Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjoni uuringust nähtub, et paindlik töökorraldus on kasulik nii tööandjale kui ka -võtjale

European Commission - IP/10/1377   26/10/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1377

Brüssel, 26. oktoober 2010

Euroopa Komisjoni uuringust nähtub, et paindlik töökorraldus on kasulik nii tööandjale kui ka -võtjale

Täna avaldatud Euroopa Komisjoni uuringus leitakse, et paindlik tööaeg on kasulik nii tööandjale kui ka -võtjale. Eksperdiaruanne avaldatakse ajal, mil soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad ministrid kogunevad Brüsselis mitteametlikule kohtumisele, et arutada uut soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2010–2015 (IP/10/1149, MEMO/10/430).

Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi sõnul aitavad paindlik tööaeg, laste- ja muude ülalpeetavate hoiuteenused ning puhkused suurendada nii meeste kui ka naiste tööhõivet ja muuta iivet jätkusuutlikumaks. Majanduslanguse ajal aitab paindlik tööaeg inimestel säilitada oma töökoha. Me peame jätkama peresõbraliku tööturu struktuuri loomisel tehtud edusamme: mõlemad, nii paindlik tööaeg kui ka sooline võrdõiguslikkus on majanduse elavdamiseks olulised,” lisas ta.

Eksperdiaruandes „Paindlik töökorraldus ja sooline võrdõiguslikkus” esitatakse ulatuslik ülevaade olukorrast 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ja EMP-EFTA riikides (Island, Norra, Liechtenstein ja Šveits). Aruandes keskendutakse organisatsioonisisesele paindlikkusele nii tööaja pikkuse (näiteks osaajatöö) kui ka tööajakorralduse osas (näiteks paindlik töökorraldus või diferentseeritud tööaeg ning paindlikkus tööpäeva alustamisel ja lõpetamisel). Aruandes jõutakse järgmistele järeldustele:

1. Liikmesriigiti valitseb tööaja paindlikkuse osas endiselt suur erinevus:

  • Paindlik tööaja pikkus on rohkem levinud Põhja- ja Lääne-Euroopas, samal ajal kui Ungaris, Leedus, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Bulgaarias, Slovakkias, Sloveenias ja Rumeenias on valitsevaks traditsiooniline 40tunnine töönädal.

  • Taanis, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Norras kasutatakse paindlikku töökorraldust suhteliselt palju: veidi üle poole töötajatest kasutab mingit tööaja paindlikkuse võimalust.

2. Tööaja suurem paindlikkus ei ole alati soolise võrdõiguslikkuse seisukohast kasulik:

  • Isiku vajadustega arvestaval tööajal on positiivne mõju naiste tööhõivele ja võib töötajal aidata sobitada kokku tööd ja eraelu, kuid osaajatööd (mida kasutavad valdavalt naised) kasutatakse peamiselt sektorites, kus palgatase on enamikes riikides madal ning karjääri- ja koolitusvõimalused piiratud.

  • Organisatsioonikultuur mängib samuti olulist osa. Seni kuni paindlikkust käsitatakse nn naiste tööajakorraldusviisina, paindlikum tööaeg pigem kinnistab soolisi erinevusi kui muudab neid.

3. Hiljutised poliitilised arengud näitavad, et tööaja paindlikkust arutatakse poliitilisel tasandil mitmes riigis, kuigi konkreetsed teemad on erinevad:

  • Teatavates riikides (Tšehhi Vabariigis ja Leedus) nähakse paindlikkust tööhõive suurendamise vahendina (nii töötajate arvu kui ka töötundide seisukohast).

  • Osaajatööd kasutatakse järjest rohkem aktiivsena vananemise edendamiseks. Sunnitud osaajatöö on oluline teema, eriti Põhjamaades, mis on viinud poliitikameetmeteni, millega püütakse luua uus tasakaal paindlikkuse ja kindlustunde vahel.

