Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/1199

Brüssel, 29. september 2010

ELi majanduse juhtimine: komisjon esitab ulatusliku seadusandlike meetmete paketi

Euroopa Komisjon võttis täna vastu seadusandliku paketi, millega tugevdatakse majanduse juhtimist ELis ja euroalal ulatuslikumalt kui seda on kunagi varem pärast majandus- ja rahaliidu loomist tehtud. Silmas pidades kehtivate õigusaktide puuduseid, on eesmärk nii eelarvepoliitika kui ka makromajanduspoliitika ja struktuurireformide ulatuslikum ja jõulisem järelevalve. Nõudeid rikkuvate liikmesriikide suhtes on ette nähtud uued jõustamismehhanismid. Hiljuti heaks kiidetud „Euroopa poolaasta” koondab kõik läbivaadatud ja uued järelevalveprotsessid ulatuslikku ja tõhusasse majanduspoliitilisse raamistikku.

Täna esitatud ettepanekud on õigusaktide ettepanekud, mis kajastavad komisjoni hiljuti ehk 12. mail ja 30. juunil avaldatud teatiseid majanduse juhtimise kohta (vt IP/10/561 ja IP/10/859). Ettepanekutele eelnes pingeline eeltöö ning konsulteerimine eri sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy juhitud majanduse juhtimise töökonnaga. Nendes poliitikaettepanekutes rõhutatakse komisjoni tugevat tahet minna vajalike reformidega hoogsalt edasi.

Kõik need reformid on kooskõlas Lissaboni lepinguga ning nende elluviimisel peaksid EL ja euroala saama kasu veelgi tõhusamast majanduspoliitika kooskõlastamisest. See peaks andma ELile ja euroalale võimeid ja jõudu usaldusväärse majanduspoliitika juhtimiseks ning seega aitama vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale kaasa jätkusuutlikuma majanduskasvu ja tööhõive saavutamisele.

Seadusandlik pakett koosneb kuuest õigusaktist. Neli ettepanekut käsitlevad eelarveküsimusi, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti laiaulatuslikku reformi. Kahe uue määruse eesmärk on tuvastada ja tõhusalt tegeleda tekkiva makromajandusliku tasakaalustamatusega ELis ja euroalal.

Euroala liikmesriikide jaoks tähendavad muudatused seda, et tõhustatakse jõustamismehhanismi ja vähendatakse diskretsiooniõigust sanktsioonide kohaldamisel. Teiste sõnadega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakt rohkem eeskirjadel põhinevaks ning sanktsioonidest saab tavaline tagajärg riikidele, kes ei täida oma kohustusi.

1) Määrus, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa aluseks olevat õigusakti (määrus 1466/97)

Stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa eesmärk on tagada, et ELi liikmesriigid järgivad headel aegadel ranget eelarvepoliitikat, et koguda halbadeks aegadeks vajalikke reserve. Et lõpetada endine enesega rahulolu majanduse headel aegadel, hakkab riigi rahanduse järelevalve põhinema uuel põhimõttel, milleks on range eelarvepoliitika kujundamine ja mis peaks tagama liikumise keskpika perioodi eesmärgi suunas. Komisjon võib anda hoiatuse juhul, kui euroala liikmesriik kaldub oluliselt kõrvale rangest eelarvepoliitikast.

2) Määrus, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriva osa aluseks olevat õigusakti (määrus 1467/97)

Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeeriva osa eesmärk on vältida tõsiseid vigu eelarvepoliitikas. Määrust muudetakse nii, et võla muutumist jälgitakse veelgi tähelepanelikumalt ning seda käsitletakse samal viisil kui eelarvepuudujäägi muutumist ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud otsuste puhul. Liikmesriigid, kelle võlg ületab 60% SKPst, peaksid võtma meetmeid, et vähendada võlga rahuldava kiirusega, mis on määratletud 1/20 vähendamisena võrreldes erinevusega, mis kolmel viimasel aastal on ületanud kontrollväärtuse 60%.

