Navigation path

Left navigation

Additional tools

EL tugevdab sidemeid naabritega ja jätkab nende reformide toetamist

European Commission - IP/09/625   23/04/2009

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/09/625

Brüssel, 23. aprill 2009

EL tugevdab sidemeid naabritega ja jätkab nende reformide toetamist

Oma iga-aastastes arenguaruannetes teeb komisjon kokkuvõtte Euroopa naabruspoliitika riikides 2008. aastal reformidega seoses tehtud konkreetsetest edusammudest ja toob välja need valdkonnad, kus on vaja täiendavaid jõupingutusi. Täna esitatavas Euroopa naabruspoliitika rakendamise poliitikadokumendis annab komisjon ülevaate arengutest 12 Euroopa naabruspoliitika riigis. Lisaks käsitletakse finantskriisi mõju nendes riikides ja tehakse ettepanekuid meetmete võtmiseks, millega EL saaks nende taastumisele kaasa aidata. Vaatamata raskele olukorrale 2008. aastal, mida iseloomustavad poliitilised ja majanduslikud probleemid ning reformide üldine aeglustumine eelkõige valitsemissektoris, on partnerriigid siiski saavutanud paljuski edu sellistes peamistes koostöövaldkondades nagu poliitiliste kontaktide süvendamine, kaubavahetuse suurendamine, teaduse ja innovatsiooni alase koostöö tihendamine, noorte liikuvuse parandamine jne. Lisaks loodi kaks uut piirkondlikku raamistikku, mis veelgi täiendavad kahepoolseid suhteid: Vahemere Liit ja idapartnerlus. Poliitikadokumendile on lisatud ka iga riigi kohta koostatud aruanded koos Euroopa naabruspoliitika tegevuskava[1] ja sektoriaruandega.

„2008. aasta on selgelt välja toonud Euroopa naabruspoliitika strateegilise tähtsuse. Majandus- ja finantskriis, vägivaldsed konfliktid meie naabruskonnas ja poliitiline ebastabiilsus mõjutavad ELi kodanike julgeolekut ja jõukust. Seepärast on tähtis, et EL pakuks oma naabritele tegelikku, sihipärast ja tõsiseltvõetavat tuge vastastikuse julgeoleku ja jõukuse tagamiseks,“ ütles välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldner.

Vaatamata üldisele keerulisele olukorrale (üleilmne majandus- ja finantskriis, Venemaa ja Gruusia vaheline konflikt augustis 2008, Iisraeli sekkumine Gaza sektoris detsembris 2008/jaanuaris 2009) hoogustusid ELi suhted naabritega 2008. aastal veelgi. Euroopa partnerid on saavutanud edu oma majanduste reformimisel ja elanikkonnale paremate võimaluste loomisel moderniseerimismeetmete kaudu.

Benita Ferrero-Waldner lisas: „Vaatamata keerulisele rahvusvahelisele olukorrale 2008. aastal on Euroopa naabruspoliitika olnud tulemuslik ja seda on täiendatud veelgi kahe uue algatusega: Vahemere Liit ja idapartnerlus. Meie partnerid on saavutanud märkimisväärset edu sellistes peamistes valdkondades nagu kaubandus, maksustamine ja parem ettevõtluskeskkond, kuid peavad veel palju ära tegema poliitiliste reformide, hea valitsemistava ja inimõiguste valdkonnas. Euroopa naabruspoliitika jääb seega vahendiks, millega Euroopa Liit julgustab reforme oma vahetus naabruses“.

Tugevdati poliitilist koostööd

  • Armeeniale, Aserbaidžaanile, Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale tehti ettepanek ühtlustada oma seisukohti enamiku Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika deklaratsioonidega, mida nad ka tegid, rääkides nüüd Euroopa Liiduga rahvusvahelisel areenil ühel häälel.
  • Euroopa Komisjon oli Palestiinat käsitleva rahastajate konverentsi (kus võeti kohustus pakkuda 2008. aastal rahastamist 440 miljonit euro ulatuses) kaaseesistujaks ja toetab poliitilist stabiliseerimist ja rahvuslikku leppimist (valimisreformi) Liibanonis.
  • Euroopa Liit täitis olulist rolli kokkuleppe saavutamisel tulevahetuse lõpetamiseks Gruusia relvastatud konflikti ajal Venemaaga, toetas Gruusia territoriaalset terviklikkust, saatis kiiresti sündmuskohta ELi vaatlejad, osutas riigi sees ümberasustatud inimestele humanitaarabi ja algatas konflikti lahendamiseks Genfi kõnelused. Euroopa Komisjon oli Gruusiat käsitleva rahastajate konverentsi kaaseesistujaks ja võttis kohustuse pakkuda ajavahemikul 2008–2010 rahalist abi kuni 500 miljoni euro ulatuses.

