohkem eurooplasi elab mujal kui oma koduriigis (mõnes teises liikmesriigis elavate ELi kodanike arv on ligikaudu 12 miljonit), tekib neil sageli probleeme avalike dokumentide ametliku tunnustamisega. Mõnes liikmesriigis peab kodanik, kes soovib, et ühes liikmesriigis ametlikult väljaantud avalik dokument tunnistataks autentseks, tasuma lõivu. Probleeme põhjustab ka see, et mõni liikmesriik võib nõuda haldusdokumente, mis kodaniku koduriigis ei pruugi kasutusel olla. Sellised takistused häirivad ELi aluslepingutega tagatud vaba liikumise õiguse kasutamist igapäevaelus. Euroopa Komisjon tahab need takistused kõrvaldada ja esitas sellega seoses täna dokumendi, milles käsitletakse poliitikavalikuid, et hõlbustada kodanikele vajalike dokumentide vaba ringlust. Ka üldsus võib esitada ettepanekuid, kuidas olukorda parandada ja tagada, et neid dokumente tunnustataks kogu ELis ühtemoodi, sõltumata sellest, millises riigis kodanikud elavad või kuhu nad elama suunduvad. Arvamust saab avaldada kuni 30. aprillini. Komisjon võtab neid arvamusi 2013. aastal esitatavas õigusakti ettepanekus arvesse.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste voliniku Vivian Redingi sõnul ei tähenda Euroopa ühtne turg üksnes tõkete eemaldamist kaupade ja teenuste vabalt liikumiselt, vaid ka inimeste elu ja ELi piires liikumise hõlbustamist. „Ühtse turu kodanikke puudutav mõõde ei ole veel siiski täiel määral välja arendatud ja kodanikud soovivad muutusi: kolmveerand eurooplastest on seisukohal, et EL peab avalike dokumentide ringlust ELi riikide vahel parandama. Inimesed raiskavad iganenud formaalsusi täites aega ja raha ning kulutavad närve. Seepärast kavatsen ma luua ühtse ELi õigusruumi, kus kõiki avalikke dokumente täielikult tunnustataks,” ütles Reding.

Avalike dokumentide (nagu diplomid, kodakondsust tõendavad dokumendid, omandiõigust kinnitavad dokumendid) ja elu olulisemaid sündmusi kajastavate perekonnaseisudokumentide (nagu sünni-, lapsendamis-, abielu- ja surmatõend) ning inimese perekonnanime tunnustamine on ühest ELi riigist teise elama asuvate kodanike jaoks hädavajalik. Liikmesriikide registrid ja haldussüsteemid erinevad märkimisväärselt, põhjustades tülikaid ja kulukaid formaalsusi (tõlkimine, dokumentide autentsuse täiendav tõendamine). Sellised probleemid ei lase kodanikel oma õigusi kogu ELis täiel määral kasutada.

2010. aasta oktoobris läbiviidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt arvab 73% eurooplastest, et avalike dokumentide ringlust ELi riikide vahel tuleks parandada.

Komisjon küsib täna vastuvõetud poliitikavalikuid käsitlevas dokumendis, kuidas parandada avalike dokumentide vaba ringlust. Lisaks teeb komisjon ettepaneku poliitikavõimaluste kohta, millega hõlbustada perekonnaseisudokumentide piiriülest tunnustamist. Üks võimalus oleks töötada kõige levinumate perekonnaseisudokumentide jaoks välja üleeuroopaline vorm, nii et kodanikud ei peaks enam nende tunnustamise ja tõlkimise eest maksma. Teine võimalus oleks perekonnaseisudokumentide automaatne tunnustamine. Selleks ei oleks vaja ühtlustada kehtivaid eeskirju ega muuta liikmesriikide õigussüsteeme.

Sõltuvalt üldsusega konsulteerimise tulemusest kavatseb komisjon esitada 2013. aastal kaks õigusakti ettepanekut: esimene käsitleks avalike dokumentide vaba ringlust ja teine perekonnaseisudokumentide tunnustamist.

Taustteave

Need meetmed moodustavad osa komisjoni kavast kõrvaldada bürokraatlikud takistused, mis segavad inimeste elu, põhjustavad liigseid kulusid ja vähendavad õiguskindlust (vt IP/10/1390 ja MEMO/10/525). Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso väljendas oma 2009. aasta septembri poliitilistes suunistes ELi soovi kujundada välja Euroopa, kus inimesed on asetatud tegevuskavade keskmesse. See soov kajastub ka Lissaboni lepingus, kus kodanikud on ELi poliitika keskpunktis. Seepärast võtab komisjon konkreetseid meetmeid, et hõlbustada nende ligi 12 miljoni ELi kodaniku elu, kes elavad väljaspool koduriiki ja soovivad kasutada õigust abielluda, osta maja või registreerida auto mõnes teises ELi liikmesriigis.

27. oktoobril vastuvõetud 2010. aasta aruandes kodakondsuse kohta toob komisjon välja 25 meedet, mida kavatsetakse lähiaastail võtta. Neid meetmeid kirjeldatakse kümnes teabelehes.

Samuti tegi komisjon täna ettepaneku kaotada kulukas, tülikas ja aeganõudev välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetlus, säästes nii ELi ettevõtetele ligikaudu 48 miljonit eurot aastas ja stimuleerides seeläbi ELi majandust (vt IP/10/1705).

Täiendav teave

Dokumentide vaba ringlust käsitleva komisjoni rohelise raamatuga saab tutvuda õigusküsimuste peadirektoraadi veebilehel:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Eurobaromeetri tsiviilõigust käsitlev uuring:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_351_en.pdf

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

10 teabelehte, mis kirjeldavad komisjoni kava kaotada takistused, millele ELi kodanikud oma igapäevaelus takerduvad:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/factsheets/index_en.htm

MEMO/10/677


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website