Navigation path

Left navigation

Additional tools

Digitaalareng: Europeana pakub sidusjuurdepääsu rohkem kui 14 miljonile Euroopa kultuuripärandi objektile

European Commission - IP/10/1524   18/11/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1524

Brüssel, 18. november 2010

Digitaalareng: Europeana pakub sidusjuurdepääsu rohkem kui 14 miljonile Euroopa kultuuripärandi objektile

Euroopa digitaalraamatukogu Europeana kaudu on kogu maailma internetikasutajatel juurdepääs enam kui 14 miljonile Euroopas asuvale raamatule, kaardile, fotole, maalile ja filmile. 2008. aastal kahe miljoni eksemplariga avatud Europeana on jõudnud juba ette 2010. aasta eesmärgist pakkuda juurdepääsu 10 miljonile nimetusele. Komisjoni loodud analüüsirühm ehk tarkade klubi, kuhu kuuluvad Maurice Lévy, Elisabeth Niggemann, Jacques de Decker ja mis peaks uurima uusi mooduseid, kuidas Euroopa kultuuripärandit võrgus esitada (IP/10/456), teeb täna ettekande Euroopa Liidu kultuuriministrite nõukogule ja Euroopa Parlamendi kultuurikomisjonile. Tarkade klubi ettekanne avaldatakse 2011. aasta alguses.

Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalarengu volinik Neelie Kroes ütles: „Europeana on suurepärane näide sellest, kuidas Euroopa tasandi koostöö suudab meie elu rikastada. 14 miljonit võrgus olevat nimetust on hea uudis kõigile internetikasutajatele, kes on huvitatud juurdepääsust Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide materjalile. Kui teisedki kultuuriasutused digitaliseeriks oma kollektsioonid ja teeks need selle Euroopa portaali kaudu kättesaadavaks, oleks Europeana veelgi parem. Usun, et tarkade klubi annab meile peagi kaugeleulatuvad soovitused selle tegevuse levikuks.”

Europeana esmase variandiga tehti algust novembris 2008. Tollane Euroopa portaal pidi võimaldama internetikasutajatel otsida välja ja saada juurdepääs Euroopa kultuuriinstitutsioonide digitaliseeritud raamatutele, kaartidele, maalidele, ajalehtedele, fotodele, filmifragmentidele ja igat liiki audiovisuaaldokumentidele. Komisjoni esialgne siht oli teha 2010. aastaks kättesaadavaks 10 miljonit nimetust, kuid juba praegu pakub veebisait www.Europeana.eu juurdepääsu rohkem kui 14 miljonile objektile.

Käesoleval aastal lisatud uued huviväärsused on bulgaaria keele ajaloo ürikuks peetav 1221. aastast pärinev bulgaaria pärgamentkäsikiri; 1547. aastal avaldatud esimene leedukeelne raamat „Catechismusa prasty szadei”; 1588. aastast pärinev koopia Aristotelese vanakreeka- ja ladinakeelsest retoorikaõpikust „Technē rētorikēs”; 17. sajandi hollandi kunstniku Jan Steeni maalid; saksa autorite Goethe ja Schilleri teosed täielikul kujul; 1907. aasta fotoseeria Taani konstitutsioonipäevast, Samuti rida enne esimest maailmasõda tehtud fotosid Iirimaal asuvast Glendaloughi kloostrist (vt MEMO/10/586, milles on rohkem näiteid).