Suurendati majandusintegratsiooni ja kaubavahetust

  • Ukraina ühines Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ja peab Euroopa Liiduga läbirääkimisi põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks uue assotsiatsioonilepingu raames (esimene selline idanaabritega sõlmitud leping).
  • Valmisid uuringud, mille käigus uuriti võimalusi põhjalike ja ulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Gruusia ja Armeeniaga.
  • Põllumajandus- ja kalatooteid käsitlevad kaubandusläbirääkimised jõudsid lõpule Egiptuse ja Iisraeliga ning jätkuvad Maroko ja Tuneesiaga. Egiptuse, Maroko ja Tuneesiaga alustati läbirääkimisi teenuste liberaliseerimise ja asutamisõiguse üle.
  • Euroopa Liit on Euroopa naabruspoliitika riikide peamine kaubanduspartner. Kõige rohkem suurenes 2008. aastal Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Ukraina eksport Euroopa Liitu.

Viisarežiimi lihtsustamine ja ebaseadusliku rände vastu võitlemine

  • Nii tagasivõtuleping kui ka viisalihtsustusleping Ukraina ja Moldovaga jõustusid 1. jaanuaril 2008.
  • Oktoobris 2008 alustati Ukrainaga dialoogi viisavabaduse kehtestamiseks pikemas perspektiivis. Tugevdati dialoogi Gruusiaga tagasivõtulepingute ja viisalihtsustuslepingute sõlmimiseks ja liikuvuspartnerluse käivitamiseks, et ebaseadusliku rände vastu võitlemise kaudu lihtsustada seaduslikku rännet. Selline liikuvuspartnerlus käivitati Moldovaga 2008. aasta keskel.
  • Marokoga süvendati poliitilist dialoogi ja ebaseadusliku rände vastu võitlemist käsitlevat julgeolekualast koostööd.
  • Piirikontrolli tugevdamiseks ajakohastas Tuneesia seadmeid ja infrastruktuure ja võttis kasutusele uued biomeetrilised passid, kuid sellele vaatamata suurenes 2008. aastal ebaseaduslik ränne Tuneesiast märkimisväärselt.

Õigusalane koostöö

  • Palestiina kohtunike ja prokuröride koolitamistingimused paranesid tänu Euroopa Komisjoni rahastatava Palestiina kohtunike koolitusinstituudi loomisele. Liibanonis valmistatakse ette kohtunike, juristide ja kohtuametnike erikoolitust.
  • Komisjon hankis sõidukid Palestiina tsiviilpolitseile, mis on oluliselt parandanud selle tõhusust.
  • Gruusia on saavutanud märkimisväärset edu korruptsiooni vastu võitlemisel, parandanud kinnipidamistingimusi ning tõhustanud piinamise ja väärkohtlemise vastast võitlust.
  • Pagulasi ja varjupaigaõigust käsitlevaid Armeenia uusi õigusakte on ühtlustatud Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste standarditega.

Energiakoostöö jõudis uude etappi

  • Alustati läbirääkimisi Moldova ja Ukraina ühinemiseks energiaühenduse asutamislepinguga, mis sisaldab energia siseturu eeskirjadega järkjärgulise ühtlustamise kohustusi.
  • Ukraina tuumaenergiaalase julgeoleku seisukohast on ELi rahastamine tähtis, sest selle abil remonditakse nõukogude ajast pärinevaid reaktoreid. Euroopa Komisjon jätkab edasise finantsabi andmist Armeeniale, et tagada minimaalsete ohutusstandardite järgimine Medzamori tuumaelektrijaamas.
  • EL on sõlminud energiakoostööalase vastastikuse mõistmise memorandumi olulise energiatootja Egiptusega. Aserbaidžaan on nii tootja kui transiitriigina ELi strateegiline partner Kaspia mere nafta- ja gaasivarude seisukohast.
  • Iisrael, Palestiina omavalitsus ja Euroopa Komisjon käivitasid taas kolmepoolse energiakoostöö „Päikeseenergia rahu nimel“ ja Palestiina omavalitsus töötas välja plaani päikeseenergiajaama rajamiseks Jerichosse.
  • 13. juulil 2008 kiideti Vahemere Liidu tippkohtumisel heaks Vahemere päikeseenergia kava, mis on liidu prioriteetne algatus Barcelona protsessi raames.

