Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

IP/09/894

Brüssel, 10. juuni 2009

Euroopa Komisjon määratleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala prioriteedid järgmiseks viieks aastaks

Euroopa Komisjon võttis täna vastu kaks teatist, milles analüüsitakse edusamme, mida liidus on viimastel aastatel tehtud õigus- ja siseasjades, ning seatakse prioriteedid lähitulevikuks. Euroopa Parlamendis tuleb peagi arutlusele nn Stockholmi programm, mis pöörab suuremat tähelepanu tavakodanikele. See programm, mille Euroopa Ülemkogu peaks eeldatavalt vastu võtma enne aasta lõppu, visandab liidu tegevusraamistiku kodakondsus-, õigus-, turvalisus-, varjupaiga- ja sisserändeküsimustes järgmiseks viieks aastaks.

„Euroopa Liit peab lähiaastatel tegema kõik, et kodanikud saaksid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevast alast käegakatsutavat kasu,” rõhutas komisjoni president José Manuel Barroso. „Me tahame edendada kodanike õigusi, lihtsustada nende igapäevaelu ja neid paremini kaitsta. Selleks peame võtma nendes valdkondades tõhusaid ja vastutustundlikke meetmeid Euroopa tasandil. Seda arvestades tuleb pöörata erilist tähelepanu sisserändepoliitikale.” Komisjon esitab need seisukohad aruteluks nõukogule ja Euroopa Parlamendile, et Euroopa Ülemkogu saaks võtta detsembris 2009 vastu uue Stockholmi programmi.

Õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jacques Barrot märkis: „Vabadus, turvalisus ja õigus on põhiväärtused, millel põhineb Euroopa ühiskondlik mudel. Viimastel aastatel on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel tehtud olulisi edusamme. Praegu tuleb suurendada kodanike rolli tõestamaks, et Euroopa Liit suudab luua lisandväärtuse neis valdkondades, mis on sedavõrd tihedalt seotud inimeste igapäevaeluga.”

Juba kümme aastat on Euroopa Liidu eesmärgiks olnud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine. Tampere 1 ja Haagi 2 programmid andsid vajaliku poliitilise tõuke, mis aitas saavutada märkimisväärseid edusamme.

Komisjoni seatud prioriteedid võtavad arvesse vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas hiljuti toimunud arengut. Viie aasta jooksul tehtud edusamme ja omandatud õppetunde analüüsitakse üksikasjalikult teatises, milles antakse hinnang Haagi programmile. Eelnev kogemus aitab meil toime tulla nende kaalukate väljakutsetega, millega Euroo pa Liit praegu silmitsi seisab.

Mõned näited tulevastest väljakutsetest:

Euroopa Liidu kodanikud soovivad elada õitsvas ja rahumeelses ühiskonnas, kus on tagatud nende õigused ja turvalisus. Samuti soovivad kodanikud, et nad saaksid vabalt reisida ja asuda soovi korral õppimiseks, töötamiseks, pere loomiseks, ettevõtlusega tegelemiseks või pensionipõlve veetmiseks ajutiselt või püsivalt elama mõnda teise Euroopa riiki. Nad soovivad, et oleks tagatud parem juurdepääs õiguskaitsele, et kohtuotsuseid täidetaks kõikides liikmesriikides ja et nad oleksid kaitstud rea ohtude eest (nt organiseeritud kuritegevus ja terrorism). Selleks tuleb parandada ja tõhustada liikmesriikide politsei- ja kohtusüsteemide koostööd.

Samuti peab liit aitama lähemas perspektiivis kodanikel ja ettevõtetel toime tulla majanduskriisiga ning pikemas perspektiivis leida lahendus probleemidele, mida põhjustavad globaliseeruv ühiskond ja Euroopa vananev rahvastik. Liit peab looma paindliku rändepoliitika, mis rahuldaks tema tööturu vajadusi ja lubaks kasutada võõrtööjõu pakutavaid võimalusi. Samuti peab liit kinnistama oma tugevat humanitaartraditsiooni ning pakkuma lahkesti kaitset neile, kes seda vajavad.

Millised valdkonnad on esmatähtsad?

Loodav programm peaks keskenduma neljale põhivaldkonnale, mille raames esitatakse konkreetseid ettepanekuid selleks, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala eelised muutuksid kodanike jaoks käegakatsutavamateks ja nende eeliste kasutamine tõhusamaks.

  • Kodanikuõiguste edendamine – õiguste Euroopa: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala peab eelkõige moodustama ühtse põhiõiguste kaitse ruumi, kus alusväärtusena austatakse isikute õigusi ja inimväärikust ning muid põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. See tähendab kodanike eraelu kaitsmist ka väljaspool riigipiire, eelkõige isikuandmete kaitse tagamise kaudu, kaitsetus olukorras olevate inimeste erivajaduste arvestamist ning selliste kodanikuõigustega seotud õiguste igakülgse teostamise võimaldamist nagu valimisõigus ja õigus konsulaarkaitsele.

