Navigation path

Left navigation

Additional tools

Läänemere piirkonna riigid saavutasid kokkuleppe Balti riikide energiaturgude sidumise kava üle

European Commission - IP/09/945   17/06/2009

Other available languages: EN FR DE DA SV FI LT LV PL

IP/09/945

Brüssel, 17. juuni 2009

Läänemere piirkonna riigid saavutasid kokkuleppe Balti riikide energiaturgude sidumise kava üle

Kaheksa Läänemere piirkonna riiki kirjutasid täna koos Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga alla Balti riikide energiaturgude sidumise kava käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile. Balti riikide energiaturgude sidumise kava on komisjoni algatusel üheksa kuu jooksul tehtud töö tulemus. Töö käigus otsiti konkreetseid meetmeid, mille abil parandada Eesti, Läti ja Leedu ühendusi üleeuroopaliste energiavõrkudega.

„Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine on märk solidaarsusest, millele toetudes on komisjon ja liikmesriigid kõnealuses valdkonnas oma tööd teinud. Alates möödunud aasta oktoobrist, kui me omavahel kohtusime, oleme kokku leppinud reas abinõudes Läänemere piirkonna energiajulgeoleku parandamiseks,” sõnas komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Ülemkogu eelõhtul toimunud õhtusöögil, millel osalesid kaheksa Läänemere-äärse riigi valitsusjuhid ja riigipead. „Eriti tahaksin tänada kõrgetasemelist töörühma, kelle pühendumus ja töökus võimaldasid panna tegevuskava kokku kõigest paari kuuga.“

Energeetikavolinik Piebalgs lisas: „Balti riigid on seniajani elanud energeetilises isolatsioonis, justkui oma saarel, ning selle isolatsiooni lõpetamine on ülesanne, mille peame kiiresti lahendama. Vaadates tegevuskavas esitatud meetmeid ja projekte, millel on nüüd ka piirkonna riikide ametlik toetus, olen kindel, et selle eesmärgi võib ellu viia keskmise tähtaja jooksul.”

Memorandumi allkirjastamine käivitab tegevuskava rakendamise, mille peaeesmärk on luua vajalike infrastruktuuride toel täielikult toimiv ja integreeritud energiaturg, et seeläbi suurendada Läänemere piirkonna energiajulgeolekut. Eeldatavasti toetab Rootsi nõukogu eesistujaks olemise ajal tegevuskava rakendamist ja peab oluliseks konkreetsete järelmeetmete väljatöötamist.

Läänemere piirkonna energiavõrkude vastastikune sidumine oli üks kuuest prioriteetsest energiainfrastruktuuri projektist, mida nimetati 2008. aasta novembris komisjonis vastuvõetud teises strateegilises energiaülevaates. Balti riikide energiaturgude sidumise kava ja Põhjamaade elektrituru mudeli laiendamine Balti riikidele kujutavad endast juhtprojekte komisjoni panuses Läänemere piirkonna strateegiasse, mida komisjon tutvustas nädal tagasi, 10. juunil.

Balti riikide energiaturgude sidumise kava idee sündis möödunud aasta oktoobris president Barroso algatusel samuti ühel ülemkogueelsel õhtusöögil. Üsna pea pärast seda loodi kõrgetasemeline töörühm, kuhu kuulusid spetsialistid kaheksast Läänemere-äärsest riigist: Eestist, Leedust, Lätist, Poolast, Rootsist, Saksamaalt, Soomest ja Taanist. Vaatlejana osales ka Norra esindaja. Töörühma tegevust juhtis komisjoni energeetika ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Matthias Ruete. Komisjon on tööprotsessile igati kaasa aidanud ja tegeleb edaspidi energiaturgude sidumise kava rakendamise jälgimisega. Esimene arenguaruanne esitatakse käesoleva aasta detsembris.

Mitu energiaturgude sidumise kava raames esitatud infrastruktuuriprojekti on ühtlasi osa Euroopa majanduse elavdamise kavast. See võib tähendada enam kui poole miljardi euro suurust lisatoetust energeetika infrastruktuuri projektidele kõnealuses piirkonnas. Nimetatud toetused täiendavad muudest rahastamisallikatest, nt Ühtekuuluvusfondist, programmist „TEN-E” jm saadavaid toetusi.