64% Euroopa kollektsioonist moodustavad digitaliseeritud raamatud, kaardid, maalid, museaalid ning muud pildid. 34% kollektsioonist on digitaliseeritud tekstid, nende hulgas 1,2 miljonit raamatut (täielikul kujul), mida saab veebis vaadata või alla laadida. Tekstina on esitatud tuhanded haruldased käsikirjad ja 15. sajandi hällitrükised ehk inkunaablid. Video- ja helimaterjalid moodustavad kogust 2%. Europeana kaudu on kättesaadavad peamiselt vanemad, ilma autoriõigusteta materjalid. Sellise valiku põhjus on autoriõigustega kaitstud tööde digitaliseerimiseks ja avaldamiseks vajaliku loa taotlemise keerukus ja sellega seotud kulud (nõue kehtib ka selliste teoste puhul, mida enam ei trükita või mida ei ole enam kaubandusvõrgus), samuti olukord, kus võimalike autoriõiguste omanikud ei ole teada (orbteosed).

Kõik ELi liikmesriigid on Europeanasse teoseid saatnud, kuid seni on panus veel ebavõrdne. Kõige suurema osalusega riik on Prantsusmaa (18% kogu kollektsioonist). Saksamaa on suurendanud oma osakaalu 17%ni. Selleks et Europeana esindaks tõelist ülevaadet Euroopa kultuuripärandist oleks vaja lisada kvaliteetset materjali kõikidest liikmesriikidest.

Euroopa koolivõrgustiku European Schoolnet korraldatud hiljutisel üritusel eLearning Awards demonstreeriti võimalust Europeanat koolis kasutada. Iirimaal asuva Portmarnocki kooli (Portmarnock Community School) võiduprojektis osalenud õpilased koostasid ajaloolistel isikutel põhinevaid blogisid, kasutades selleks digitaalseid varasid.

Järgmisel aastal on Europeanal kavas teha katset kasutajate enda koostatud materjalidega ning kutsuda internetikasutajaid üles lisama Europeanasse Esimese maailmasõjaga seotud teemasid.

Praegu on Europeanas üleval kaks virtuaalset väljapanekut. „Reading Europe” (lugev Euroopa) pakub laia valikut Euroopa haruldastest raamatutest ja kirjandusteostest. Juugendstiili käsitlev näitus „Art nouveau” pakub võimalust eri maade kultuuri kujutavat materjali ühiselt esitada.

Taust

Europeana www.europeana.eu on Euroopa kultuuriinstitutsioonide koostööd vahendav asutus. Seda varustab digitaalse materjaliga rahkem kui 1500 kultuuriinstituuti üle Euroopa. Raamatukogu katseprojekt avati novembris 2008 ning esialgu pakkus see sidusjuurdepääsu kahele miljonile kultuuriobjektile (IP/08/1747).

Europeana kontor asub Madalmaade Rahvusraamatukogus Haagis. Selle tegevust juhatab Europeana Sihtasutus ning 80% ulatuses rahastab seda EL. Pärast raamatukogu avamist 2008. aastal tuli see internetikasutajate erakordse huvi tõttu üheks kuuks sulgeda.

Europeana kohta täiendava teabe saamiseks vaata MEMO/10/586.

Riikide panus Europeanasse
(eri riikide poolt Europeanasse sisestatud objektide koguarv protsentides väljendatuna)

ELi liikmesriigid

Protsent

Prantsusmaa

17,98%

Saksamaa

17,10%

Rootsi

9,69%

Hispaania

8,85%

Madalmaad

7,89%

Itaalia

7,03%

Iirimaa

6,47%

Ühendkuningriik

6,14%

Poola

2,81%

Belgia

1,45%

Kreeka

1,40%

Soome

1,31%

Sloveenia

0,98%

Austria

0,32%

Eesti

0,27%

Rumeenia

0,17%

Slovakkia

0,15%

Taani

0,11%

Portugal

0,11%

Bulgaaria

0,08%

Tšehhi Vabariik

0,08%

Ungari

0,07%

Leedu

0,05%

Luksemburg

0,04%

Läti

0,01%

Küpros

<0,01%

Malta

<0,01%

Euroopa kollektsioonid, mis ei kuulu liikmesriikidele (nt on koostatud Euroopa projektide raames)

2,91%

ELi-välised riigid

Norra

5,76%

Muud

0,85%


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website