Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tarbijakaitse: EL kavatseb laiendada puhkusereisijate kaitset

European Commission - IP/09/1824   26/11/2009

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/09/1824

Brüssel, 26. november 2009

Tarbijakaitse: EL kavatseb laiendada puhkusereisijate kaitset

Täna Euroopa Komisjoni poolt konsultatsiooniks esitatud kavad lubavad miljonitele reisijatele, kes broneerivad internetis või reisibüroos „puhkusepakette“, kus on ühendatud lennupiletid, hotellid, autorent jne, edaspidi kindlamat finantskaitset puhuks, kui midagi peaks viltu minema. Komisjoni korraldatav konsultatsioon puudutab 1990. aasta reisipaketidirektiiviga ette nähtud põhikaitset, mis hõlmab teavet, vastutust ebakvaliteetse teenuse eest ja kaitset maksejõuetuse korral, ning selle laiendamist uue põlvkonna „dünaamilistele pakettidele“, kus tarbijad moodustavad oma reisipaketi ise, sageli internetis, kas ühe veebisaidi või mitme partnerveebisaidi kaudu. 23% ELi tarbijaid – ning riikides nagu Iirimaa või Rootsi koguni üle 40% – broneerivad tänapäeval „dünaamilisi reisipakette“, millest paljud jäävad praegu ELi kaitse-eeskirjade alt välja (kuigi 67% arvab ekslikult, et nad on kaitstud.) Nüüd aga, mil lennuettevõtjaid on ridamisi pankrotti läinud, kaalutakse konsultatsioonidokumendis maksevõimetusvastase põhikaitse laiendamist kõigile tarbijatele ka väljaspool pakett- ja dünaamilisi pakettreise, sh ka ainult lennupiletite puhuks.

ELi tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva ütles: „Meil on vaja kindlakäelist kaitset, et kõik tarbijad võiksid täie rahuga puhkusepakette broneerida. Samuti on meil vaja võrdset mänguruumi, et ettevõtjad saaksid konkureerida ühesugustel tingimustel. Eelkõige paneb mind muretsema maksejõuetuse küsimus. Igaüks, kes on telerist näinud, kuidas tuhanded puhkajad Sky Europe, XLi, Futura, Zoomi ja teiste lennufirmade pankroti järel abitult lennujaama istuma jäeti, teab, et nüüd on õige aeg väga tõsiselt küsida, kas ja kuidas laiendada maksejõuetusvastast põhikaitset kõikidele tarbijatele.“

Praegused eeskirjad

ELi reisipaketidirektiiv pärineb aastast 1990, mil kõige harilikum puhkus oli reisibüroo kaudu brošüüri põhjal broneeritud kahenädalane pakett. Reisipaketidirektiiv hõlmab ette kindlaks määratud pakettpuhkusi, kus on omavahel ühendatud vähemalt kaks järgmist: (1) transport, (2) majutus, (3) muud turismiteenused, nt ekskursioonid (mis kuuluvad paketi hinna sisse).

Direktiiv pakub kaitset, mis hõlmab järgmist: brošüürides esitatav info, õigus tühistada reis ilma tühistustasuta, vastutus teenuste eest (nt ebakvaliteetsete hotellide korral) ja kaitse puhuks, kui reisikorraldaja või lennuettevõtja läheb pankrotti.

6 prioriteetvaldkonda läbivaatamisel

1990. aasta reisipaketidirektiiv tänapäeva reisiturule enam ei sobi. Internet ja odavlennufirmad on kujundanud ümber ärimudelid ja muutnud tarbijate käitumist. Üha suurem hulk tarbijaid paneb oma reisipaketi ise kokku, sageli internetis.

