Navigation path

Left navigation

Additional tools

Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele: ELi justiitsministrid kiidavad heaks seaduse, millega tagatakse õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses

European Commission - IP/10/1305   08/10/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1305

Brüssel, 8. oktoober 2010

Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele: ELi justiitsministrid kiidavad heaks seaduse, millega tagatakse õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses

Euroopa Liidu riikide justiitsministrid kiitsid heaks seaduse, millega tagatakse õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses. Juba varem olid seadusele oma toetuse andunud Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament (IP/10/746). See on üldse esimene ELi meede, millega kehtestatakse kaitseõigustele kriminaalmenetluses ühised miinimumnõuded. Seadusega tagatakse kahtlustatavatele kõikides ELi kohtutes kriminaalmenetluse raames õigus emakeelsele suulisele tõlkele, sealhulgas ka õigusabi saamisel. Selle esimese ja kauaoodatud meetmega tagatakse kõikidele inimestele kogu ELis õiglane kohtulik arutamine. Hiljem esitatakse veel ka teisi seadusi, millega kokkuvõttes kehtestatakse ELi terviklikud nõuded kriminaalmenetluse kohta. ELi liikmesriikidel on meetme ülevõtmiseks oma riigi õigusesse aega kolm aastat.

Täna teeme ajalugu, võttes vastu üldse esimese seaduse, mis käsitleb kodanike õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Euroopa Komisjoni jaoks on tegemist esimese tähtsa sammuga ebakõla kaotamisel kohtusse pöördumise õiguse ning parema ja tugevama kaitseõiguse vahel Euroopas,” tõdes Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding. "Avaldan tänu Euroopa Parlamendi raportöörile paruness Sarah Ludfordile ning eesistujariikidele Hispaaniale ja Belgiale, kelle töö tagas meetme vastuvõtmise topeltkiirusel. Edasi on juba liikmesriikide teha, kui kiiresti nad suudavad eeskirjad oma riigi õigusesse üle võtta ja neid kohaldada, et kodanikud saaksid kõnealustest eeskirjadest tegelikku kasu. Praegu on aeg ka meil tõsta töö tempot, et tagada tõhus tasakaal kohtu võimupiiride ja kahtlustatavate menetlusõiguste vahel. Seepärast kutsun parlamenti ja nõukogu üles töötama teise meetme – õiguste teatis – kallal, mille kohta komisjon tegi ettepaneku juulis.”

9. märtsil tegi komisjon esimese sammu mitmete kavandatud meetmete võtmiseks eesmärgiga kehtestada ELi ühised nõuded kriminaalmenetluse kohta. Komisjon esitas eeskirjad, mille kohaselt peavad ELi riigid kahtlustatavatele pakkuma täies mahus suulise ja kirjaliku tõlke teenuseid (IP/10/249, MEMO/10/70).

Juunis hääletas Euroopa Parlament veenva häälteenamusega kokkulepitud eelnõu poolt (IP/10/746). Heakskiidu aluseks oli nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel 27. mail saavutatud kompromisskokkulepe, mille parlamendi täiskogu kiitis heaks 15. juunil.

Meetmetega tagatakse kõikides ELi kohtutes kodanike õigus saada teavet, osaleda kohtulikul arutamisel ja saada emakeeles õigusabi kogu kriminaalmenetluse jooksul.

Komisjon pidas õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele kogu kriminaalmenetluse jooksul äärmiselt oluliseks, et tagada seaduse täielik vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud nõuetele, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikale ning ELi põhiõiguste hartale.

Eeskirjadega tagatakse kodanikele ka kõikide oluliste dokumentide (nagu süüdistusakt) kirjalik tõlge ning õigus suulisele tõlkele kõikide kohtulike arutamiste ja küsitluste ning kaitsjaga kohtumise ajal. Kodanikud ei saa oma õigustest loobuda enne, kui nad on saanud õigusabi või täielikku teavet oma õigustest loobumisega kaasnevate tagajärgede kohta.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud katab liikmesriik, mitte kahtlusalune. Kui puuduvad üldkehtivad miinimumnõuded õiglase menetluse tagamiseks, ei nõustu õiguskaitseasutused kuigi meelsasti saatma inimesi mõne teise riigi kohtusse. See aga takistab Euroopa vahistamismääruse ja teiste kuritegevusega võitlemise meetmete rakendamist. Kui 2005. aastal väljastati 6 900 Euroopa vahistamismäärust, siis 2007. aastal juba 11 000. Komisjon on seisukohal, et edaspidi tuleb vahistamismääruse täitmisel alati tagada, et täidetaks ELi õiglase kohtuliku arutamise nõudeid, sealhulgas peetakse kinni õigusest kasutada suulise ja kirjaliku tõlke teenust.

ELi liikmesriikidel on meetme ülevõtmiseks tavalise kahe aasta asemel aega kolm aastat, et ametiasutustel jääks aega teabe tõlkimiseks.

Taustteave

Lissaboni lepingu kohaselt saab Euroopa Liit võtta meetmeid ELi kodanike õiguste tugevdamiseks.

Kuna ELi liikmesriikide valitsused ei toetanud ühehäälselt kõnealuses valdkonnas 2004. aastal komisjoni esitatud ettepanekuid, mis sisaldasid kõiki õiglase kohtuliku arutamisega seotud menetlusõigusi, lähtub komisjon nüüd järkjärgulisest lähenemisviisist, nagu see on ette nähtud 2009. aasta detsembris heaks kiidetud Stockholmi programmiga, mille kohaselt tuleb õiglase kohtuliku arutamisega seotud menetlusõiguste suhtes võtta mitmeid meetmeid (IP/10/447), mille kohta teeb komisjon järgmise nelja aasta jooksul ettepanekuid.

Juulis tegi komisjon ettepaneku teise meetme - õigus saada teavet – kohta (IP/10/989). Nõukogu ja parlament on komisjoni ettepaneku kallal juba tööle asunud (MEMO/10/475). Komisjoni järgmine meede, mis on kavandatud 2011. aastaks, on direktiiv õiguse kohta kasutada advokaati ja õiguse kohta suhelda perekonna, tööandja ja konsulaarasutustega.

Lisateave

Õigusküsimuste peadirektoraadi veebisait (uudised):

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website