Riigiabi tulemustabel: finantskriisi tõttu on riigiabi antud varasemast palju rohkem, kuid see ei mõjuta ühtset turgu

IP/09/ 1884

Brüssel, 7. detsember 2009

Riigiabi tulemustabel: finantskriisi tõttu on riigiabi antud varasemast palju rohkem, kuid see ei mõjuta ühtset turgu

Euroopa Komisjoni uusimast riigiabi tulemustabelist ilmneb, et finantskriisi ajal on abi antud mitu korda rohkem kui varem. 2007. aastal anti riigiabi kokku 66,5 miljardit eurot ehk 0,52% ELi 27 liikmesriigi SKPst, kuid 2008. aastal oli see summa juba 279,6 miljardit eurot ehk 2,2% SKPst. Kui kriisimeetmeid mitte arvestada, siis anti 2008. aastal abi kokku 67,4 miljardit eurot (0,54% SKPst). Rahanduslikku stabiilsust aitas suurendada liikmesriikide ja komisjoni kooskõlastatud tegutsemine. Üldiselt edukaks kujunenud majanduse päästemeetmeid suudeti kooskõlastada eeskätt tänu Euroopa Komisjoni riigiabipoliitikale. Komisjon lubas kiiresti võtta seniolematus mahus abimeetmeid, kuid ühtse turu lagunemist konkurentsi liigse moonutamise tõttu suudeti vältida. Tavapärast, kriisist mõjutamata abi anti nagu ikka vastavalt ühistele eesmärkidele.

Konkurentsivolinik Neelie Kroes kommenteeris teemat järgmiselt: „ Viimase 14 kuu jooksul võetud enneolematute päästemeetmetega on stabiliseeritud Euroopa finantsturud ja loodud eeldused majanduse taastumiseks. Abikavade kiire läbivaatamise ja nende eluviimise range kontrollimisega on saavutatud, et ka riigiabi aitab kaasa kriisi ületamisele. Me oleme jõudnud pangandussüsteemi ümberstruktureerimise etappi, mille käigus on juba langetatud tähtsaid otsuseid näiteks KBC, ING, Lloydsi, Fortise ja Commerzbanki kohta. Me lubasime 2009. aastal anda ka täiendavat abi krediidikriisi mõjude leevendamiseks. Ma tunnen siirast heameelt selle üle, et liikmesriigid on sel raskel ajal järginud finantsdistsipliini ja suunanud abi ühiste horisontaalsete eesmärkide saavutamiseks ka näiteks teadusesse. Abi õige suunamine aitab majandust taas elavdada.”

Finantskriisist ülesaamiseks antav abi

Liikmesriikide ja komisjoni koordineeritud tegutsemine ning eeskirjade kriisile kohandamine on võimaldanud abikavasid ja ühekordseid abimeetmeid hakata ellu viima kiiresti ning ilma ELis kehtivaid võrdseid tingimusi rikkumata.

Liikmesriikide antud ja komisjoni heakskiidetud kriisiabi moodustas 2008. aastal kokku 3361 miljardit eurot. Nominaalselt andsid liikmesriigid 2008. aastal abi märksa vähem, kokku 958 miljardit eurot, millest riigiabi moodustas 212,2 miljardit eurot ehk 1,7% 27 liikmesriigi SKPst. Seega oli abi osatähtsus abi nimisummaga võrreldes väike, eriti kuna abi moodustab kogu riiklikust garantiist tavaliselt vaid murdosa. Pealegi avaldub tagatise tegelik mõju eelarvele alles siis, kui see tegelikult kasutusele võetakse.

Liikmesriigid suunavad üha rohkem abi horisontaaleesmärkide saavutamiseks

Lisaks finantskriisi leevendamise meetmetele annavad liikmesriigid üha enam abi ühist huvi pakkuvate horisontaaleesmärkide saavutamisele. Umbes 88% tööstus- ja teenindusettevõtetele antavast abist moodustab ühiste horisontaaleesmärkide nimel antav abi, kusjuures pääste- ja ümberkorraldusabi osatähtsus langeb. Komisjon peab tähelepanuväärseks, et üha suuremat rõhku pannakse regionaalabile ning teadus-, arendus- ja innovatsiooniabile, mis eeldatavasti loob head eeldused uute töökohtade loomiseks tulevikus.

Lihtsustamine ja paindlikkus

2005.–2008. aasta riigiabi tegevuskava (vt IP/05/680 ) alusel tehtud ümberkorraldused hakkavad vilja kandma. Vähese tähtsusega abi määruse (vt IP/06/1765 ) või äsja vastuvõetud üldise grupierandi määrusega (vt IP/08/1110 ) ettenähtud erandid, millega komisjon vabastatakse teatava riigiabi eelneva uurimise kohustusest, on vähendanud halduskoormust, ilma et see mõjutaks ühtseid tingimusi turul. Umbes 19% kogu abist antakse grupierandi kohaselt. Lisaks hindab komisjon veel 76% abist riigiabi kavade alusel. Kui komisjon on need kavad heaks kiitnud, saavad liikmesriigid nende alusel paljudele abisaajatele anda abi, ilma et komisjon peaks seda eraldi uurima. Nüüd tuleb eraldi hinnang anda ainult 5% üksikabi kavadele. Seega saavad liikmesriigid anda abi üsna paindlikult ning ühtse turu toimimist kaitstakse sellega kokkusobivuse kriteeriumide alusel.

Jõustamine

Tulemustabelis osutatakse ka edusammudele ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abi tagasinõudmisel. 2009. aasta juuni lõpu seisuga oli sellest tagasi saadud 9,4 miljardit eurot. Tagasi on saamata veel ainult 9% ebaseaduslikult antud abist. Seega on ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu abi saajad sellest 91% tagasi maksnud. 2004. aasta lõpul oli tagasi maksmata 25% niisuguse abi kogusummast.

Tulemustabel, selle lisa „Tõigad ja arvud ELi liikmesriikides antava riigiabi kohta” ning tabelid üksikasjalike statistiliste andmetega kõikide liikmesriikide kohta on kättesaadavad Europa veebisaidil aadressil

http://ec.europa.eu/comm/competition/state_aid/studies_reports/studies_reports.html

Vt ka MEMO/09/540 .

ELi 27 liikmesriigi antud riigiabi protsendina SKTst 1992. aasta andmete alusel

Vähem, kuid paremini suunatud riigiabi: peamised näitajad (ilma kriisiabi meetmeteta)

Märkus: Andmed hõlmavad kõiki EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud riigiabi meetmeid, mida liikmesriigid on andnud ja mille komisjon on läbi vaadanud. EMP leping ei hõlma ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika valdkonnas kehtivaid eeskirju. Seega EFTA riikide näitajad ei kajasta neis sektorites antud abi. (1) Ajavahemike 2003­–2005 ja 2006–2008 aasta keskmise muutumine protsendipunktides. Allikas: konkurentsi peadirektoraat, transpordi ja energeetika peadirektoraat, põllumajanduse peadirektoraat, merendus - ja kalandusasjade peadirektoraat ning EFTA järelevalveamet. (2) Puudub.

2008. aastal kriisimeetmetena antud riigiabi (miljardites eurodes)