Navigation path

Left navigation

Additional tools

GMO uuringud. Aruanne meetmete kohta, mis aitavad vältida geneetiliselt muundatud ja tavapärase maisi segunemist

European Commission - IP/10/1181   27/09/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1181

Brüssel, 27. september 2010

GMO uuringud. Aruanne meetmete kohta, mis aitavad vältida geneetiliselt muundatud ja tavapärase maisi segunemist

Aruandes, mida tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli täna põllumajandusministrite nõukogu kohtumisel tutvustas, jõuti järeldusele, et hoiustamise erimeetmete ja isolatsioonivahemaa kohaldamine aitab vähendada või vältida geneetiliselt muundatud ning tavapärase ja mahepõllundusliku maisi segunemist. Euroopa samaaegse viljelemise büroo koostatud ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud parimate tavade juhendis märgitakse, et parim lahendus segunemise vähendamiseks ja vältimiseks on maisi nõuetekohane hoiustamine ning isolatsioonivahemaa kohaldamine. Mitmes ELi liikmesriigis on teatavate kliimatingimuste puhul võimalik kasutada ajutisest isoleerimisest (nt geneetiliselt muundatud ja geneetiliselt muundamata maisi erineva õitsemisaja arvestamine) lähtuvaid alternatiivseid meetodeid.

Tutvustades aruannet täna põllumajandusministrite nõukogu kohtumisel sõnas tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli: „Selles olulises dokumendis on esitatud ettepanek meetmete kohta, mis on kohaldatavad komisjoni juulis vastu võetud uue lähenemisviisi raames, mis käsitleb samaaegset viljelemist ja GMOde kasvatamist. Meetmed on kooskõlas ettepaneku mõtte ja eesmärgiga, mis annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse, et korraldada geneetiliselt muundatud ning tavapärase ja mahepõllundusliku maisi samaaegset viljelemist.” Ta lisas: „Käesolevas dokumendis on üksikasjalikult kirjeldatud mittesiduvaid meetmeid, mille eesmärk on toetada liikmesriike samaaegset viljelemist käsitlevate riiklike või piirkondlike lähenemisviiside arendamisel ja täiustamisel.”

Parimad tavad

Parimaid tavasid käsitlev dokument hõlmab geneetiliselt muundatud maisi viljelemist kuni esmamüügini. Selles käsitletakse kolme aspekti: seemned, taimed ja saak. Euroopa samaaegse viljelemise büroo analüüsis võimalikke segunemise kohti ning jõudis konsensuslikult kokkuleppele parimate põllumajanduslike viljelemistavade osas, mis võimaldavad samaaegset viljelemist ning tagavad farmide majandusliku ja põllumajandusliku tõhususe.

Näiteks soovitab samaaegse viljelemise büroo muu hulgas kohaldada 15–50 meetrist isolatsioonivahemaad, et vähendada geneetiliselt muundatud ning muundamata maisi risttolmlemist ning hoida GMOde taset tavalises toidus ja söödas alla 0,9% (seadusega ette nähtud märgistamise tase). Kui eesmärk on madalama GMOdega segunemise taseme saavutamine (nt 0,1 %, mis on tavaline määramispiir), soovitatakse vahemaad pikendada 100–500 meetrini.

Euroopa samaaegse viljelemise büroo

2006. aastal tegi nõukogu komisjonile ettepaneku uurida samaaegse viljelemisega seotud küsimusi, et teha kindlaks parimad tehnilised eraldusmeetmed ning koostada asjakohased põllukultuure käsitlevad samaaegse viljelemise suunised. 2008. aastal loodi Euroopa samaaegse viljelemise büroo.

Büroo töös osalevad liikmesriikide nimetatud eksperdid. Praegu osaleb büroo tegevuses 20 liikmesriiki ning sellele pakub teadussekretariaadi teenuseid Tulevikutehnoloogiate Instituut.

Parimaid tavasid käsitleva dokumendi koostamisel tehti tihedat koostööd sidusrühmadega ning lõpptulemusena on liikmesriikidele tagatud vajalik paindlikkus meetmete kohandamiseks vastavalt piirkondlikele ja kohalikele tingimustele.

Arvud ja faktid

2009. aastal kasvatati geneetiliselt muundatud põllukultuure kogu maailmas 134 miljonil hektaril. Suurimad viljelejad olid USA (48 % kogu maailma GMOde külvipinnast), Brasiilia (16 %) ja Argentina (16 %). Neli tähtsamat geneetiliselt muundatud, kas putukatele vastupidavat või herbitsiidikindlat põllukultuuri on: sojauba (77 % sojaoa külvipinnast kogu maailmas), puuvill (49 % puuvilla külvipinnast kogu maailmas), mais (26 % maisi külvipinnast kogu maailmas) ja raps (21% rapsi külvipinnast kogu maailmas).

ELis on lubatud viljeleda vaid kolme geneetiliselt muundatud põllukultuuri:

  • kaht geneetiliselt muundatud maisisorti (ELis kasvatatakse praegu vaid putukatele vastupidavat Bt maisi MON810) ning

  • üht geneetiliselt muundatud kartulisorti (geneetiliselt muundatud tärklisekartul, mille viljelemist lubatakse alates 2010. aasta märtsist).

Taust

13. juulil võttis komisjon vastu üksikasjaliku ettepaneku, mis jättis liikmesriikidele vabaduse lubada, piirata või keelata geneetiliselt muundatud põllukultuuride viljelemist nende territooriumil, kuid jättis muutmata ELi teadusepõhise GMOde loasüsteemi. Vastuvõetud pake koosneb uuest soovitusest GMOde samaaegse viljelemise kohta tavaliste ja/või mahepõllukultuuridega ning määruse eelnõust, millega tehakse väikseid muudatusi GMOsid käsitlevatesse ELi õigusaktidesse.

Direktiivi 2001/18/EÜ läbivaatamise ettepanekuga soovitakse liikmesriikidele anda õiguskindlus GMOde kasvatamist puudutavate otsuste tegemisel, mis põhinevad muudel kui teaduslikel põhjendustel. Esitatud õigusakti eelnõu võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustamismenetluse teel.

Parimaid tavasid käsitleva dokumendi saab alla laadida veebilehelt

http://ecob.jrc.ec.europa.eu/documents.html

Täiendav teave:

http://ec.europa.eu/food/food/biotechnology/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website