  • Kodanike elu lihtsustamine – õiglusel põhinev Euroopa: Euroopa õigusruumi loomisel tuleb liikuda sügavuti. Esmatähtis on kehtestada kord, mille alusel kodanikud saaksid vabalt kasutada õigusteenuseid, et kaitsta oma õigusi kõikides liikmesriikides. Lepingu- ja kaubandusõiguse kontekstis annaks see ettevõtjatele vajalikud vahendid, mille abil täielikult ära kasutada siseturu kõiki võimalusi. Samuti tuleb parandada õigusalatöötajate vahelist koostööd ning töötada selle nimel, et liikmesriikide ametlikke juriidilisi dokumente tunnustataks võrdselt kogu ELis.

  • Kodanike kaitse – kaitsev Euroopa: välja tuleks töötada sisejulgeoleku strateegia, et veelgi parandada ELi julgeolekut ning seeläbi kaitsta Euroopa kodanike elu ja nende eraelu puutumatust. Tegevusstrateegia eeldab politsei- ja kriminaalõiguse alase koostöö tihendamist ning Euroopa territooriumile sisenemise turvalisemaks muutmist. Eelkõige tuleb tegutseda otsustavamalt ja kooskõlastatumalt organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse alal.

  • Ühiskondliku lõimituse edendamine – solidaarne Euroopa: üks lähiaastate olulisemaid ülesandeid on sisserände- ja varjupaigapoliitika tugevdamine ja tegelik rakendamine, et tagada solidaarsus liikmesriikide vahel ning partnerlussuhted kolmandate riikidega. Selline poliitika peab andma seaduslikele sisserändajatele selge ja ühiselt tunnustatud staatuse. Sisserände reguleerimisel tuleb paremini arvestada ELi tööturu vajadustega ning välja tuleb töötada sihipärane lõimumis- ja hariduspoliitika. Paremini tuleb rakendada ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks ettenähtud vahendeid. Euroopa Liit peab samuti tegema edusamme ühise varjupaigasüsteemi loomisel ning tagama selles valdkonnas jagatud vastutuse ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse.

Näiteid võimalikest ettepanekutest (10 konkreetset uuendust):

  • Luua ELis kõikehõlmav ja tugevdatud andmekaitsesüsteem

  • Täielikult tühistada teise liikmesriigi kohtuotsuse täitmiseks vajalikud vahemenetlused (välisriigi kohtuotsuse tunnustamise nõue)

  • Luua vahetusprogrammid politseinike jaoks ja tugevdada juba olemasolevaid vahetusprogramme õigusala töötajate jaoks (Erasmus-tüüpi programmid)

  • Tugevdada kriminaalmenetluste puhul menetluslikke tagatisi

  • Töötada välja ELi sisejulgeoleku strateegia

  • Luua infosüsteemide struktuur, mis võimaldaks tihendada Euroopa politseiteenistuste vahelist andmevahetust

  • Tugevdada Euroopa õiguspoliitika hindamist ja toetada liikmesriikide jõupingutusi oma õigussüsteemi kvaliteedi parandamisel

  • Töötada välja paindlik ja tööturu vajadusi arvesse võttev sisserändepoliitika, mis soodustaks sisserändajate kaasamist ja võitlust ebaseadusliku sisserändega

  • Suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust pagulaste ja varjupaigataotlejate vastuvõtmisel

  • Tugevdada julgeolekualast teadustegevust

Asepresident Barrot tõi lõpetuseks välja mõned olulised seisukohad, mis annavad edasi teatise mõtte: „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks alusväärtuseid on isiku õiguste ja inimväärikuse austamine. Kodanik peab etendama põhirolli selle ala loomisel ja tulevases arengus. Teiseks peab kavandatava programmi võtmesõnaks olema solidaarsus. Inimestevaheline solidaarsus, mis kaitseb kõige haavatavamaid isikuid; liikmesriikidevaheline solidaarsus, mis võimaldab üheskoos reageerida sellistele väljakutsetele nagu terrorism või organiseeritud kuritegevus või ühiselt osa saada võimalustest, mida pakub reguleeritud ja tööturu vajadustega kohandatud sisseränne; solidaarsus, mis lubab meil ulatada koos abikäe varjupaigataotlejatele, kes ootavad meie piiridel.”

Lisateavet asepresident Barrot' tegevuse kohta leiab tema veebilehelt:

http://www.ec.europa.eu/commission_barroso/barrot/index_fr.htm .

1 :

Tampere programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse poole, eesistujariigi järeldused, Tampere Euroopa Ülemkogu, 15. ja 16. oktoober 1999.

2 :

Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus (ELT C 53, 3.3.2005, lk 1) ning nõukogu ja komisjoni tegevuskava vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamiseks (ELT C 198, 12.8.2005, lk 1).


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site