Läbivaatamiseks on valitud kuus olulisemat valdkonda:

1. Reisipaketidirektiivi reguleerimisala: konsultatsioonidokumendis kaalutakse, mis liiki uusi puhkusepakette peaks reisipaketidirektiiv hõlmama. Seejuures võiks käsitleda järgmisi teemasid:

1) paketid, mille tarbija paneb ise internetis samal veebisaidil ühekorraga kokku;

2) paketid, mis on kokku pandud partnerlepingutega seotud veebisaitidel; näiteks broneerib tarbija veebi kaudu lennupiletid ja seejärel suunatakse ta edasi partnerveebisaidile, kus pakutakse hotellimajutust või autorenti;

3) muud reisimisviisid, mida praegune direktiiv ei hõlma, nagu näiteks kruiisid, transport, kuhu kuulub majutus (nt üleöö kestvad laeva- või rongireisid) jm. Lähemalt vt MEMO/09/523.

2. Teave: konsultatsioon puudutab ka tarbijatele antavat infot: millal ja millises formaadis. Praegune reisipaketidirektiiv keskendub brošüüridele ning seal ei mainita muid võimalusi, näiteks veebisaite.

3. Vastutus ebakvaliteetse teenuse eest ja tarbijate abistamine: konsultatsioon toimub ka küsimuses, kes peaks vastutama teenuste osutamise eest ja tarbija abistamise eest, kui tal esineb puhkusel probleeme. Tänapäeval on vahe transpordiettevõtete, reisikorraldajate ja reisibüroode vahel sageli ähmane. Ei pruugi olla selge, kes vastutab, kui midagi viltu läheb.

4. Muudatused lepingus: reisipaketidirektiiv võimaldab tarbijatel lepingust ilma sanktsioonideta taganeda, kui muutuvad „olulised tingimused“, nt koguhind või lennufirma. Kaalutakse, kas on vaja muuta praegusi eeskirju hindade muutmise kohta.

5. Maksejõuetus: reisipaketidirektiiv nõuab, et reisikorraldaja või reisibüroo annaks tagatise kogu tarbija makstud raha jaoks ja pankroti korral tarbija kodumaale tagasitoomiseks. Maksejõuetuse oht on viimasel ajal suurenenud. Nüüd, mil hulk lennuettevõtjaid on ridamisi pankrotti läinud, kaalutakse konsultatsioonidokumendis, kas põhikaitset tuleks laiendada, nii et see hõlmaks ka ainult lennupileteid (st ka väljaspool pakette broneeritud pileteid), et reisijatele hüvitataks ettemakstud raha ja nad toodaks kodumaale tagasi, kui lennufirma läheb pankrotti.

6. Reisikaitsemärgis: konsultatsioonidokumendis kaalutakse ELi „reisikaitsemärgise“ kasutuselevõttu, mis näitaks, millised reisitooted ja/või ‑tootekombinatsioonid on seadusega kaitstud.

Mis saab edasi?

Komisjon kavatseb esitada konkreetse ettepaneku reisipaketidirektiivi läbivaatamiseks 2010. aasta sügisel. Samuti valmistab komisjon ette lennureisija õiguste läbivaatamist, kus käsitletakse ka mitmesuguseid tarbijakaitseküsimusi, sh lennufirmade pankroti puhul.

Pakettreiside sektori peamised arengusuunad

  • Euroopa on suurim reisiteenuste turg maailmas: 2008. aastal oli müük 246 miljardit eurot. Traditsioonilised paketid (mitmest komponendist, sealhulgas reisist ja majutusest koosnevad valmisreisid) moodustavad 40% (98,4 miljardit eurot) reisiteenuste koguturust, samas kui dünaamilised paketid moodustavad 33% ja muud reisikorraldusteenused 25% turust.

  • Tänapäeval korraldab enamik ELi kodanikest (56% puhkusele minejatest kogu ELis) oma reisi ise, mitte ei osta teenuste valmiskombinatsiooni (s.o pakettreiside direktiiviga hõlmatud traditsiooniline puhkusepakett).

