Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon esitab 14 liikmesriigile üleskutse aidata takistada piiriülest kuritegevust

Commission Européenne - IP/10/1063   23/08/2010

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/10/1063

Brüssel, 23. august 2010

Euroopa Komisjon esitab 14 liikmesriigile üleskutse aidata takistada piiriülest kuritegevust

Kuu aja eest konfiskeerisid Itaalia ametiasutused 60 miljoni euro väärtuses maffia vara. Ühendkuningriigis võeti 92,3 miljonit naelsterlingit ära rahvusvaheliselt kuritegelikult ühenduselt, kellele muu seas kuulus kinnisvara Dubais. Konfiskeerida suudetakse aga ainult väike osa kurjategijate varandusest, mida on võimalik lihtsalt viia üle riigipiiri. 2006. aastast alates kehtib ELi õigusakt (nõukogu raamotsus 2006/783/JSK), mille alusel liikmesriigid saavad taotleda kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimist teises riigis. Täna avaldas Euroopa Komisjon aruande, millest ilmneb, et pooltel ELi liikmesriikidel on sellise konfiskeerimise kord alles kehtestamata. Seega kui näiteks Prantsusmaal algatatakse uurimine kuritegelikul teel saadud kinnisvara, rahapesu või autode varastamise asjas, siis saab kuritegelik rühmitus selle vara võrdlemisi turvaliselt viia näiteks Slovakkiasse või Bulgaariasse. Põhimõtteliselt peaks ühe liikmesriigi õiguskaitseasutusel olema võimalik taotleda kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimise otsuse täideviimist teise riigi õiguskaitseasutuselt, kuid täna avaldatud aruande kohaselt on see raskendatud, kuna ELi õigusakti rakendamise eeskirjad on puudulikud ja esineb mitmesuguseid bürokraatikke takistusi.

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi sõnade kohaselt tuleb eriti majanduskriisi ajal kahetseda asjaolu, et liikmesriigid lasevad tuulde lennata miljardeid eurosid süüdimõistetud kurjategijate vara. Ta ütles: „Kuigi konfiskeerimise korra suhtes saavutati kokkulepe juba nelja aasta eest, esineb ikka veel mitmesuguseid takistusi. Paljud liikmesriigid, kes ise nõustusid nõukogu raamotsusega, ei soovi seda täita. See muudab veelgi ilmsemaks Lissaboni lepingu tähtsuse ELi kui õigusel rajaneva ala jaoks. Tulevikku silmas pidades vajame me selgemaid reegleid, mida kohaldatakse ja täidetakse järjekindlalt. Eelkõige peab õigussüsteemide vahel valitsema vastastikune usaldus. Praegu aga kutsun ma liikmesriike üles kehtestama kuritegevusega võitlemise eeskirjad, mille alusel õiguskaitseasutused saaksid teha tõhusat koostööd ja võtta ära kurjategijate ebaseadusliku vara.”

Kurjategijad kasutavad ära asjaolu, et ELi liikmesriikide vahelised piirid on avatud, ja viivad ebaseaduslikult saadud vara mõnda teise liikmesriiki. Selle vastu aitab kõige tõhusamalt sellise vara konfiskeerimine.

ELi eeskirjade kohaselt võib liikmesriik edastada konfiskeerimisotsuse sellele liikmesriigile, kus antud isik elab või saab oma sissetuleku või kus on ta vara. Konfiskeerimise teostab nimetatud teine liikmesriik ilma lisatingimusi esitamata vastavalt oma riigis kehtivale korrale.

Aruande kohaselt on 2010. aasta veebruari seisuga vastava korra kehtestanud ELi 27 liikmesriigist ainult 13. Kuigi see kord tuli kehtestada juba 24. novembriks 2008, teatas seitse liikmesriiki komisjonile, et asjakohase õigusakti vastuvõtmine on alles pooleli, ning veel seitse liikmesriiki ei ole esitanud mingit teavet (vt lisa).

