IP/09/731

Brüssel, 11. mai 2009

Komisjon teeb ettepaneku uue raamistiku kohta lennundusjulgestustasude reguleerimiseks

Komisjon võttis täna vastu direktiivi ettepaneku lennundusjulgestustasude kohta Euroopas. Ettepanek põhineb hiljutisel lennundusjulgestuse rahastamist käsitleval aruandel. Ettepaneku eesmärk on tagada läbipaistvus, mittediskrimineerimine ja konsulteerimine lennuettevõtjatega tasude määra ning julgestustasudega seotud kulude ja tulude seose kindlaksmääramisel. Selles tehakse ka ettepanek sõltumatu järelevalveasutuse loomiseks igas liikmesriigis.

Transpordivaldkonna eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident hr Antonio tõdes praeguse keerulise majandusolukorra valguses: „Lennureisijate kaitse tagamiseks on võetud olulisi meetmeid. See on suurendanud reisijatega seotud julgestuskulusid. Peame astuma samme, et tagada julgestusteenuste osutamine kõige kulutasuvamal moel.”

Lennundusjulgestuskulusid reguleeritakse praegu liikmesriigi tasandil. Seetõttu võib reisijate teavitamine nendest kuludest olla ebapiisav ning lennuettevõtjatega ei konsulteerita kõikidel Euroopa Liidu lennuväljadel süstemaatiliselt. Selline olukord takistab tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist lennuväljade ja lennuettevõtjate jaoks ning on eriti kriitiline ajal, mis on kogu lennundussektori jaoks väga keeruline.

Komisjoni hiljutises aruandes on tõdetud, et mittediskrimineerimine ja rangelt kulupõhised julgestustasud on olulised lennuettevõtjate ja lennuväljade vahelise õiglase ja moonutamata konkurentsi tagamiseks^[1]. Seepärast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku julgestustasude kehtestamise ühiste põhimõtete kohta ühenduse lennuväljadel.

1. Mittediskrimineerimine. Liikmesriigid tagavad, et julgestustasud ei diskrimineeri lennureisijaid ega lennuettevõtjaid.
2. Konsulteerimine. Lennuettevõtjatega konsulteerimine julgestustasude üle peaks olema kohustuslik ja korrapärane ning toimuma vähemalt kord aastas. Lennuväljad peaksid arvestama lennuettevõtjate seisukohti enne otsuse tegemist ning põhjendama oma otsuseid, kui kokkuleppele ei jõuta.
3. Läbipaistvus. Läbipaistvus tuleb tagada kolmel eri tasandil:

• a) Lennuväljad. Lennuettevõtjad peaksid lennuväljadelt saama teavet komponentide kohta, mille alusel määratakse kindlaks julgestustasude määr (nt tasu eest osutatud teenused ja infrastruktuur, arvutamise meetod või kavandatud investeeringud).
• b) Lennuettevõtjad. Selleks et lennuväljad saaksid nõuetekohaselt hinnata oma tulevaste investeeringutega seotud nõudeid ja paremini kohandada julgeoleku infrastruktuuri, peaksid lennuettevõtjad esitama õigel ajal teavet näiteks oma lennuliikluse prognooside kohta.
• c) Liikmesriigid. On oluline tagada läbipaistvus seoses selliste siseriiklike julgestusmeetmete majandusliku mõjuga, mis on rangemad kui ELi nõuded.

1. Kulude ja tulude seos. Julgestustasusid kasutatakse üksnes julgestuskulude katmiseks ning nende puhul tuleks võtta arvesse toetusi ja subsiidiume, mida ametiasutused eraldavad julgestuseesmärkidel, ning julgestustoimingutega seotud vahendite ja rajatiste rahastamise kulusid.
2. Sõltumatu järelevalveasutus ja lahkarvamuste lahendamine. Igas liikmesriigis tuleks luua sõltumatu järelevalveasutus, et tagada meetmete nõuetekohane kohaldamine, ning kehtestada kord lennuväljade ja lennuettevõtjate vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks.

^[1] Komisjoni aruanne lennundusjulgestuse rahastamise kohta, KOM(2009) 30 (lõplik), 2.2.2009.