Navigation path

Left navigation

Additional tools

Üleeuroopalise küsitluse põhjal pooldab üldsus vastutustundlikku innovatsiooni bioteaduste ja ‑tehnoloogia valdkonnas

European Commission - IP/10/1499   11/11/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1499

Brüssel, 11. november 2010

Üleeuroopalise küsitluse põhjal pooldab üldsus vastutustundlikku innovatsiooni bioteaduste ja ‑tehnoloogia valdkonnas

Eurobaromeetri bioteadusi ja ‑tehnoloogiat käsitleva uue uuringu kohaselt on eurooplased biotehnoloogia küsimuses positiivselt meelestatud. 53% vastanutest usub, et tulevikus on biotehnoloogial positiivne mõju, 20% meelest on mõju negatiivne. Uuring toob esile ka olulised lüngad teadmistes ning osutab teavitamise vajadusele: suurem osa vastanutest ei ole kunagi kuulnud mõnest uuringuga kaetud valdkonnast, nt nanotehnoloogiast (55%), biopankadest (67%) ning sünteetilisest bioloogiast (83%). Lisaks tuntakse näiteks geneetiliselt muundatud toiduainete pärast endiselt muret ja ollakse nende suhtes skeptiline. Eurobaromeetri uuring, mis viidi läbi 2010. aasta veebruaris, oli alates 1991. aastast järjekorras seitsmes ning see põhines Euroopa 32 riiki esindaval valimil.

Teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn ütles: „See uuring näitas meile kolme asja. Esiteks suhtuvad teatavates küsimustes muidu konservatiivsed eurooplased biotehnoloogiasse enamasti üsna positiivselt. Teiseks tunnevad paljud, et neil ei ole piisavalt teavet biotehnoloogia oluliste aspektide kohta, seega on teavitamine väga oluline. Mina kavatsen seda teha ja kutsun ka teisi sidusrühmi tegema sama. Kolmandaks peavad kõik biotehnoloogiat käsitlevad otsused põhinema teaduslikel alustel ning neis tuleb arvesse võtta nii eetika, tervise kui ka keskkonnaga seotud tegureid. Meie otsuseid ei tohi mõjutada emotsioonid ega lühiajalised ärihuvid.

Biotehnoloogia võib anda tohutu panuse Euroopa 2020 strateegia eesmärkide kohase jätkusuutliku kasvu ja parema tervise ja elukvaliteedi saavutamisele, seega jääb see vastavalt ELi raamprogrammidele üheks teadusuuringute võtmevaldkonnaks.”

Nagu ka eelmiste biotehnoloogiat käsitlevate Eurobaromeetri uuringute puhul, koostas uuringu küsimused ja analüüsis tulemusi kogenud sotsiaalteadlaste sõltumatu rühm, keda seekord juhtis London School of Economics. See jõudis järeldusele, et innovatsiooni toetamist ei taunita. Üldiselt pooldavad eurooplased vastutustundlikku innovatsiooni koos vastavate õigusaktidega, mis tasakaalustaksid turgu, ning soovivad osaleda otsuste tegemises uut tehnoloogiat käsitlevate küsimuste üle, kui kaalul on sotsiaalsed väärtused. Alates 2005. aastast on samal ajal suurenenud usk, et põhiosalejad, nt arstid, teadlased, EL, valitsused ja majandussektor teevad biotehnoloogiaalaseid otsuseid tehes head tööd (vt aruande tabel 9). Jätkusuutlikkus on aja jooksul muutunud üha olulisemaks.

Biotehnoloogiasse optimistlikult suhtuvast 53%st ELi elanikest oli poolehoid eriti suur Eestis (77%), Rootsis (72%) ja Soomes (69%). Ainus liikmesriik, kus ülekaalus olid biotehnoloogia mõju kahjulikuks pidajad, oli Austria (41% vastu ja 35% poolt).

Kogu ELis oli tugev toetus biokütustele. 72% vastanutest toetas taimset biokütust ning 83% soosis biokütuseid, mis on toodetud mittesöödavast toormest (aruande joonis 7).

Ülekaalukalt pooldati biotehnoloogia kasutamist meditsiinis juhul, kui järgitakse rangeid seadusi (joonis 21). 63% vastanutest kiitis heaks embrüonaalsete tüvirakkude uurimise, kusjuures 2005. aastal pooldas seda 59%. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on teatavate tingimuste täitmise korral muude tüviraku-uuringute toetajate osakaal suurenenud 65%-lt 69%-le, geeniteraapia toetajate osakaal on suurenenud 54%-lt 63%-le. Veel 15–18% on valmis neid aktsepteerima teatavate asjaolude korral. Biotehnoloogia sellist rakendamist toetati enim Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Taanis.

Selge enamus eurooplastest (61%, 2005. aastal 57%) on üldjoontes geneetiliselt muundatud toiduainete vastu (joonis 13). Vastustes märgitakse ohutuse probleemi, tajutakse kasu puudumist ning ollakse üldiselt mures. Siiski toetatakse ettevaatlikult uusi leebemaid geneetilise muundamise viise – näiteks paradiisiõunte geenide kasutamist söögiõuntes – 46% vastanutest oli selle poolt ja 38% oli vastu (joonis 18).

Selgelt oldi vastu loomade toiduks kloonimisele, ainult 18% toetas seda.

Eurobaromeetri selle uuringu analüüs on osa teadusprojektist Sensitive Technologies and European Public Ethics (STEPE), mida rahastati Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi alla kuuluva programmi „Teadus ühiskonnas” raames. Sotsiaalteadlaste aruandes esitatud seisukohad on selle autorite omad ning ei pruugi tingimata ühtida komisjoni vaadetega.

Aruanne koos kokkuvõttega ning andmed ja riikide ülevaated on kättesaadavad Eurobaromeetri veebilehel:

http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_en.htm#341


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website