Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/10/1141

Brüssel, 17. september 2010

Komisjon võtab vastu muudetud ettepaneku seoses Euroopa Liidu toiduabiprogrammiga, mis on mõeldud enim puudust kannatavatele inimestele

Euroopa Komisjon võttis täna vastu muudetud ettepaneku täiustada praegust Euroopa Liidus enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud toiduabi jaotamise programmi. Aluseks on võetud 2008. aasta ettepanek, mille kohaselt on lisaks olemasolevatele sekkumisvarudele võimalik osta toiduaineid turult pidevalt juurde. Liikmesriikidel oleks võimalik valida, milliseid toiduaineid jagada, ja vastavad jaotuskavad kehtestatakse kolmeks aastaks. Toiduabi jagataks endiselt koostöös heategevusorganisatsioonide ja kohalike sotsiaaltalitustega. Igal aastal saab selle programmi alusel abi rohkem kui 13 miljonit Euroopa kodanikku. Muudetud ettepanekuga tagatakse stabiilne ja soodsate määradega liikmesriikidepoolne kaasrahastamine. EL toetab programmi igal aastal kuni 500 miljoni euroga. 2008. aasta ettepanekusse tehakse ka rida muid muudatusi ja see viiakse vastavusse Lissaboni lepinguga. 2008. aasta ettepanekut nõukogus vastu ei võetud, hoolimata sellest, et Euroopa Parlament väljendas sellele toetust.

„Enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud programmiga on võimalik ka tegelikult aidata kõige õnnetumas olukorras olevaid ühiskonnaliikmeid. Arvestades olukorda, kus miljonite eurooplaste jaoks on toidu kättesaadavus probleemiks, aitab selline ettepanek täita ühise põllumajanduspoliitika eesmärki ning ühendab tugevasti tarbijad ja tootjad,” sõnas põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Cioloş. „Unustada ei tohiks tõsiasja, et ühisest põllumajanduspoliitikast peaksid kasu saama kõik ühiskonnarühmad, mitte üksnes põllumehed.”

Algselt võeti toiduabiprogramm kasutusele 1987. aastal ja siis moodustati selle alusel ülemäärase põllumajandustoodangu varud (nn sekkumisvarud), mis olid ette nähtud abivajajatele. 1990. aastate keskel muudeti süsteemi, et teatavatel asjaoludel oleks sekkumisvarusid võimalik täiendada turult ostetavate toodetega.

Kaasrahastamise kasutuselevõtuga on võimalik vahendeid paremini planeerida ja hallata ning liikmesriigid saavad oma vastutust suurendada. Liikmesriikide osaluse lihtsustamiseks on muudetud ettepanekus sätestatud nende jaoks palju soodsamad kaasrahastamismäärad. See tähendab, et erinevalt varasemast ettepanekust, mille kohaselt oli kaasrahastamise määr pärast programmi käivitamise etappi 50% ja 25%, on see Ühtekuuluvusfondist abi saavate liikmesriikide puhul nüüd 25% ja 10%. Tõhususe suurendamiseks ja järjepidevuse tagamiseks koostataks toiduabi jagamise kolmeaastane kava.

Toiduainete valiku puhul ei piirdutaks enam üksnes sekkumisvarudega. Näiteks võiks programmi alusel esimest korda jagada ka puu- ja köögivilju ning toiduõli. Tulevikus valiksid toiduaineid riikide ametiasutused toitumiskriteeriumide põhjal ja toitu jagataks koostöös kodanikuühiskonna partneritega, nagu see toimub ka praegu.

Toit pärineks kas sekkumisvarudest või turult, kusjuures eelistatult kasutataks sobivaid sekkumisvarusid – seda muidugi juhul, kui need on kättesaadavad. Euroopa Parlamendi soovitusel nähakse muudetud ettepanekuga liikmesriikidele ette võimalus eelistada EList pärit toiduaineid. Toitu tuleb jagada tasuta või sellise hinnaga, mis ei ole suurem kui toitu jagavale organisatsioonile selle tegevuse käigus tekkinud kulud.

Liikmesriigid osalevad programmis vabatahtlikult. Praegu on sellega liitunud 19 liikmesriiki. Toiduabi antakse mitmetele puudust kannatavatele ühiskonnarühmadele, näiteks raskustes olevatele perekondadele, puudust kannatavatele vanuritele, kodututele, puuetega inimestele, riskirühma kuuluvatele lastele, töötavatele vaestele, võõrtöötajatele ja varjupaigataotlejatele.

Praeguse programmi kohaselt valiksid selles osalevad liikmesriigid toiduabi jagamiseks välja sobivad organisatsioonid, tavaliselt heategevusorganisatsioonid või kohalikud sotsiaaltalitused. Erinevalt varasemast, mil programm koostati igaks aastaks eraldi, määraksid nad nüüd kindlaks kolme aasta vajadused ja esitaksid komisjonile vastava taotluse. Komisjon eraldaks siis eelarvest vahendid igal aastal, et oleks võimalik teha vajalikke korrektiive teha, kui olukord peaks programmiperioodi vältel muutuma.

Kuigi Euroopa Liidu keskmine elatustase on maailma kõrgeimate hulgas, leidub siingi inimesi, kellel ei ole piisavalt süüa. Hinnanguliselt kummitab selline oht 43 miljonit ELi elanikku, mis tähendab, et nad ei saa endale üle päeva lubada liha, kana või kala.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website