3) Määrus eelarvealase järelevalve tõhusa jõustamise kohta euroalal

Muudatusi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavas ja korrigeerivas osas toetab uus kogum euroala liikmesriikidele suunatud järk-järgulisi finantssanktsioone. Ennetava osa puhul peaks intressi kandev hoius olema tagajärg siis, kui oluliselt kaldutakse kõrvale range eelarvepoliitika kujundamisest. Korrigeerivas osas kohaldataks intressita hoiust, mis moodustab 0,2% SKPst, kui otsustatakse, et riigil on ülemäärane eelarvepuudujääk. See muudetaks trahviks juhul, kui ei järgita soovitust ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks.

Määruse jõustamise tagamiseks on kavandatud nende sanktsioonide kehtestamisega kasutatav „vastuhääletamise mehhanism”. See tähendab, et komisjoni ettepanek sanktsiooniks loetakse vastuvõetuks juhul, kui nõukogu ei lükka seda ettepanekut kvalifitseeritud häälteenamusega tagasi. Hoiustelt saadud intressid ja trahvid jaotatakse nende euroala liikmesriikide vahel, kellel ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki ega ülemäärast tasakaalustamatust.

Muudatused on kavandatud nii, et need peaksid lihtsustama liikumist ELi eelarvega seotud jõustamissüsteemi suunas, nagu on ette nähtud komisjoni 30. juuni teatises.

4) Uus direktiiv liikmesriikide eelarveraamistikku käsitlevate nõuete kohta

Kuna eelarvepoliitika kujundamine on detsentraliseeritud, on oluline, et stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärgid kajastuvad liikmesriikide eelarveraamistikes, st elementide kogumis, mis on liikmesriigi eelarvejuhtimise aluseks (raamatupidamissüsteemid, statistika, prognooside koostamise tavad, eelarve-eeskirjad, eelarvemenetlus ning eelarvesuhted muude üksustega nagu näiteks kohalikud või piirkondlikud asutused). Direktiivis sätestatakse miinimumnõuded, mida liikmesriikidel tuleb täita.

5) Uus määrus makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja kõrvaldamise kohta

Ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus on ELi majandusjärelevalve raamistiku uus element. See koosneb tasakaalustamatuse riskide korrapärasest hindamisest majandusnäitajatest koosneva tulemustabeli alusel. Selle põhjal võib komisjon algatada ohus oleva liikmesriigi majanduse põhjaliku läbivaatamise, et tuvastada põhjuseks olevad probleemid. Sügava tasakaalustamatusega liikmesriikide kohta või nende liikmesriikide kohta, kelle tasakaalustamatus seab ohtu majandus- ja rahaliidu toimimise, võib nõukogu võtta vastu soovitused ja algatada ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse.

Ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses osaleval liikmesriigil tuleks esitada parandusmeetmete kava, mida nõukogu hindab ja milles kehtestatakse parandusmeetmete võtmise tähtajad. Parandusmeetmete korduva võtmatajätmise korral kohaldatakse euroala asjaomase liikmesriigi suhtes sanktsioone (vt järgmine punkt).

6) Määrus jõustamismeetmete kohta, mida tuleb euroalal võtta ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks

Samuti nagu eelarve valdkonnas tuleb euroala liikmesriigil, kes on korduvalt jätnud võtmata meetmed, mida nõukogu on ülemäärase tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks soovitanud, maksta iga-aastast trahvi, mis on 0,1% tema SKPst. Nõukogu võib peatada trahviga karistamise ainult kvalifitseeritud häälteenamusega (vt eespool „vastuhääletamine”) ning hääletamisel osalevad ainult euroala liikmesriigid.

Edasised sammud

Need ettepanekud vaatab läbi nõukogu, Euroopa Parlament ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Komisjon palub kõikidel osapooltel töötada nende ettepanekute kiire vastuvõtmise nimel.

Vaata:

MEMO/10/454 ja MEMO/10/455

ning

http://ec.europa.eu/economy_finance/articles/eu_economic_situation/2010-09-eu_economic_governance_proposals_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website