Navigation path

Left navigation

Additional tools

Digitaalareng: küberturbeeksperdid katsetavad esimese üleeuroopalise küberründeõppusega meie kaitsevahendeid

European Commission - IP/10/1459   04/11/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1459

Brüssel, 4. november 2010

Digitaalareng: küberturbeeksperdid katsetavad esimese üleeuroopalise küberründeõppusega meie kaitsevahendeid

Euroopa küberturbeeksperdid katsetavad täna oma reageerimisoskust esimese üleeuroopalise küberründeõppusega „Cyber Europe 2010. Õppuse käigus püüavad eksperdid tõrjuda simuleeritud ründeid, millega häkkerid võiksid püüda halvata ülitähtsaid infotehnoloogiateenuseid mitmes ELi liikmesriigis. Simulatsioon põhineb stsenaariumil, mille järgi internetiühendus kõigi osalevate Euroopa riikide vahel järk-järgult kaob või nõrgeneb sedavõrd, et kodanikel, ettevõtjatel ja avalik-õiguslikel asutustel on raske juurde pääseda tähtsatele sidusteenustele. Õppuse käigus on liikmesriikidel simuleeritud võrgukrahhi vältimiseks vaja teha koostööd. Ürituse organiseerisid ELi liikmesriigid koos Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ning Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC). Edasistel õppustel kasutatakse veel keerukamaid, Euroopa tasandilt ülemaailmsele tasandile ulatuvaid stsenaariume. Kogu ELi hõlmav küberturbeõppus on üks Euroopa digitaalarengu kavaga Digital Agenda for Europe (vt IP/10/581, MEMO/10/199 ja MEMO/10/200) ettenähtud meetmeid interneti usaldusväärsuse ja turbe tõhustamiseks.

Euroopa Komisjoni asepresident digitaalarengu volinik Neelie Kroes, kes külastas õppuste käigus Ühendkuningriigi küberkaitsekeskust, ütles: „Need õppused, millega katsetatakse Euroopa valmisolekut kaitseks küberründe ohu eest, on oluline samm ühises võitluses olulisi infrastruktuure ohustada võivate internetirünnete vastu, et tagada kodanikele ja ettevõtjatele ohutu ja turvaline internet.”

Tänase õppuse „Cyber Europe 2010” osana katsetavad kogu Euroopa eksperdid oma oskust tõrjuda simuleeritud häkkeriründeid, mille sihtmärgiks võivad olla ülitähtsad infotehnoloogiateenused. Simulatsioon põhineb stsenaariumil, mille järgi internetiühendus Euroopa riikide vahel järk-järgult kaob või nõrgeneb sedavõrd, et halvimal juhul lakkavad töötamast Euroopa kõik olulised riikidevahelised ühendused.

Stsenaariumi kohaselt on kodanikel, ettevõtjatel ja avalik-õiguslikel asutustel suuri raskusi juurdepääsu saavutamisega ülitähtsatele infotehnoloogiateenustele (nt e-valitsusele), kuni ründe alla sattunud internetiühenduse teabevoolu ei ole ümber suunatud. Õppuse stsenaariumi kohaselt satuvad riigid kogu päeva jooksul üksteise järel üha suurematesse raskustesse, kui nad tahavad võrku pääseda. Simuleeritud kriisiolukorras peavad kõik osalevad liikmesriigid ründe tõrjumiseks tegema koostööd.

Selle küberturbeõppuse eesmärk on parandada liikmesriikide tegutsemist küberründe puhul ning katsetada sideühendusi ja toimimist reaalse ulatusliku intsidendi ajal. Õppuse käigus katsetatakse osalevate riikide kontaktpunktide töövõimet, kommunikatsioonikanaleid, nendes liikuva teabe eri liikide tundlikkust ründe suhtes ning liikmesriikide asutuste teadmisi selle kohta, millised on nende teistes liikmesriikides asuvate sõsarasutuste ülesanded ja volitused.

Küberturbeõppuse organiseerisid ELi liikmesriigid koos Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ning Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega (JRC). Õppusest võtavad aktiivselt või vaatlejana osa kõik ELi liikmesriigid, Island, Norra ja Šveits. Eri riikides on kaasatud erinevad avalik-õiguslikud asutused nagu kommunikatsiooniministeeriumid, ülitähtsa teabe infrastruktuuri kaitsvad asutused, kriisiohjamise organisatsioonid, arvutiturvalisuse intsidendi riiklikud tõrjerühmad ning julgeoleku- ja luureorganisatsioonid.

Taust

Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet ENISA loodi 2004. aastal. Euroopa Komisjon tegi 30. septembril 2010 ettepaneku tugevdada ja ajakohastada ENISAt, et tõsta ELi institutsioonide, liikmesriikide ja erasektori sidusrühmade suutlikkust ja valmisolekut hoida ära, tuvastada ja lahendada küberturbega seotud probleeme (vt IP/10/1239, MEMO/10/459).

Samal kuupäeval esitas komisjon ettepaneku direktiivi kohta, mille alusel saaks küberrünnete täideviijatele ning selliste rünnetega seotud õelvara tootjatele esitada süüdistuse, mis tooks kaasa senisest karmimad kriminaalkaristused. Liikmesriikidel tuleks ka kiiresti vastata küberründe korral esitatavatele kiireloomulistele abitaotlustele, et muuta Euroopa õigusalast ja politseikoostööd kõnealuses valdkonnas senisest tõhusamaks (vt MEMO/10/463).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website