Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tarbijakaitse: internetikaubanduse populaarsus ELis kasvab, kuid selle arengut pidurdavad tõkked piiriülese kaubanduse ees

European Commission - IP/09/354   05/03/2009

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/09/354

Brüssel, 5. märts 2009

Tarbijakaitse: internetikaubanduse populaarsus ELis kasvab, kuid selle arengut pidurdavad tõkked piiriülese kaubanduse ees

Uus aruanne „E-kaubandust takistavad tegurid“, mida ELi tarbijakaitsevolinik Meglena Kuneva täna tutvustas, näitab, et internetikaubandus on ELis üha populaarsem, kuid aruandes hoiatatakse, et piiriülest kaubandust tõkestavad asjaolud pidurdavad selle arengut. Täna avaldatud aruandes esitatakse üksikasjalik analüüs kogu ELi ulatuses e-kaubanduses hetkel valitsevate arengusuundumuste kohta nii riikide, enim ostetud toodete kui ka tarbijatel ja äridel internetis esinevate takistuste kaupa. Ajavahemikus 2006–2008 kasvas ELi tarbijate osakaal, kes tegid vähemalt ühe ostu internetist, 27 protsendilt 33 protsendile. Need keskmised näitajad varjavad internetiostude tohutut populaarsust sellistes riikides nagu Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Saksamaa, kus rohkem kui 50% internetikasutajaid on viimasel aastal sooritanud oste interneti kaudu. Põhjamaades (Taani, Rootsi, Norra, Soome ja Island) ostis aastal 2008 interneti kaudu tooteid ja teenuseid 91% internetikasutajatest. Ka Itaalia ja Hispaania on kiirelt arenevad turud. Selle kiirelt kasvava siseturu taustal jääb piiriüleste internetiostude ulatus väikeseks: 2008. aastal ainult 7% (2006. aastal 6%). Aruandes hoiatatakse, et internetikaubanduse arengut ELis pidurdavad mitmed takistused – keelelised, praktilised ja regulatiivsed, aga samuti olulised usalduse küsimused.

Volinik Kuneva ütles: „Tarbijatel on internetist ainult võita. Internet muudab turu, kus nad osalevad, ulatuslikumaks ning suurendab tarnijate ja toodete valikut. Interneti-kaubandus võimaldab seninägematus ulatuses võrrelda tooteid, tarnijaid ja hindu. Interneti kasutamine jaekaubanduseks levib varem või hiljem kõikjale. Juba teeb interneti kaudu oste 150 miljonit tarbijat, kuigi ainult 30 miljonit ostab interneti kaudu välisriigist. Me peame hoolt kandma, et oluliste regulatiivsete takistuste kõrvaldamata jätmine ja tarbijate jaoks olulise usaldusküsimuse lahendamine ei aeglustaks tarbetult internetiplatvormi kasutuselevõttu.“

Peamised järeldused:

1. E-kaubandus areneb jõudsasti

Tarbijad on interneti kaudu ostmisega üldiselt rahule jäänud. Eriti sageli ostetavate tooterühmade puhul, nagu näiteks IT-tooted, aga samuti meelelahutus- ja vabaajakaubad, on tarbijate rahulolu internetikaubandusega keskmiselt suurem kui jaekaubandusega üldiselt.

  • Tarbijad on eriti rahul hindade võrdlemise võimaluse, pakkumiste suurema hulga, toodete taskukohasuse ja tarnijate valikuga.
  • Vähem vaimustust tunnevad tarbijad selliste küsimuste üle nagu selge tooteinfo, reklaam, eraelu puutumatus, usaldusküsimused ning kaupade tagastamise võimalus.

2. Internetikaubandus pakub suuri võimalusi piiriüleseks kaubanduseks

  • Üks kolmandik ELi kodanikest kaaluks toote või teenuse ostmist interneti kaudu teisest liikmesriigist põhjusel, et see on odavam või parem.
  • Üks kolmandik ELi tarbijatest kinnitab, et nad on valmis ostma tooteid ja teenuseid teises keeles. Multikultuurilises Euroopas valitseb nõudmine suurema valiku ja mitmekesisemate pakkumiste järele, kui kohalikud kauplused või ülemaailmsed tootemargid suudavad pakkuda.

3. Piiriülese kaubanduse võimalused ei saa teoks

Ajavahemikus 2006–2008 suurenes internetist ostude tegijate osakaal tarbijate hulgas ELis 27 protsendilt 33 protsendile, samas kui piiriülene e-kaubandus jäi endisele tasemele. Praegu teeb ainult 7% tarbijatest interneti kaudu oste välisriigist. Ning see lõhe ei vähene, vaid suureneb.

Peamised takistused:

  • Geograafiline jagunemine: Enamikul kauplejatel on nüüdseks veebileht, mis on kõikjal tarbijatele nähtav. Ja ometi näib, et enamik jaemüüjaid tegutseb arvamuses, et siseturg on jaotunud rahvuslikke piire mööda. Võimaluste ulatus on äraarvamatu, aga praktikas keeldutakse tarbijatele müümast või nad suunatakse tagasi oma päritolumaale.

Praktilised ja regulatiivsed takistused, sealhulgas:

  • Keelebarjäärid – need on jäänud püsima enamiku kauplejate ja tarbijate jaoks, kuigi neid ei tohiks ületähtsustada. Näiteks 60% jaemüüjatest on juba valmis tegema tehinguid rohkem kui ühes keeles.
  • Logistilised probleemid, mis on seotud posti- ja maksesüsteemi koostalitlusvõimega, ning juurdepääsuküsimused, nagu näiteks lairibaühenduste levik.
  • On olemas regulatiivseid takistusi, mis tunduvad nii tarbijatele kui ka äriühingutele üha vähem põhjendatud: siia kuuluvad näiteks tarbijaõigus, käibemaksueeskirjad, valikulist turustamist käsitlevad õigusaktid, intellektuaalomandi kaitse, ELi jäätmekõrvalduseeskirjade ülevõtmine riiklikkusse õigusesse.
  • Takistused, mis vähendavad tarbijate usaldust – eelkõige kõhklused, mis on seotud maksete tegemise, kättetoimetamise, kaebuste esitamise, garantii kehtivuse ning tagasimaksetaotlustega (klienditugi), aga samuti privaatsusküsimustega. Usutakse, et piiriüleste tehingute puhul on probleeme rohkem.

Järgmised sammud:

Septembris 2009 tutvustab volinik Kuneva sõltumatute anonüümsete kontrollostude tulemusi, milles hinnatakse, kuidas ja kus takistatakse tarbijaid kogu ELi ulatuses interneti kaudu oste tegemast. Osana komisjoni teostatavast jaemüügisektori seirest käivitas volinik Kuneva möödunud sügisel kogu komisjoni haarava protsessi, et uurida e-kaubandust takistavaid asjaolusid; komisjoni lõpparuanne jaemüügisektori kohta ilmub 2009. aasta sügisel.

http://ec.europa.eu/consumers/strategy/docs/com_staff_wp2009_en.pdf


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website