Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjon kavandab finantssektori kriisiohje uut ELi raamistikku

European Commission - IP/10/1353   20/10/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1353

Brüssel, 20. oktoober 2010

Komisjon kavandab finantssektori kriisiohje uut ELi raamistikku

Finantskriis näitas selgelt, et ühte panka tabanud probleemid võivad levida üle kogu finantssektori sõltumata riigipiiridest. Samuti näitas see, et meil puudusid süsteemid raskustesse sattunud finantseerimisasutustega ümberkäimiseks. Olemas on ainult üksikud eeskirjad, millega on kindlaks määratud pangakriisi korral ametiasutuste võetavad meetmed. Just seepärast leppis G20 kokku, et tuleb luua kriisiennetus- ja kriisiohjeraamistikud. Selle kokkuleppe täitmiseks töötab Euroopa Komisjon finantssektori jaoks välja ELi kriisiohjeraamistiku kavad. Need on aluseks 2011. aasta kevadel vastuvõetavale õigusaktile, millega luuakse pankade ja investeerimisettevõtete põhjalik kriisiohjeraamistik.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles: „Esiteks peame me tulevikus püüdma vältida finantskriise ja just seepärast on meie töö pangandussektori tugevdamisel ja tõelise järelevalveraamistiku loomisel nii oluline. Kuid ka tulevikus satuvad pangad raskustesse. Nad võivad isegi minna pankrotti ja neil tuleks lubada seda teha. Me peame tagama, et nad saavad minna pankrotti, viimata põhja kogu finantssüsteemi või tekitamata olukorda, kus kulud jäävad maksumaksja kanda. Ükski pank ei tohiks olla "pankrotti minekuks liiga suur" või teistega liiga seotud. Seepärast on meil vaja selget raamistikku, millega tagatakse, et kogu Euroopa ametiasutused on valmistatud hästi ette raskustes pankadega tegelemiseks ning käsitlevad võimalikke pangakrahhe nõuetekohaselt. See on tänaste kavade eesmärk.”

Komisjoni teatises esitatakse komisjoni õigusakti kohta järgmisel aastal tehtava ettepaneku peamised punktid, milleni on viimastel kuudel jõutud laiaulatuslike konsultatsioonide käigus (vt IP/09/1549). Lisaks kohesele eesmärgile kehtestada kõigis liikmesriikides tõhus kriisiohjekord, sisaldab teatis pikemaajalisi teejuhiseid seoses mõne suurema probleemiga, mis tuleb lahendada kriisidega sujuvaks toimetulekuks.

Teatises esitatud uus raamistik on laiahaardeline ja selle eesmärk on anda ametiasutustele ühtsed tõhusad vahendid ja volitused pangakriiside lahendamiseks võimalikult varases järgus ning vältida sellega kulusid maksumaksjale. Meetmed on järgmised:

  • Ettevalmistavad ja ennetavad meetmed, nt nõue, et ettevõtted ja ametiasutused valmistavad ette saneerimis- (st tegeletakse panga tõsiste raskustega) ja kriisilahendamiskavad, et tagada sobilike plaanide olemasolu finantssurve või krahhi korral (nn elutestament);

  • Volitused võtta varakult meetmeid, et lahendada probleemid enne, kui need paisuvad liiga suureks, nt järelevalvet teostavate asutuste volitused nõuda juhtkonna väljavahetamist või seda, et ettevõte rakendab saneerimiskava või loobub tegevusest või ärisuunast, mis liigselt ohustab tema majanduslikku usaldusväärsust;

  • kriisilahendamisvahendid, nt volitused jõustada raskustes panga või ettevõtte ülevõtmine heas seisus ettevõtte poolt, või kanda kogu äritegevus või osa sellest ajutisse üleminekupanka, mis võimaldab ametiasutustel tagada oluliste teenuste osutamise jätkumine ning ohjata kriisi nõuetekohaselt.

