Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/1614

Brüssel, 29. november 2010

Sügisprognoos 2010–2012: ELi majandus küll elavneb, kuid ebaühtlaselt

Komisjoni sügisprognoosi kohaselt jätkub ELis praegune majanduse elavnemine. SKP kasvab prognoosi kohaselt 2010.–2011. aastal ligikaudu 1¾% ja 2012. aastal ligikaudu 2%. 2010. aasta aastast majanduskasvu korrigeeriti võrreldes kevadprognoosiga märkimisväärselt ülespoole, sest senine selle aasta majanduskasv osutus oodatust paremaks. Jahtuva ülemaailmse majanduskeskkonna ja eelarvete konsolideerimise taustal on siiski oodata, et majandustegevus on aasta lõpul ja 2011. aastal tagasihoidlikum ning peaks 2012. aastal uuesti intensiivistuma tänu erasektori suurenevale nõudlusele. Koos majanduse elavnemise hoogustumisega ELis peaks prognoosiperioodi jooksul eeldatavasti aeglaselt paranema nii tööturu olukord kui ka eelarvepositsioon. Prognoosi kohaselt langeb 2012. aastal töötuse määr umbes 9%ni ning valitsemissektori eelarve puudujääk ligikaudu 4¼%ni SKPst. Sellest olenemata kulgevad arengud eri liikmesriikides jätkuvalt ebavõrdselt.

ELi majandus- ja rahaküsimuste volinik Olli Rehn sõnas järgmist: „Majanduse elavnemine on hoogustunud. Mul on heameel, et prognoosi kohaselt hakkab Euroopas järgmisel aastal tööhõive olukord lõpuks paranema. Valitsemissektorite eelarve puudujäägid hakkavad vähenema tänu võetud konsolideerimismeetmetele ning majanduskasvule. See elavnemine on siiski ebaühtlane ning mitmes riigis on keerukas kohanemise periood. Jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõivele tugeva aluse loomisel on määrava tähtsusega see, et kindlalt jätkatakse eelarve konsolideerimist ja eriti prognoosiperioodi algusaastatel suuremat mõju avaldavate meetmete võtmist, et tugevdada majanduskasvu. Rahutus riigivõlakirjade turgudel rõhutab veelgi, et on vaja tugevaid poliitikameetmeid.”

Seni üldiselt soodne areng

Sarnaselt eelmistele finantskriisi järgsetele majanduse elavnemistele on praegune olukorra paranemine osutunud üldiselt üsna märkamatuks. Majanduslik olukord ELis paranes hiljuti märgatavalt ning SKP kasv 2010. aastal ja eelkõige teises kvartalis on seni olnud meeldiv üllatus. Samuti näib, et majanduse elavnemine laieneb. Kuigi ekspordikasv, mis on traditsiooniliselt majanduse elavnemise esimene etapp, on olnud mõnda aega tugev, liigub ELi majandus nüüd järgmisesse etappi, kus ekspordi taastumine hakkab soodustama investeerimisnõudlust (seadmete puhul).

Järkjärguline ja ebavõrdne majanduse elavnemine

ELi majanduse lähiaja väljavaated näivad tagasihoidlikumad, sest ülemaailmse majandustegevuse prognoositud aeglustumise tõttu nõrgeneb ekspordikasv ja ajutised toetusmeetmed lõpevad. Prognoosiperioodil netoekspordi panus SKP kasvu eeldatavasti väheneb, samal ajal sisenõudluse panus peaks suurenema tänu investeeringute ja erasektori tarbimise kasvu järkjärgulisele tugevnemisele. Investeeringute valdkonnas eeldatakse, et tootmisvõimsuse kasutamise määra ja ettevõtjate kasumlikkuse paranemine on nende tegurite hulgas, mis toetavad majanduskasvu, ning jätkuv bilansi kohandamine ja eelarve konsolideerimine peaksid toimima piirangutena. Erasektori tarbimise puhul toetavad prognoositud elavnemist tööhõive väljavaate aeglane paranemine, sissetulekute tagasihoidlik suurenemine ning nõrgenenud inflatsioon, kuigi konsolideerimisel ja kodumajapidamiste võla vähenemisel on ka siin pärssiv mõju.

