Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Komisjon algatab arutelu ELi 2020. aasta strateegia üle: uue strateegiaga muudetakse ELi turg senisest arukamaks ja keskkonnasäästlikumaks sotsiaalseks turuks

Commission Européenne - IP/09/1807   24/11/2009

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/09/1807

Brüssel, 24. november 2009

Komisjon algatab arutelu ELi 2020. aasta strateegia üle: uue strateegiaga muudetakse ELi turg senisest arukamaks ja keskkonnasäästlikumaks sotsiaalseks turuks

Komisjon avaldas täna avaliku konsultatsioonidokumendi ELi 2020. aasta strateegia kohta, mille abil soovitakse viia ELi majandus pilvituma tuleviku poole. ELi 2020. aasta strateegia eesmärk on saavutada senisest keskkonnasäästlikum ja sotsiaalselt solidaarne majanduskasv, nagu märkis Euroopa Komisjoni president Barroso oma poliitilistes suunistes. Uue strateegia aluseks on Lissaboni strateegia saavutused ja selle rakendamisest saadud kogemused. Konsultatsioonidokumendis esitatakse visioon, mille kohaselt keskendub ELi 2020. aasta strateegia kriisist taastumise kindlustamisele, tulevikus samalaadse kriisi ärahoidmisele ning kolmele temaatilisele eesmärgile: teadmiste alusel väärtuste loomine, inimeste kaasamine osalusühiskonnas ning konkurentsivõimelise, sidusa ja keskkonnasäästlikuma majanduse loomine. Vastused konsulteerimisele tuleb esitada 15. jaanuariks 2010. Seejärel esitab uus komisjon kevadisele Euroopa Ülemkogule üksikasjaliku ettepaneku.

Komisjoni president José Manuel Barroso sõnul tähendab ELi 2020. aasta strateegia ELis järgmise aastakümne jooksul tehtavat koostööd eesmärgiga lahendada kõige keerulisemaid majandusprobleeme, mida Euroopa on iial pidanud lahendama. “Arukas majandus ja tark ühiskond, mis tuginevad tugevatele euroopalikele väärtustele, käivad käsikäes. Majanduskasv, jätkusuutlik riigi rahandus, võitlus kliimamuutuste vastu, sotsiaalne kaasatus, tugev tööstusbaas ja elujõuline teenustesektor ei ole alternatiivid, vaid need toetavad üksteist. 2009. aastale eelnenud kümne aasta jooksul vähendas Euroopa töötuse määra 12 %-lt 7 %-le. Praegu vajame uusi majanduskasvu allikaid, et asendada kriisi tõttu kaotatud töökohad. Kõnealuses dokumendis on esitatud vahendid, mille abil on võimalik rakendada Euroopa potentsiaali. Samal ajal saame suurendada oma mõju maailmas ja üleilmastumise kontekstis, näidates oma partneritele, et sotsiaalne turumajandus on kõige tõhusam ja õiglasem lahendus. Soovime, et sidusrühmad avaldaksid arvamust ELi 2020. aasta strateegia kohta enne seda, kui esitame oma ettepanekud kevadisele Euroopa Ülemkogule.”

Komisjon on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegias tuleks keskenduda alljärgnevatele valdkondadele, ja soovib koguda arvamusi, kuidas seda kõige paremini teha.

Väärtuse loomine, lähtudes põhimõttest, et majanduskasv peab tuginema teadmistele

Euroopa haridussüsteemi tuleb täiustada alates eelkoolist kuni kõrghariduseni, et suurendada tootlikkust, toetada haavatavaid rühmi ning aidata kaasa võitlusele ebavõrdsuse ja vaesuse vastu.

Innovatsiooni ja loovuse raamtingimusi on Euroopas võimalik märkimisväärselt täiustada, ajakohastades selleks näiteks ELi intellektuaalomandi õiguste süsteemi. Toetada tuleks juurdepääsu laenudele, sealhulgas avaliku ja erasektori kasvukapitali ühendamise kaudu.

EL vajab Euroopa digitaalset tegevuskava, et luua tõeline ühtne internetiturg, et tarbijad saaksid kasu teistes liikmesriikides pakutavatest konkurentsivõimelistest hindadest ning et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saaksid minna senisest suurematele turgudele. Internetiühendus ja oskused muutuvad täiel määral igapäevaelus osalemiseks üha vajalikumaks. E-kaasatuse saavutamine on üldise sotsiaalse kaasatuse oluline osa.

Inimeste kaasamine osalusühiskonnas

Kriis on olukorda ELis muutnud. Paljud enne kriisi loodud töökohad on kaotatud ja neid ei ole võimalik uuesti luua.