  • Tarbijad koostavad üha sagedamini puhkusepaketi ise (pakettide dünaamiline koostamine), s.t reisija ostab mitu teenust, nagu lend ja majutus, samalt tarnijalt või omavahel kaubanduslikult seotud tarnijatelt, näiteks veebisaitide Opodo või Expedia kaudu või selliste veebisaitide kaudu, mis pakuvad pakette koostöös partnerveebisaitidega. Näiteks broneerib tarbija kõigepealt Interneti teel lennu ning seejärel suunatakse ta partnerveebisaidile, kus pakutakse majutus- või autorenditeenuseid.

  • On oluline märkida, et käesolevas kokkuvõttes ei käsitleta täielikult eraldiseisvaid broneeringuid, mille puhul tarbija ostab eri komponendid erinevatelt müüjatelt/veebisaitidelt, mis ei ole omavahel seotud ega kanna sama kaubamärki. Sellist iseseisvat reisikorraldust ei peeta puhkusepakettide sektori osaks.

  • Dünaamilisi pakette broneerivate tarbijate hulk kasvab kiiresti. 23% ELi kodanikest on viimase kahe aasta jooksul pakette dünaamiliselt koostanud. Mõnes riigis on see protsent üle 40Iirimaal 46% ja Rootsis 44%. Selliseid tarbijaid on palju ka Sloveenias ja Itaalias, vastavalt 42% ja 36%. Üksikasjad on esitatud MEMO/09/523 tabelis 1.

  • ELi pakettreiside puhul pakutav õiguslik kaitse paljusid dünaamilisi pakette ei hõlma. Selle tõttu jääb üha rohkem puhkusepakette broneerivatest tarbijatest direktiivi kohaldamisalast välja. Muutuste ulatuslikkust näitab asjaolu, et 1997. aastal kuulus 98% Ühendkuningriigist väljapoole suunatud puhkuselennureisidest ELi pakettreiside direktiivi kohaldamisalasse, samas kui 2005. aastaks oli nende osakaal alla 50%.

  • Samuti on selge, et tarbijad ei tea, et õiguslik kaitse erineb sõltuvalt sellest, kuidas pakett on ostetud, isegi kui pakettreis koosneb samadest komponentidest. 67% küsitletud tarbijatest, kes kasutasid direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvat dünaamilist paketti, eeldasid ekslikult, et nad on kaitstud. Kui dünaamilise paketiga tekivad probleemid, tähendab see tarbijale keskmiselt umbes 600 euro suurust kulu.

  • Üle 50% tarbijatest arvab, et neil on dünaamilisi pakette ostes või iseseisvalt reisi korraldades lennuettevõtja pankroti korral õiguslik kaitse. Paljudel juhtudel see praegu siiski nii ei ole.

  • Pankrottidest on tarbijate jaoks saanud suurem probleem, sest maksejõuetuse oht on viimasel ajal järsult suurenenud. Ajavahemikul 2005. aasta novembrist kuni 2008. aasta septembrini läks pankrotti 29 lennuettevõtjat1. Prantsusmaal läks 2008. aastal pankrotti 125 reisikorraldajat ning see mõjutas rohkem kui 9000 tarbijat, samas kui 2006. aastal oli 95 pankrotti, millel olid tagajärjed veidi üle 2500 tarbija jaoks2. Pankrottide mõju sõltus sellest, kas reisijad olid piletid ostnud puhkusepaketi raames. Kuna reisimistavad on alates direktiivi vastuvõtmisest 1990. aastal oluliselt muutunud, on vaja kaaluda eelkõige seda, kas maksejõuetuse korral pakutav kaitse peaks olema paketi raames ostetud lennupiletite ja eraldiseisvate toodetena müüdavate lennupiletite puhul erinev.

Konsultatsioonidokument

Konsulteerimisperiood kestab on 26. novembrist 2009 kuni 7. veebruarini 2010.

Online konsultatsiooni veebisait:

http://ec.europa.eu/consumers/rights/travel/consultation_en.htm

Üksikasjalikum teave pakettreiside kohta:

http://ec.europa.eu/consumers/rights/travel_en.htm

1 :

Study on Consumer Protection against Aviation Bankruptcy, Euroopa Komisjon.

2 :

Association professionnelle de solidarité du tourisme (APS)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website