Nimetatud korra on kehtestanud 13 liikmesriiki, kes juba kasutatavad seda kuritegevuse vastases võitluses. Nii näiteks on Madalmaade õiguskaitseasutused korra kehtimise ajal edastanud teiste liikmesriikide õiguskaitseasutustele 121 konfiskeerimisotsust kokku 20 miljardi euro väärtuses

Õiguskaitsealast koostööd piirab vastastikune umbusk kohtusüsteemide õigluse suhtes

ELi eeskirjades on sätestatud vaid mõned põhjused, mille tõttu liikmesriik võib täitmata jätta talle edastatud konfiskeerimisotsuse, näiteks kui isiku üle on sama kuriteo eest mõistetud kohut kahel korral, või kui sündmusest on lõpliku kohtuotsuse tegemiseni möödunud väga palju aega. Aruandest aga selgub, et neid riike, kes ei ole omalt poolt täiendanud teise riigi edastatud konfiskeerimisotsuse täitmata jätmise põhjuste loetelu, on ainult kolm – Iirimaa, Portugal ja Madalmaad1. See aga kärbib otsuste vastastikust tunnustamist võimaldava õigusakti mõju.

Komisjoni tänases aruandes osutatakse ka sellele, et isegi juhul, kui liikmesriik on vastava korra kehtestanud, ei ole tunnustamine ikkagi automaatne ja selleks on kehtestatud täiendavaid nõudeid, näiteks avalik ärakuulamine Poolas, Rumeenias, Sloveenias ja Tšehhis.

ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding ütles märtsis, et üksteise otsuste tunnustamine eeldab vastastikuse usalduse olemasolu (vt SPEECH/10/89). Usalduse suurendamise nimel esitab komisjon ühised miinimumnõuded, millest tuleb lähtuda kõikidel liikmesriikidel. Nende hulka kuuluvad näiteks kahtlustatavatele suulise ja kirjaliku tõlke teenuste pakkumine (jõustub juba käesoleval sügisel – vt IP/10/746) ja õiguste loetelu esitamise kohustus (IP/10/989).

Taust

6. oktoobril 2006 saavutasid ELi liikmesriigid kokkuleppe võtta vastu nõukogu raamotsus 2006/783/JSK, mille kohaselt tunnustatakse ja täidetakse teiste ELi liikmesriikide pädevate asutuste konfiskeerimisotsuseid.

Enne Lissaboni lepingu jõustumist kuulusid õigusküsimused nn kolmandasse sambasse ja õigusalased eeskirjad võeti vastu nn raamotsustena, mille puhul liikmesriigid ise said valida sätestatud eesmärgi täitmise vormi ja viisi. Seega oleksid liikmesriikide eeskirjad pidanud olema võrdlemisi sarnased, kuid tegelikult olid nad üksteisest küllaltki erinevad. Kuni 2014. aastani kestval üleminekuperioodil ei ole komisjonil, erinevalt teistest poliitikavaldkondadest, võimalik alustada liikmesriikide suhtes menetlusi, et nad eeskirjad jõustaksid. Seega ta esialgu jätkab seiret ja aitab liikmesriikidel eeskirju rakendada.

Justiits- ja siseküsimuste uudistesait:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/reding/index_en.htm

ANNEX

Notification of implementation of Council Framework Decision 2006/783/JHA90 as of February 2010

Country

State of play

Extra grounds for refusal

Austria

Full implementation

Yes

Belgium

Implementation in process

Bulgaria

No notification

Cyprus

Implementation in process

Czech Republic

Full implementation

Yes

Denmark

Full implementation

Yes

Estonia

No notification

Finland

Full implementation

Yes

France

Implementation in process

Germany

Full implementation

Yes

Greece

Implementation in process

Hungary

Full implementation

Yes

Ireland

Full implementation

No

Italy

Implementation in process

Latvia

Full implementation

Yes

Lithuania

Implementation in process

Luxembourg

No notification

Malta

No notification

The Netherlands

Full implementation

No

Poland

Full implementation

Yes

Portugal

Full implementation

No

Romania

Full implementation

Yes

Slovakia

No notification

Slovenia

Full implementation

Yes

Spain

Implementation in process

Sweden

No notification

United Kingdom

No notification

1 :

Täna vastuvõetud aruanne valmis juba 2010. aasta veebruaris, Madalmaades aga võeti rakendusseadus vastu 2010. aasta aprillis. Seetõttu väidetakse aruandes, et keeldumise põhjuseid ei ole lisanud ainult Iirimaa ja Portugal.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site