Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/1288

Brüssel, 6. oktoober 2010

„Innovatiivne liit” – kava, kuidas kasutada ideid töökohtade loomiseks ning keskkonnasäästliku majanduskasvu ja sotsiaalarengu toetamiseks

Euroopa Komisjon esitas täna algatuse „Innovatiivne liit”, milles visandatakse strateegiline käsitlus innovatsioonist, millel on tipptasemel poliitiline toetus. Algatus käsitleb Euroopa tegevust ja koostööd teiste riikidega niisuguste suurte ülesannete lahendamisel nagu kliimamuutus, energia- ja toiduvarustuskindlus, tervishoid ja rahvastiku vananemine. Selle kohaselt hakkab avalik sektor toetama erasektorit ja hõlbustama ideede turuletoomist. Eesmärk on lahendada näiteks sellised kitsaskohad nagu puudulik rahastamine, teadustöö ja turgude killustatus, riigihangete vähene kasutamine uuenduslike toodete ja teenuste saamiseks ning liiga aeglane standardite kehtestamine. „Innovatiivne liit” on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatus.

Teadus- ja innovatsioonivolinik Máire Geoghegan-Quinn ning ettevõtluse ja tööstuse eest vastutav asepresident Antonio Tajani märkisid, et kriisi möödumisel muutub üleilmne konkurents veelgi karmimaks ja innovatsioon muutub üha tähtsamaks. „Kui Euroopa Liit ei muutu innovatiivseks, ähvardab meie majandust oht jääda kiratsema ning ideed ja anded võivad lihtsalt raisku minna. Innovatsioon on jätkusuutliku majanduskasvu alus ning õiglasema ja keskkonda säästvama ühiskonna loomise võti. Kui me Euroopa innovatsioonivõimet põhjalikult ei suurenda, ei suuda me luua tasuvaid töökohti, mis jäävad püsima ka üleilmastumise surve all,” ütlesid volinikud.

Värskest uuringust1 nähtub, et kui täita Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärk suurendada teadus- ja arendusinvesteeringuid 3%ni SKPst, aitaks see 2025. aastaks luua 3,7 miljonit töökohta ja suurendada SKPd kuni 795 miljardi euro võrra aastas. Selleks on vaja juurde miljon teadlast.

Innovatiivse liidu kava olulisimad osad

  • Euroopa Liidu, liikmesriikide ja piirkondade ning era- ja avaliku sektori sidusrühmad loovad innovatsioonialased partnerlussuhted, et saavutada erinevate valdkondade jaoks sõnastatud selged eesmärgid, lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme ning võimaldada ELil tõusta maailmas juhtkohale. Sellised partnerlussuhted aitavad edendada teadus- ja arendustegevust, koordineerida investeerimist, kiirendada standardite väljatöötamist ja suurendada nõudlust. Selleks et julgustada sidusrühmi innovatsiooni investeerima, pakub komisjon omalt poolt projektidele stardikapitali. Täisväärtusliku elu pikendamise alane katsepartnerlus käivitatakse juba 2011. aasta algul. Selle eesmärk on pikendada 2020. aastaks kahe aasta võrra seda aega meie elus, mil meie tervis püsib hea. Hiljem luuakse energia, „arukate” linnade ja liikuvuse, veetõhususe, energia tootmiseks mittekasutatavate toorainete ning säästva ja tootliku põllumajanduse alased partnerlussuhted.

  • Komisjon on koostanud 25 näitajast koosneva innovatiivse liidu tulemustabeli ja edukate innovatsioonisüsteemide tunnuste loetelu. Järgmisena töötatakse välja näitaja, mis väljendab kiiresti kasvavate uuenduslike ettevõtete osatähtsust kogu majanduses. Komisjon kavatseb toetada ka ülikoolide sõltumatute edetabelite süsteemi.

  • Komisjon esitab rahastamise parandamise kava. Ta esitab riskikapitalifondide piiriülese tegutsemise korra, kavatseb koostöös Euroopa Investeerimispangaga suurendada ELi tasandil vahendeid, näiteks riskijagamisrahastut, ning teeb juhtivale asjatundjale ülesandeks aidata innovatiivsetel ettevõtjatel leida välismaiseid investoreid.