Ükski majandusüksus ei peaks olema „pankrotti minekuks liiga suur”. Esmaülesanne on tagada, et pankade pankrot ei ohustaks finantsstabiilsust. See tähendab, et pangakriisi saab lahendada viisil, millega vähendatakse miinimumini levikuriskid ja tagatakse oluliste finantsteenuste osutamise jätkumine, sealhulgas kontoomanikele pidev juurdepääs nende kontodele. Raamistikuga peaks loodama usaldusväärne alternatiiv kulukatele pangapäästmistele, mida me oleme viimasel paaril aastal näinud.

Euroopa on samuti silmitsi probleemiga, et paljud pangad tegutsevad kogu Euroopas, kuid puudub süsteem, mis võtaks arvesse kogu Euroopat puudutava pangakrahhi piiriülest mõju. Seega on peamine ülesanne kehtestada tõhus kord, millega tagatakse, et ametiasutused teevad võimalikult palju koostööd, et minimeerida piiriülese pangakrahhi kahjulikku mõju. Komisjon teeb ettepaneku luua olemasolevate järelevalvekolleegiumide eeskujul (liikmesriikide järelevalveasutuste grupp) kriisilahendamiskolleegium (kus kohtuvad järelevalveasutused ja liikmesriikide kriisilahendamisasutused), mis tegeleb kriisilahendamise ettevalmistamise ja juhtimisega. Veel teeb komisjon ettepaneku, et uutel Euroopa järelevalveasutustel (vt MEMO/10/434) ja eriti Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusel on kriisiolukordades koordineeriv ja toetav roll, ilma, et see mõjutaks liikmesriikide eelarvelisi kohustusi.

Nagu on hiljuti märgitud teatises pangakriisi lahendamise rahastamise kohta 2010. aasta mais (vt IP/10/610), teeb komisjon samuti ettepaneku luua riiklikud fondid, mis põhinevad pankade osamaksetel ja millest kaetakse edaspidi kriisilahendusmeetmete kulud ja tagatakse, et pangakriisi lahendamine on mõistlik lahendus. Praegu kaasneb süsteemiga moraalirisk, kuna valitustepoolsele pankade päästmisele ei ole alternatiivi. Ühiste rahastamismehhanismide olemasolu, millega välditakse maksumaksjate vahendite kasutamist, peaks edendama piiriülest koostööd ja lihtsustama selliste kavade koostamist, mis käsitlevad piiriülese ettevõtte kriisi lahendamise kulude jagamist.

Teatises esitatakse ka meetmete visandid, mida kaalutakse pikemas perspektiivis, et luua terviklikum kriisiohjeraamistik, mis sobib paremini piiriülestele Euroopa pangandusgruppidele (st Euroopa tasandil tegutsevatele pankadele). Komisjon kavatseb uurida, kas pankade suhtes kohaldatavaid erinevaid maksevõimetusskeeme on vaja veelgi ühtlustada ning esitab selle kohta aruande 2012. aasta lõpuks, peale selle hindab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus 2014. aastal, kuidas kõige paremini jõuda terviklikuma piiriüleste gruppide kriisilahendamise raamistikuni.

Taust:

Finantskriis tõi selgelt esile vajaduse kriisilahendamise rangema korra järele riiklikul tasandil, samuti vajaduse kehtestada kord, mis võimaldab paremini tulla toime piiriüleste pankade krahhidega. Kriisi ajal tabas krahh mitut suurt panka (Fortis, Lehman Brothers, Icelandic banks, Anglo Irish Bank), mis on esile toonud praeguse korra tõsised puudused. Kuna puuduvad mehhanismid nõuetekohaseks likvideerimiseks, ei jäänud ELi liikmesriikidel muud üle, kui päästa oma raskustes pangandussektor. Pankadele antud riigiabi moodustas 13% SKPst. Komisjon on käesolevas küsimuses avaldanud juba kaks teatist (vt IP/09/1549 ja IP/10/610).

Vt ka MEMO/10/506.

Lisateave on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/internal_market/bank/crisis_management/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website