Tugevdatakse transpordiühendusi

  • Marokoga sõlmitud lennunduskokkuleppe tulemusena on alates 2007. aastast lennuliiklus suurenenud 17 % võrra, avatud on 52 uut lennuliini ja turule on tulnud 12 uut lennufirmat. Kokkuleppe tulemusena vähenevad piletihinnad ja suureneb valik turistide jaoks, samuti aitab see üles ehitada turismitööstust ja luua töökohti. Läbirääkimisi alustati samasuguse kokkuleppe sõlmimiseks Ukrainaga ning neid kavandatakse alustada ka Gruusiaga.
  • Horisontaalsed lennunduskokkulepped sõlmiti Armeenia, Iisraeli ja Jordaaniaga. Neist kahe viimasega alustati läbirääkimisi ka Euroopa ja Vahemere piirkonna lennunduskokkulepete sõlmimiseks.
  • Lõuna-Kaukaasias alustati tööd Jerevan-Tbilisi (Armeenia-Gruusia) raudteeliini taastamiseks.
  • Naabruspoliitika investeerimisrahastust toetatakse selliseid projekte nagu trammitee Rabatis ja teedeehitus Maroko maapiirkondades, Chisinau lennujaama moderniseerimine ja teederemont Moldovas.

Ja veel ...

  • Euroopa Komisjon toetab rahaliselt valitsusväliseid organisatsioone ja kohalikke ametiasutusi Egiptuses, Gruusias, Jordaanias, Palestiina okupeeritud alal, Tuneesias ja Ukrainas.
  • Maroko haridussüsteemi reformimiseks antava rahalise toetuse eesmärk on kirjaoskamatuse vähendamine (kirjaoskamatud moodustavad elanikkonnast 38 %, peamiselt naised).
  • Naiste olukorda ja nende õiguste kaitset parandati Jordaanias, Tuneesias ja Egiptuses.
  • ELi abi võimaldas Marokos kehtestada kohustusliku tervisekindlustuse. Samuti on sellel tähtis osa Moldova tervishoiusektori reformis.
  • ELi vahenditest rahastatava Jordaania veejaotussüsteemi parandamise eesmärk on Iraagi põgenike vajaduste rahuldamine Zarqa piirkonnas.
  • Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi kasutati 2008. aastal, et aidata Gruusiat pärast sõja lõppu Venemaaga ja toetada Ukrainat ja Moldovat traagiliste üleujutustega toimetulekul.
  • Iisrael (assotsieerunud liikmena) ning eriti Egiptus, Jordaania ja Maroko on osutunud edukateks osalejateks teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames toimunud esimestel projektikonkurssidel.
  • Lisaks on märkimisväärselt suurenenud nende Euroopa naabruspoliitika partnerriikidest pärit noorte arv, kes osalevad ELi programmi „Aktiivsed noored“ kaudu vabatahtliku teenistuse projektides (+87,5 %). Samuti on suurenenud noorte ja noorte töötajate vahetus (+23 %).

Barcelona protsessi käigus saavutatule tuginedes on Vahemere Liit andnud uue jõu Euroopa suhetele lõunanaabritega. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ambitsioonika idapartnerluse loomiseks Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, pakkudes välja laialdase ja ambitsioonika tegevuskava ELi suhete tugevdamiseks nende riikidega.

Samuti suurenes ELi abi Euroopa naabruspoliitika partneritele 2008. aastal: abi anti summas 1,71 miljardit eurot; 2007. aastal oli vastav abisumma 1,67 miljardit eurot.

Dokumendid:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta 2008. aastal (Brüssel, 23. aprill 2009) ja riikide aruanded Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Maroko, Moldova, Palestiina okupeeritud ala, Tuneesia ja Ukraina kohta ning sektoriaruanne on kättesaadavad järgmisel aadressil:
http://ec.europa.eu/world/enp/documents_en.htm

Riikide olukorda kajastavad memod:
Armeenia MEMO/09/182
Aserbaidžaan MEMO/09/183
Egiptus MEMO/09/179
Gruusia MEMO/09/184
Iisrael MEMO/09/185
Jordaania MEMO/09/186
Liibanon MEMO/09/187
Maroko MEMO/09/188
Moldova MEMO/09/180
Palestiina okupeeritud ala MEMO/09/181
Tuneesia MEMO/09/178
Ukraina MEMO/09/189

Täpsem teave Euroopa naabruspoliitika kohta: http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm


[1] Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Moldova, Palestiina okupeeritud ala, Tuneesia ja Ukraina.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website