TAUST

Balti riikide energiaturgude sidumise kava kõrgetasemelise töörühma lõpparuande peamised järeldused on esitatud tegevuskavas, mis hõlmab kolme järgmist valdkonda.

Elektrienergia turu integratsioon

Elektrienergia turu kujundamisel on kokku lepitud, et aluseks võetakse Põhjamaade mudel. Tehtud on ettepanek konkreetsete praktiliste meetmete kohta, mille abil luua uus turumudel ja kõrvaldada tõkked Balti riikide piirkondlikul elektrienergia turul kooskõlas ELi elektrienergia siseturu eeskirjadega. Praktilisi meetmeid sisaldav juhis hõlmab muu hulgas reguleeritud tariifide kaotamist, tehnilise süsteemi vastutava käitaja ülesannete ja rollide lahutamist, piiriüleste piirangute kaotamist, turupõhist ülekoormuse juhtimise kehtestamist, ühiste varude loomist, energiaturu tasakaalustamist, jaeturu täielikku avamist ja füüsilise elektrienergiaga kauplemise ühise elektribörsi loomist Põhjamaades ja Balti riikides. Edusammud nimetatud turukujunduse valdkondades on äärmiselt olulised kolme Balti riigi elektrienergia süsteemide integreerimisel Põhjamaade elektrienergia turu mudelisse 27. aprillil Vilniuses kolme Balti riigi peaministrite poolt allkirjastatud ühisdeklaratsioonis kinnitati poliitilist tahet püüelda turu tegeliku avamise ja elektrienergia sektori integreerimise poole.

Elektrivõrkude sidumine ja elektrienergia tootmine

Kindlaks on määratud infrastruktuuriprojektid, mis võimaldavad integreerida Läänemere piirkonna elektrienergiaturud, ning ühtlasi on neile antud lihtsustatud metoodikal põhinev hinnang. Projektid on jagatud kolme kategooriasse:

  • Põhjamaade üldkava sisaldab Põhjamaade-vahelisi projekte, nt Rootsit ja Soomet ühendav Fenno-Skan II, Suur-Belti väina projekt Taanis, Nea-Järpströmmen Rootsi ja Norra vahel, Lõunalink Rootsis, Skager rak IV Taani ja Norra vahel jt.

  • Balti riike ja Põhjamaid ning Poolat ühendavad projektid. Kõik elektrivõrkude sidumise projektid selles piirkonnas – Rootsit ja Leedut ühendav NordBalt (vana nimega SwedLit), Estlink 2 Eesti ja Soome vahel ning LitPol Poola ja Leedu vahel – on majanduslikult elujõulised. Kolme Balti riigi vaheliste elektrijaotusvõrkude tugevdamine kuulub samuti sellesse projektide kategooriasse.

  • Kolmanda kategooria moodustavad Poola ja Saksamaa elektrivõrkude sidumise projektid. Erinevalt eelmistest kategooriatest ei ole selle kategooria projektide puhul esmatähtis mitte turuintegratsioon, vaid tuuleenergia tootmise põhjustatud elektrienergia ringvoog. Neid projekte hõlmavad Euroopa koordinaatori hr Adamowitsch algatus „Kaheksapoolne Kesk- ja Ida-Euroopa foorum“ ja professor Mielczarski tegevus.

Gaasi siseturg ja infrastruktuur

Infrastruktuuri puhul on peamiseks liikumapanevaks jõuks energiajulgeoleku suurendamine varustusteede ja välistarneallikate mitmekesisuse lisamise kaudu. Silmapiiril on mitmeid võimalikke projekte, mis võiksid aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele, sh võrkude sidumine, vastassuunavoolu kasutamine, vedelgaasirajatised ja gaasi ladustamisvõimaluste arendamine. Kõrgetasemeline töörühm leppis kokku, et töö Balti riikide energiaturgude sidumise kava gaasisektori aspektide kallal jätkub.

For more information see the website .


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website