Kuigi majanduse elavnemine muutub üldisel tasandil üha vähem sõltuvaks erimeetmete võtmisest, on areng eri liikmesriikides jätkuvalt ebaühtlane ning majanduse elavnemine peaks jätkuma suhteliselt kiiresti mõnes liikmesriigis, kuid jääma maha teistes. See kajastab erinevusi eri majanduste kohandamisvajaduste ulatuses ning jätkuvat tasakaalustumist ELis ja euroalal.

Tööturg ja riigi rahandus hakkavad kosuma

Vastavad arengud tööturul leiavad tavaliselt aset SKP arengust pool aastat või enam hiljem. Järgides seda seaduspärasust, on viimastel kuudel olnud näha tööturu stabiliseerumise algust ELis ning prognoosiperioodi jooksul on oodata tagasihoidlikku paranemist. Tööhõive peaks kasvama 2011. ja 2012. aastal vastavalt peaaegu ½% ja ligikaudu ¾%, samal ajal peaks töötuse määr järkjärguliselt vähenema selle aasta 9½% tasemelt ligikaudu 9%ni 2012. aastaks. Prognoosi kohaselt jääb üldine olukord siiski nõrgaks, mis muu hulgas kajastab majanduslanguse tõttu võetud poliitikameetmete vähendamist ning jätkuvat struktuurset kohandamist, eelkõige avalikus sektoris. Ilmne on ka mõningane paranemine eelarvepoliitika valdkonnas. ELi liikmesriikidest ligikaudu pooltel peaks olema valitsemissektori eelarve puudujääk sel aastal väiksem kui 2009. aastal. Kuna stimuleerivate meetmete võtmine lõppeb ja üha enam algab konsolideerimise etapp, siis prognoosi kohaselt peaks järgmisel aastal eelarvepuudujääk vähenema 24 liikmesriigis. ELis tervikuna peaks eelarvepuudujääk olema 2011. aastal veidi üle 5% SKPst ning see peaks 2012. aastal vähenema veelgi umbes 1 protsendipunkt, sest majandus elavneb. Eeldatavasti jätkab võla suhe prognoosiperioodil siiski kasvamist.

Inflatsioon on jätkuvalt madal

Järgneval perioodil on oodata nii ELis kui ka euroalal suhteliselt madalat tarbijahinnaindeksi inflatsiooni. Prognoosi kohaselt on tarbijahinnaindeksi inflatsioon sel aastal ELis keskmiselt 2% ning langeb 2012. aastal 1¾%ni (euroala puhul on ajavahemikul 2011–2012 oodata määra 1¾%). Jätkuvalt loid majandustegevus koos sissetulekute ja tööjõukulude üsna tagasihoidliku kasvuga peaksid hoidma inflatsiooni kontrolli all, hoolimata tarbekaupade veidi kõrgemast hinnast ning kaudsete maksude ja jäikade hindade tõusust mõnes liikmesriigis.

Ebakindlus on suur, kuid riskid on üldiselt tasakaalustatud

Kuna ebakindluse tase on ikka veel kõrge, on riskid ELi majanduskasvu väljavaatele märkimisväärsed, kuigi need näivad olevat üldiselt tasakaalustatud. Positiivse näitena võib nimetada seda, et sisenõudluse osakaal SKP kasvus võib olla prognoositust suurem ja et Saksamaa majanduse elavnemise mõju teistele liikmesriikidele võib olla eeldatust tugevam. Poliitikameetmed suurte eelarvepuudujääkide ja võlaga võitlemiseks võivad samuti osutuda eeldatust tõhusamaks turuga seotud murede hajutamisel ning ka ettevõtjate ja tarbijate usalduse suurendamisel. Negatiivse poole pealt on finantssektori olukord jätkuvalt murettekitav ning võimalikud on täiendavad pinged, nagu viitas hiljuti pinevuse taasteke riigivõlakirjade turul. Lisaks ei saa välistada prognoositust nõrgemat välisnõudlust, samal ajal võiks eelarve konsolideerimine mõjutada asjaomastes riikides sisenõudlust eeldatust enam. Inflatsiooniprognoosidega seotud riskid on samuti üldiselt tasakaalustatud.

Üksikasjalikum aruanne on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2010_autumn_forecast_en.htm

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website