  • Libiseva tööaja või fikseeritud aasta töötundide teema on praegu päevakorras poliitilisel tasandil (Soomes, Saksamaal ja Luksemburgis). Teatavates riikides (nagu Poola ja Portugal) on paindlik tööaeg seotud aruteluga ületunnitöö vähendamise üle.

  • Praegune finants- ja majanduskriis on jätnud endast selge märgi ning paindlikkust nähakse nüüd kui olulist poliitilist meedet, millega aidata töötajatel kohaneda muutuvate majandustingimustega. Ometi ei ole sooline mõõde praeguses arutelus alati kesksel kohal.

Taust

Euroopa Komisjon alustas ELi tööajaeeskirjade läbivaatamisega, käivitades 3. märtsil 2010 esimese etapina konsultatsioonid sidusrühmadega (IP/10/345). Nimetatud läbivaatamisega seoses avaldab komisjon peagi eksperdiaruande tööajaeeskirjade sotsiaalse ja majandusmõju kohta.

Tänane aruanne on kolmas võrdlev töö- ja eraelu tasakaalu käsitlev aruanne sarjas, kus varem on ilmunud aruanne töö ja eraelu kokkusobitamise kohta (2005) ja lastehoiuteenuste pakkumise kohta (2009).

Lisateave

Aruanne: „Paindlik tööajakorraldus ja sooline võrdõiguslikkus – 30 Euroopa riiki hõlmav võrdlus”

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=418&langId=en&furtherPubs=yes

Soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate ministrite mitteametlik kohtumine

http://www.eutrio.be/informal-meeting-ministers-gender-equality

ANNEX

Summary of countries regarding flexibility in the length of working hours

Below EU27 average

Around EU27 average

Above EU27 average

Part-time work

Portugal, Poland, Slovenia, Greece, Czech Republic, Lithuania, Cyprus, Latvia, Hungary, Slovakia, Bulgaria, Romania

Luxembourg, Denmark, Iceland, France, Italy, Ireland, Malta, Spain, Finland, Estonia

Netherlands, Germany, Norway, Belgium, Austria United Kingdom, Sweden

Working overtime

Luxembourg, Cyprus, Malta, Portugal, Hungary, Poland, Lithuania, Norway, Spain, Romania, Denmark, Greece, Bulgaria

Sweden, Latvia, Slovenia, Belgium, Germany, Ireland, Italy, Finland. Slovakia, Estonia

Iceland, United Kingdom, Austria, Netherlands, Czech Republic

Working long hours

Italy, Denmark, Portugal, Cyprus, Malta, Hungary, Germany, Ireland, Belgium, Finland, Norway, Lithuania, Sweden, Netherlands, Luxembourg

Slovakia, Spain, France, Slovenia, Estonia

Iceland, United Kingdom, Greece, Poland, Austria, Bulgaria, Romania, Latvia, Czech Republic

This table summarises the countries in regard to the three indicators of flexibility in the length of working hours. There does not appear to be a clear pattern regarding the flexibility in the length of working hours in terms of these indicators. The most flexible countries seem to be Austria and the United Kingdom, which have a high ranking on all three indicators. At the other end, four countries appear to be the least flexible and score low on all three indicators: Portugal, Lithuania, Cyprus and Hungary.

Share of part-time workers in total employment (persons aged 15 and over) in EU Member States - 2009

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat, Labour Force Survey (LFS), annual averages.

Involuntary part-time work and total part-time employment rate, 2007

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat, EU Labour force survey 2007

Share of employees working overtime, by gender 2004

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat, EU Labour force survey, ad hoc module 2004 (no data available for France and Liechtenstein)

Share of employees working long hours (48 or more), by gender, 2007

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Source: Eurostat, EU Labour force survey 2007 (no data available for Liechtenstein)

Working time schedules of men and women employees, 2004

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Left bar: male employees, right bar: female employees - Source: Eurostat, EU Labour force survey, ad hoc module 2004 (no data available for Liechtenstein)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website