  • Laiendatakse olemasolevaid teadusprogramme. Komisjon kavandab meetmed, et 2014. aastaks lõplikult välja kujundada Lissaboni lepingus ettenähtud Euroopa teadusruum. Sellega suurendatakse Euroopa tasandi ja liikmesriikide teaduspoliitika kooskõla, vähendatakse bürokraatiat ja kõrvaldatakse teadlaste liikuvuse teelt takistused, näiteks võimatus kanda pensioniõigused üle teise riiki. Samuti parandatakse riiklikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemuste kättesaadavust. Kaheksanda teadusuuringute raamprogrammi koostamisel peetakse silmas, et selle eesmärgid kattuksid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Edasi arendatakse Euroopa Teadusnõukogu ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Komisjon tugevdab poliitika kujundamise teadmusbaasi Teadusuuringute Ühiskeskuse abiga.

  • Komisjon asutab 2011. aastal Euroopa disainikomitee (European Design Leadership Board) ja Euroopa tippdisaini märgise (European Design Excellence Label).

  • Samal 2011. aastal algatab komisjon ka avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni ulatusliku uurimisprogrammi ning Euroopa avaliku sektori innovatsioonitegevuse katselise tulemustabeli. Lisaks käivitatakse Euroopa sotsiaalse innovatsiooni katseprojekt, mis pakub sotsiaalvaldkonna uuendusmeelsetele ettevõtjatele asjatundlikku tuge, ning tehakse ettepanek lisada sotsiaalne innovatsioon olulisimate Euroopa Sotsiaalfondist toetatavate programmide hulka. Komisjon peab sotsiaalpartneritega nõu, kuidas mis tahes ametikohal olev töötaja saaks osaleda innovatiivses majanduses.

  • Komisjon teeb valitsustele ettepaneku näha ette sihtotstarbelised eelarvevahendid uuenduslike toodete ja teenuste riigihangete tarbeks. Tänu sellele tekiks avalike teenuste osutamist parandavate uuenduste hanketurg, mille suurus on vähemalt 10 miljardit eurot aastas. Komisjon annab ka juhtnööre eri liikmesriikidest pärit tellijate ühishangete läbiviimiseks.

  • 2011. aasta algul teeb komisjon ettepaneku võtta vastu õigusakt standardimise kiirendamiseks ja ajakohastamiseks, millega omakorda suurendatakse koostalitlusvõimet ja edendatakse innovatsiooni.

  • Euroopa intellektuaalomandiõiguste raamistikku tuleb ajakohastada. Kui saavutataks kokkulepe ELi patendi kehtestamise kohta, säästaksid ettevõtjad 250 miljonit eurot aastas. Komisjon teeb 2011. aastal ettepanekud Euroopa patentide ja litsentside alaste teadmiste turu loomiseks.

  • Innovatiivsust silmas pidades vaadatakse läbi struktuurirahastute ja riigiabi raamistik. Komisjon aitab liikmesriikidel paremini ära kasutada struktuurifondidest teadusele ja innovatsioonile aastaiks 2007–2013 ettenähtud 86 miljardit eurot. Ta esitab raamistiku struktuurifondidest pärit rahastamise kohta pärast 2013. aastat ja pöörab senisest rohkem tähelepanu innovatsioonile. 2011. aastal vaadatakse läbi ka riigiabi raamistik.

12. oktoobril arutab innovatiivse liidu algatust konkurentsivõime nõukogu, detsembris aga Euroopa Ülemkogu. Kavade täitmist jälgitakse Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimise raames. Innovatiivse liidu algatuse täitmist arutatakse igaaastasel innovatsioonikogul.

Lisateave:

MEMO/10/473

http://ec.europa.eu/innovation-union

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/index_et.htm

http://www.facebook.com/innovation.union

http://twitter.com/innovationunion

http://blogs.ec.europa.eu/innovationunlimited/

1 :

P. Zagamé (2010), The cost of a non-innovative Europe,

http://ec.europa.eu/research/social-sciences/policy-briefs-research-achievements_en.html.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website