Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/09/300

Brüssel, 20. veebruar 2009

ELi laienemisest möödunud viis aastat on toonud püsivat kasu ja andnud Euroopale praeguse kriisiga toimetulekul parema positsiooni

Euroopa Liidu hiljutised laienemised olid Euroopa ühinemisprotsessis verstapostiks ja on toonud kogu Euroopa Liidu kodanikele püsivat kasu. Majanduslikult on laienemine toonud uutes liikmesriikides kaasa kõrgema elatustaseme, vanadele aga loonud ekspordi- ja investeerimisvõimalusi. Samuti on see aidanud tugevdada meie maailmajaos demokraatiat, stabiilsust ja turvalisust. Laienenud ELi sõna on kaalukam ka ülemaailmse tähtsusega küsimustes, olgu nendeks siis kliimamuutused või maailmamajandus ja selle juhtimine. Viie aastaga ei ole EL mitte üksnes suuremaks kasvanud, vaid on saanud ka tugevamaks, dünaamilisemaks ja kultuuriliselt rikkamaks. Praeguses keerulises globaalses olukorras on kõige raskem ülesanne mitte anda järele protektsionismi kiusatusele, mis nulliks kõik need suured hüved, mida kodanikele on toonud 500 miljonit inimest hõlmava piirideta ühtse turu loomine.

„2004. ja 2007. aasta laienemised kujutasid endast suurt ajaloolist sammu. Need tegid lõpu Euroopa jagatusele, aitasid tugevdada demokraatiat ja tõid kõikidele ELi riikidele majanduslikku kasu suurema konkurentsivõime, kiirema majanduskasvu ja rohkemate töökohtade loomise näol. Me ei tohiks lasta kriisil seda vaieldamatut edu varjutada. Ühiselt suudame töötada välja lahenduse ülemaailmsetele küsimustele, nagu kliimamuutused või uus rahvusvaheline finantssektori juhtimine. Omaette ei suuda me midagi,” ütles majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquín Almunia.

Laienemisvolinik Olli Rehn lisas: „Laienemisest on saanud stabiilsuse tugisammas ja demokraatia ning õigusriigi tõukejõud Euroopas. Majanduslikult on see toonud kasu nii uutele kui ka vanadele liikmesriikidele, samuti ELile tervikuna. See on laiendanud rahul ja jõukusel rajanevat ala, mis hõlmab nüüdseks peaaegu 500 miljonit inimest, ning on andnud meile maailmas rohkem kaalu.”

Viis aastat on möödunud ajast, mil EL võttis enda rüppe 10 uut liikmesriiki[1][1] Kesk- ja Ida-Euroopast, tehes seega lõpu külmale sõjale järgnenud aastakümnetepikkusele lahusolekule. Veel kaks – Bulgaaria ja Rumeenia – ühinesid aastal 2007. Teatis pealkirjaga „Viis aastat Euroopa Liidu laienemisest“ näitab, et laienemine on toonud suurt majanduslikku kasu mõlemale poolele.

Laienenud EL on nüüdseks maailma suurim ühtne majanduspiirkond, mis annab rohkem kui 30% maailma SKP-st ja rohkem kui 17% maailma kaubandusest. See võimaldab ELil mängida maailmas otsustavat rolli. EL saab teha end kuuldavaks ja niiviisi kujundada globaliseerumist kodanike kasuks.

Sissetulekud inimese kohta, mis aastal 1999 moodustasid vanade liikmesriikide keskmisest 40%, ulatusid aastal 2008 uutes liikmesriikides 52%-ni; ajavahemikul 2004–2008 ulatus majanduskasv keskmiselt 5,5%-ni, aastail 1999–2003 oli see 3,5%. Samas ei ole see toimunud vanade liikmesriikide arvelt: seal oli majanduskasv aastail 2004–2008 aastas 2,2% ning aastail 1999–2003 oli samal tasemel.

Laienemine suurendas ka kauplemisvõimalusi. Aastal 2007 suundus peaaegu 80% uute liikmesriikide ekspordist teistesse ELi riikidesse. Ka vanade liikmesriikide müük uutesse liikmesriikidesse suurenes, moodustades 2007. aastal 7,5% nende koguekspordist – kümme aastat tagasi oli see 4,75%.

Töötuse määr, mis oli uutes liikmesriikides sageli olnud väga kõrge, vähenes ülejäänud ELiga võrreldavale tasemele, ulatudes 2007. aastal umbes 7%-ni. Vanades liikmesriikides valitsenud hirm tööjõu ulatusliku migratsiooni ees ei ole teoks saanud. Enamikus vastuvõtvates liikmesriikides ei ole võõrtööliste osakaal ületanud 1% kodumaisest tööealisest elanikkonnast ning see on võimaldanud leevendada tööjõu puudust. Selle rände üks iseloomulikke tunnuseid on ajutisus: Ühendkuningriigis on 50% hilismigrante oma päritolumaale tagasi pöördunud.

Praegune ülemaailmne kriis põhjustab raskusi kõikidele riikidele, sealhulgas ka ELile, ning töötus kasvab kõikjal.

Aga suur, ühinenud EL suudab lahendada nii seda kui ka teisi probleeme paremini kui selle liikmesriigid ükshaaval. EL on astunud koordineeritult samme, et stabiliseerida pangandussüsteem ja aidata majandusel taastuda. Need sammud ning ka teised, ettevalmistamisel olevad meetmed, eelkõige majandusele hädavajalike krediidikanalite taastamiseks, võimaldavad meil ette näha järkjärgulist taastumist alates käesoleva aasta lõpust.

Uusi liikmesriike, kus majanduskasv on praegu järsult aeglustunud, toetatakse ulatuslikult ELi ühtekuuluvuspoliitika alusel saadaolevatest fondidest. Maksebilansi toetamise süsteem võimaldab ELil tulla appi väljapoole euroala jäävatele liikmesriikidele, kes vajavad ajutiselt abi.

Ühised konkurentsi- ja riigiabieeskirjad tagavad firmadele võrdse mänguruumi.

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia aitab kindlaks määrata reforme, mis suurendavad meie majanduse kasvupotentsiaali ja muudavad selle ülemaailmsetele vapustustele vastupidavamaks.

Komisjon töötab koos liikmesriikidega Euroopa Sotsiaalfondi ümberkujundamise nimel, et aidata hoida nii vanades kui ka uutes liikmesriikides inimeste töökohti. Samuti püüab komisjon vähendada kriisi ulatuslikumat sotsiaalmõju, sealhulgas globaliseerumisega kohanemise fondi kaudu.

Reformitud stabiilsuse ja kasvu pakt pakub kindlat raamistikku, mis võimaldab meil elavdada lühemas perspektiivis nõudlust ja töökohtade loomist, säilitades samas keskmises ja pikemas perspektiivis kursi riigi rahanduse usaldusväärsusele ja jätkusuutlikkusele.

http://ec.europa.eu/economy_finance/thematic_articles/article13913_en.htm

http://ec.europa.eu/enlargement/5years


[1] Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website