Euroopa Komisjon esitab 14 liikmesriigile viimase üleskutse rakendada tööle kadunud laste abitelefon 116 000

IP/10/1513

Brüssel, 17. november 2010

Euroopa Komisjon esitab 14 liikmesriigile viimase üleskutse rakendada tööle kadunud laste abitelefon 116 000

Euroopa Komisjon esitas täna 14 liikmesriigile viimase üleskutse rakendada kadunud laste abitelefon 116 000 tööle niipea kui võimalik. Abitelefon toimib terves ELis ühel ja samal telefoninumbril ning sellele saavad abi saamiseks helistada kadunud lapsed ja nende vanemad. Hätta sattunud lapsed ja nende vanemad saavad sellel numbril paluda abi ka kodust kaugel, näiteks puhkusereisil. Komisjon avaldas täna aruande, milles esitatakse ülevaade liikmesriikide olukorrast, tehakse ettepanek võtta vastu teenuse osutamise minimaalsed kvaliteedinõuded terve ELi jaoks ning jäetakse liikmesriikidele veel üks võimalus abitelefon käivitada, enne kui võetakse õiguslikke meetmeid.

Lapse kadumine on ränk õnnetus ja mõnikord võib isegi olla ohus lapse elu. Komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding märkis, et telefonil 116 000 pakutakse abi ja toetust, mis võib aidata päästa elusid. „Igal lapsel ja lapsevanemal tuleb meelde jätta ainult üks telefoninumber, mitte 27 liikmesriigi numbrid. Kodanikul on õigus eeldada, et helistades numeratsioonialas 116 oleval abitelefonil, käsitletakse tema abipalvet igas Euroopa riigis ühtemoodi. Ma esitan liikmesriikidele üleskutse pidada laste turvalisust kõige tähtsamaks ja teha kõik võimalik, et abitelefon kiiresti käivitada,” ütles volinik.

Euroopa Komisjoni asepresident ning digitaalarenguvolinik Neelie Kroes lisas: „Lapse kadumine on traumeeriv kogemus. Selleks et aidata kadunud lapsi ja nende vanemaid kõige paremini, on meil vaja kõige lihtsamat ja samas kõige tõhusamat vahendit. Just selline on telefon 116 000: üks lühike number, millelt saab paluda abi igas Euroopa riigis. Liikmesriigid, kus abitelefon veel ei toimi, peavad lõpuks tegutsema, et seda oleks võimalik kasutada terves ELis.”

Juba 2007. aastal võeti vastu komisjoni otsus 2007/116/EÜ, mille kohaselt kõikides ELi liikmesriikides eraldatakse number 116 000 abitelefonile, millel saab teatada lapse kadumisest ja millel pakutakse abi lastevanematele. 2009. aasta novembris võeti vastu ELi telekommunikatsioonieeskirjad, millega kohustatakse ELi liikmesriike võtma meetmeid, et käivitada abitelefon 116 000 hiljemalt 25. maiks 2011 (vt MEMO/09/491, IP/09/1812). Praegu toimib abitelefon täielikult vaid 12 liikmesriigis, kusjuures esimesena käivitas selle Portugal 2007. aastal. Austrias, Bulgaarias, Eestis, Iirimaal, Küprosel, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Maltas, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Soomes ja Tšehhis telefon veel ei tööta. Ühendkuningriigis töötab see osaliselt.

Täna avaldatud aruandes esitab komisjon liikmesriikidele viimase üleskutse hakata abitelefoni esmatähtsa ülesandena tööle rakendama. Selles loetakse ka abitelefoni rakendamist takistavad asjaolud ning esitatakse praktilised soovitused nendele riikidele, kus abitelefon veel ei toimi.

Komisjon järeldas, et abitelefoni käivitamist segab kaks peamist takistust: avalikkus ja võimalikud teenusepakkujad ei ole numbrist 116 000 kuulnud ning abitelefoni käitamine ja sellele helistamine põhjustab kulusid. Probleemide lahendamiseks toob komisjon näiteid nende riikide kogemusest, kus abitelefon on juba käiku antud. Näited on näiteks järgmised.

• Mitmekeelne teenus: Rumeenias osutatakse teenust ka prantsuse, inglise ja hispaania keeles, Kreekas ka inglise keeles.

• Ungaris, Hispaanias ja Rumeenias, kus abitelefoni töötajad on tavaliselt sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, korraldatakse teenust osutavaile töötajaile vajaliku suunitlusega kursusi. Neile õpetatakse kõne puhul tegutsemist, kõnedele vastamist ja toimetulekut üliemotsionaalsete kõnedega, kui helistaja on ärritunud või paanikas.

• Abitelefoni käitamisele võib aidata kaasa, kui teenuseosutaja sõlmib õiguskaitse- ja/või kohtuasutustega koostöölepingu. Niisugused lepingud on olemas näiteks Rumeenias, Hispaanias, Prantsusmaal, Portugalis ja Belgias.

Selleks et teenus oleks kvaliteetne terves ELis ning lapsevanemad ja lapsed saaksid kõikjal ühesugust abi, teeb komisjon ettepaneku töötada välja ühised miinimumnõuded.

Komisjon korraldab seni, kuni abitelefon on käivitatud kõigis 27 liikmesriigis, igal aastal sidusrühmade kõrgetasemelisi kohtumisi. Nende kohtumiste eesmärk on parandada teadmisi, vahetada head tava ning leida praktilisi vahendeid abitelefoni tegelikuks käivitamiseks ja kvaliteetse teenuse osutamiseks. Kohtumised toimuvad iga aasta 25. mai paiku, et tähistada rahvusvahelist kadunud laste päeva ning väljendada solidaarsust kadunud laste ja nende vahematega.

Taust

15. veebruaril 2007 võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel reserveerida telefoninumber 116 000 kadunud laste abitelefonile (vt IP/07/188). Komisjon on juba mitmel korral liikmesriikidele meelde tuletanud, et number tuleb niipea kui võimalik kasutusele võtta (vt IP/08/1129).

2009. aastal võeti vastu uued telekommunikatsioonieeskirjad (vt MEMO/09/513). Nende eeskirjade, eriti aga direktiivi 2009/136/EÜ artikli 27a kohaselt tuleb liikmesriikidel teha kõik võimalik, et tagada hiljemalt 25. maiks 2011 kodanikele juurdepääs abitelefonile, millel saab teatada lapse kadumisest. Sama artikli kohaselt on abitelefoni number 116 000. Vastavalt direktiivile tuleb liikmesriikidel tagada, et kodanikke on eelkõige liikmesriikide vahel reisivatele isikutele suunatud algatuste kaudu piisavalt teavitatud 116 algava numeratsiooniala olemasolust ja selle kasutamisest.

Täiendav teave

Justiits- ja siseküsimuste veebisait:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa kadunud laste otsimise organisatsioon:

http://www.missingchildreneurope.eu/

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning digitaalarengu voliniku Neelie Kroesi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/kroes/index_en.htm

ANNEX

¹ :

Partially operational