Euroopa saab olla edukas vaid juhul, kui töötajatel on oskused, mis annavad panuse teadmistepõhisesse majandusse ja mida selline majandus toetab. Pakkumist ja nõudlust tuleb tööjõu piiriülese ja riigisisese liikuvuse abil ning tulevikus vajalike kutseoskuste prognoosimise kaudu senisest paremini ühitada.

Komisjon on otsustanud edendada turvalise paindlikkuse kava ning tagada, et sellise kava all mõistetakse mitte ainult töötajate paindlikkust, vaid ka tööandjate ja valitsuste paindlikkust ja senisest suuremat kohustust investeerida inimestesse ja neid kaitsta. Inimesi, kes ei suuda leida tööd, tuleks toetada rahaliselt, kuid neile tuleks pakkuda ka individuaalset abi, et aidata nad uuesti tööturule.

Konkurentsivõimelise, sidusa ja keskkonnasäästlikuma majanduse loomine

Tulevikus tõuseb energiahind, kehtestatakse süsinikdioksiidipiirangud ning tiheneb konkurents ressursside ja turgude pärast. Kõik need on riskid, kuid ka võimalused luua 2020. aastaks uus ELi majandus, millel on üleilmselt tugev konkurentsieelis. Uus senisest keskkonnasäästlikum tehnoloogia suudab ergutada majanduskasvu, võimaldab luua uusi töökohti ja teenuseid ning aidata ELil saavutada kliimamuutuste valdkonnas seatud eesmärke. Kui me ei suuda kohaneda 21. sajandil toimuva arenguga, peame olema tunnistajaks Euroopa rolli vähenemisele.

ELi ja riikliku tasandi poliitika, mille raames edendatakse ökoinnovatsiooni ning energiatõhusaid tooteid ja süsteeme, peaks hõlmama heitkogustega kauplemist, maksureformi, toetusi ja laene, avaliku sektori investeeringuid ja hankeid ning keskendumist teadusuuringute ja innovatsiooni eelarvetele.

Euroopa vajab võimalikult kiiresti senisest arukamaid transpordi infrastruktuure ja kogu ELi hõlmavat arukat energiavõrku, samuti täielikku lairibaühenduse leviala. EL ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et teha õigeid strateegilisi investeeringuid, et luua 2020. aastate alguseks olukord, kus kaks kolmandikku elektritootmisest tekitab vähe CO2-heiteid ning kus oleks tagatud senisest suurem energiajulgeolek.

Tootmine on ELi tulevase majandusedu jaoks edaspidigi otsustava tähtsusega, kuid Euroopa vajab uut tööstuspoliitikat, mille raames pööratakse tähelepanu innovatsioonivõimele, uuele tehnoloogiale, oskustele, ettevõtluse edendamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumisele. Teatavates sektorites tuleb liigset tootmisvõimsust kõrvaldada. Kahju kannatanud sektoreid on vaja toetada.

Juhtimine – ELi 2020. aasta strateegia elluviimine

Komisjon teeb ettepaneku, mille kohaselt peaks Euroopa Ülemkogu juhtima ELi 2020. aasta strateegiat ning tegema komisjoni ettepanekute põhjal olulisi otsuseid ja seadma eesmärke. Komisjon soovib, et Euroopa Parlamendi roll oleks märkimisväärselt suurem. Ka liikmesriikide parlamente kutsutakse üles pöörama strateegiale suurt tähelepanu ja võtma vastutust sellele kaasaaitamise eest.

Konsultatsioonidokumendis tehakse ettepanek, mille kohaselt võiksid 2010. aasta kevadise Euroopa Ülemkogu järeldused olla aluseks nn koondsuunistele, millega kinnitatakse poliitilised prioriteedid, mida EL ja liikmesriigid peaksid partnerluses saavutama. Uued suunised asendaksid alates 2005. aastast kehtivaid Lissaboni strateegia suuniseid.

Iga eesmärgi raames kutsutaks liikmesriike üles seadma oma riigisiseseid viie aasta eesmärke, mis vastavad riigi olukorrale ja lähtekohale. Komisjon ja Euroopa Ülemkogu hindavad igal aastal liikmesriikides ja ELi tasandil tehtud edusamme.

Vastused konsulteerimisele tuleb esitada 15. jaanuariks aadressile EU2020@ec.europa.eu .

Konsultatsioonidokumendi täisversioon tehakse kättesaadavaks aadressidel http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/index_en.htm

Ja

http://ec.europa.eu/eu2020


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site