IP/10/1541

Strasbourg, 23. november 2010

Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: EL näeb ette meetmed tööhõive suurendamiseks ja reformide elluviimiseks

ELis on praegu ilma tööta 23 miljonit inimest ehk 10% aktiivsest elanikkonnast ning sellel on tõsised tagajärjed Euroopa majanduskasvule ja hoolekandesüsteemidele. Samas on tööandjatel raskusi uute töötajate töölevõtmisega, eriti kõrget koolitustaset nõudvate töökohtade puhul. Tulevikus võib prognooside kohaselt olla puudu 700 000 töötajat IKT valdkonnas aastal 2015 ja miljon teadurit tervishoiusektoris aastal 2025. Euroopa Komisjon käivitas täna juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, et selliseid probleeme lahendada ja hoogustada ELi tööhõivet eesmärgiga saavutada 2020. aastaks 75%-ne naiste ja meeste tööhõive määr. Juhtalgatuses nähakse ette 13 põhimeedet, mille eesmärk on tööturgude reformimine ning oskuste täiendamine ja nende sobitamine turunõudlusega, et suurendada tööhõivet, hõlbustada tööalast liikuvust, parandada töötingimusi ja töökohtade kvaliteeti ning luua uusi töökohti.

ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor ütles: „Meie eesmärk on panna inimesed tööle. Me lihtsalt ei saa lubada ligi 10%-list tööpuudust. Kriis on hävitanud senised edusammud ning meil on hädasti vaja reformida tööturud ning tagada, et oskused vastavad nõudlusele ja et töötingimused sobivad loodavate töökohtadega.” Ta lisas: „Ma olen kindel, et kavandatud meetmetest saavad kasu kõik ELi kodanikud, eelkõige haavatavad elanikkonnarühmad, keda kriis kõige tugevamini mõjutas.”

Volinik Vassiliou märkis: „Just praegu on eriti oluline, et kõik kodanikud saaksid kvaliteetse hariduse ja koolituse, et varustada end töö leidmiseks vajalike oskustega. Elukestev õpe peab Euroopas muutuma reaalsuseks. Selleks on vaja kõigi asjaosaliste – valitsuste, tööandjate, ametiühingute ja kodanike ühiseid jõupingutusi.”

Osana Euroopa 2020. aasta strateegiast („Uus Euroopa tööhõive ja majanduskasvu strateegia”) kujutab juhtalgatus „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” endast komisjoni panust, et tõsta 2020. aastaks ELi 20–64 aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära 75%-ni. Strateegias tuuakse esile ka ELi eesmärki vähendada varakult kooli pooleli jätmise määra alla 10%-ni ning suurendada kõrgharidust või samaväärset kutseharidust omandavate noorte hulka vähemalt 40%-ni.

Tööhõive suurendamine on lahendus Euroopa sotsiaalse mudeli ja hoolekandesüsteemide alalhoidmiseks, sest ELi tööealine elanikkond hakkab varsti kahanema.

Komisjon on kavandanud 13 konkreetset meedet Euroopa tööturgude toimivuse parandamiseks:

Kiirendada tööturureformi, et parandada tööturgude paindlikkust ja turvalisust (turvalise paindlikkuse poliitika). Ühes konkreetses ettepanekus kavandatakse laiendada tähtajatu ühtse töölepingu kasutust, mille raames tagatakse piisavalt pikk katseaeg ja järk-järguline õiguste suurenemine kaitsele, juurdepääs koolitusele, elukestvale õppele ja karjäärnõustamisele. Selle eesmärk oleks vähendada olemasolevat lõhet ajutise ja alalise lepinguga töötajate vahel.

• Leida töötajate ja ettevõtjate jaoks õiged stiimulid koolitusse investeerimiseks, et pidevalt täiustada inimeste oskusi kooskõlas tööturu vajadustega. Komisjon käivitab peagi ELi oskuste ülevaate, milles prognoositakse, milliseid oskusi vajatakse tulevikus ja aidatakse inimestel omandada õigete oskuste kogum (näiteks IKT ja võõrkeeled), et suurendada oma tööalaseid väljavaateid ja kohanemisvõimet. Tegevuskavas esitatakse ettepanek töötada välja Euroopa oskuste, pädevuste ja ametialade klassifikaatori jagatud internetiplatvorm, et luua tihedamad sidemed tööhõive-, haridus- ja koolitusasutuste vahel. Komisjon kutsub samuti üles viima läbi reforme, et tagada kutsekvalifikatsioonide tunnustamine ning töötama välja Euroopa oskuste passi, et aidata kodanikel oma oskusi läbipaistvalt ja võrreldavalt registreerida.

• Komisjon esitab korralike töötingimuste tagamise ja tööhõivealaste õigusaktide kvaliteedi parandamise eesmärgil ettepanekud tööajadirektiivi läbivaatamise kohta ja seadusandliku algatuse kohta töötajate lähetamist käsitleva direktiivi paremaks rakendamiseks. Samuti vaatab komisjon läbi tööohutust ja töötervishoidu käsitlevad õigusaktid, et valmistada ette uus strateegia.

• Tagada töökohtade loomiseks sobivad tööturutingimused, näiteks vähendada halduskoormust ning tööjõu ja liikuvusega seotud makse, see on eriti oluline sellistes kiiresti arenevates valdkondades nagu teadus- ja arendustegevusmahukad sektorid. Tegevuskavas toetatakse ettevõtlust näiteks ettevõtlusalast haridust käsitlevate parimate tavade vahetamise ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” kaudu.

• „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” täiendab komisjoni hiljutist algatust „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on aidata noortel omandada oma esimese töökoha jaoks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi (vt IP/10/1124).

Taust

Alates sellest, kui majanduskriis tabas tööturge aastal 2008, on Euroopa kaotanud 5,6 miljonit töökohta. Eeldades, et ajavahemikul 2010–2011 tööturg stabiliseerub, on selleks, et saavutada 2020. aastaks 75%-line tööhõivemäär, vaja suurendada keskmist tööhõive määra igal aastal pisut üle 1%.

Paljud tööturud üle Euroopa peavad läbi viima reforme, et paremini toimida, samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata oskuste täiendamisele ning töökohtade ja oskuste kokkusobitamisele. Ka kriisi ajal oli paljudel tööandjatel raske leida täitmata töökohtadele õigete oskustega inimesi. Tööl läheb vaja järjest keerukamaid oskusi. Kõrget kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade arv peaks suurenema 16 miljoni võrra aastaks 2020 ning väheseid oskusi nõudvate töökohtade arv vähenema 12 miljoni võrra.

Lisateave

Vt MEMO/10/602.

„Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”: teatis

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6328&langId=en

„Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”: lühikokkuvõte

http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6329&langId=en