Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/09/510

Brüssel, 31. märts 2009

Keskkond: EL tähistab linnudirektiivi 30. aastapäeva

Euroopa Liidu esimene looduskaitsealane õigusakt, linnudirektiiv, tähistab 2. aprillil oma 30. aastapäeva. See õigusakt on Euroopa keskkonnapoliitika üks suurimaid saavutusi ja ELi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise strateegia keskne osa. Eelkõige just oma erikaitsealade võrgustiku kaudu on linnudirektiivil olnud tähtis osa selles, et mõnede Euroopa kõige ohustatumate linnuliikide hävimine on peatunud. Tänu Euroopa Liidu, liikmesriikide valitsuste, looduskaitsjate ja vabatahtlike sihipärasele tegutsemisele seoses direktiivi kohapealse rakendamisega, näib paljude linnuliikide tulevik nüüd palju helgem. See kehtib muu hulgas luitsnokk-iibise (Platalea leucorodia), merikotka (Haliaeetus albicilla) ja ibeeria kääpakotka (Aquila adalberti) kohta. Praegu on olemas ligikaudu 5000 erikaitseala. Need katavad üle 10% ELi territooriumist ja moodustavad lahutamatu osa Natura 2000 ökoloogilisest võrgustikust. Linnudirektiiv on suurepärane näide 27 ELi liikmesriigi jagatud vastutusest ja koostööst.

Keskkonnavolinik Stavros Dimas sõnas: „Linnudirektiiv on ELi keskkonnapoliitika üks suurimaid edulugusid. See on praktiline väljund meie kohustusele säilitada ülemaailme bioloogiline mitmekesisus. Linnud ei ole mitte üksnes loomuomaselt ilusad ja hindamatu osa meie looduspärandist, vaid ka keskkonna tervise oluline näitaja. Euroopa metslindudele on direktiiviga kehtestatud kõrged standardid palju kasu toonud. Linnupopulatsioonide pikaajalise hea seisukorra tagamiseks tuleb veel lahendada mitmed olulised küsimused. Linnudirektiiv on täna sama aktuaalne kui 30 aastat tagasi ja täidab bioloogilise mitmekesisuse poliitika elluviimisel võtmerolli veel paljude aastate jooksul.

Linnudirektiiv kui edulugu

Kolmkümmend aastat pärast selle vastuvõtmist on linnudirektiiv jätkuvalt olulisim ELi õigusakt Euroopa lindude kaitse valdkonnas. Samas on see ka üks ELi edukamaid keskkonnapoliitika meetmeid.

Ajakirjas Science avaldatud uurimuses on kinnitatud, et direktiivil olnud tähtis roll mõnede Euroopa kõige ohustatumate linnuliikide hävimise peatumisel. Selliste linnuliikide nagu madeira tormilind (Pterodroma madeira), käharpelikan (Pelecanus crispus) ja kääbuskormoran (Phalacrocorax pygmaeus) väljavaadete paranemine tuleneb peaasjalikult erikaitsealade määratlemisest. Ligikaudu 5000 erikaitsealast koosnev võrgustik hõlmab üle 10% Euroopa territooriumist ja ka ulatuslikke rannalähedasi merepiirkondi.

Linnudirektiiv on suurepärane näide edukast rahvusvahelisest koostööst. Selle vastuvõtmisel 1979. aastal kuulus ELi vaid üheksa liikmesriiki. Täna hõlmab koostöö kogu laienenud ELi ja erikaitsealad on kõigis 27 liikmesriigis. Komisjon kontrollib rangelt kogu ELis kohaldatavate samade eeskirjade täpset rakendamist ja kaebab liikmesriigid vajadusel kohtusse.

Linnudirektiivis tunnistatakse loodusega kõrvuti eksisteerivate selliste inimtegevuste nagu jahtimine, kalastamine ja põllumajandus olulisust. Enamus Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud maast jääb ka tulevikus tõenäoliselt eraomandusse ning seejuures on oluline tagada, et maakorraldus oleks tulevikus nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult jätkusuutlik.

Eesseisvad ülesanded

Edusammudest hoolimata on 500 metslinnuliiki hõlmav ELi mitmekesine linnukooslus jätkuvalt ohustatud. Viimaste teaduslike uuringute kohaselt on 43% Euroopa linnuliikidest ohustatud või silmitsi arvukuse olulise vähenemisega. See kujutab endast suurt väljakutset Natura 2000 võrgustiku, sh selle merelise osa lõpuleviimisele.

Samuti on vaja paremini kaitsta maapiirkondadest sõltuvaid tavapäraseid linde. Põllumajanduspoliitika muutused on toonud kaasa põllulindude arvu murettekitava vähenemise. Nende arvukus on alates 1980. aastast vähenenud ligikaudu 50% võrra. Kuigi olukord on praegu stabiliseerumas, tuleb veel palju teha linnukaitsealaste nõuete integreerimiseks põllumajanduspoliitikasse ja muudesse poliitikavaldkondadesse, et taastada sellised olulised liigid nagu väiketrapp (Tetrax tetrax) ja rukkirääk (Crex crex).

Metslindude tervis annab tunnistust üldisest survest, mida avaldab bioloogilisele mitmekesisusele muu hulgas kliimamuutus. Mõningate linnupopulatsioonide leviku juures on juba märgata nihet. Tuleviku üks suurimaid väljakutseid on piisava ruumi tagamine looduse jaoks ja linnukaitse kohandamine muutuvale kliimale.

Linnudirektiiv aitab ka täita rändlindudega seonduvaid ELi rahvusvahelisi kohustusi. Kuna palju liike veedab osa elust väljaspool Euroopat, on vaja teha koostööd lindude rändeteedel asuvate riikidega, et tagada vajalik kaitse ja tagada linnupopulatsioonide hea seisukord.

Taust

Linnudirektiiv võeti vastu seoses kasvava murega Euroopa metslinnupopulatsioonide vähenemise pärast saaste, elupaikade kadumise ja mittesäästva tegevuse tõttu. Seejuures tunnustati, et metslinnud, kellest paljud on ka rändlinnud, on liikmesriikide ühine pärand ja nende tõhus kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/environment/nature/legislation/birdsdirective/index_en.htm


Side Bar