IP/09/174
Brüssel, 29. jaanuar 2009
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas ütles: „Õhusaaste avaldab kahjulikku mõju tervisele ja seepärast peab saastet käsitlevatest normidest kinnipidamine olema meie jaoks esmatähtis. Kuigi uue direktiiviga, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist, võib teatavatel tingimustel anda direktiivi nõuete täitmiseks ajapikendust, ei tohi see edasi lükata meetmete võtmist heidete vähendamiseks. Samuti on oluline, et nõudeid täidetaks täies ulatuses juhul, kui ajapikendust ei ole võimalik anda. Seepärast täiendatakse liikmesriikidele pakutud paindlikke tingimusi komisjoni rangete jõustamismeetmetega.
Esimene hoiatuskiri
Liikmesriikidele saadeti teabenõue eelmise aasta juunis (vt IP/08/1112) ning pärast seda saatis komisjon esimese hoiatuskirja 10 liikmesriigile, kes ei ole veel saavutanud peenosakeste PM10 sisalduse vastavust 2005. aasta 1. jaanuarist kehtivatele piirtasemetele. Kõnealused liikmesriigid on Küpros, Eesti, Saksamaa, Itaalia, Poola, Portugal, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik. Hoiatuskirjades käsitletud liiga kõrge peenosakeste sisaldus ohustab 83 miljonit inimest 132 õhukvaliteedi jälgimise piirkonnas.
Nimetatud liikmesriigid ei ole esitanud taotlust tähtaja pikenduse saamiseks ajani, mil nad suudavad hakata täitma peenosakeste sisalduse nõudeid kõikides õhukvaliteedi jälgimise piirkondades, kus PM10 piirtase on lubatust kõrgem. Uus 11. juunil 2008 jõustunud õhukvaliteedi direktiiv[1] (vt MEMO07/571 ja IP/08/570) võimaldab liikmesriikidel taotleda teatavatel tingimustel pisut ajapikendust, et saavutada PM10-osakeste sisalduse vastavus piirtasemele.
Ajapikendust antakse ainult sellistes õhukvaliteedi piirkondades, mille kohta on tõendatud, et 2005. aastal on tehtud jõupingutusi piirtasemete saavutamiseks, kuid nende saavutamine ei olnud võimalik eriliste väliste asjaolude tõttu. Õhukvaliteedi plaani kehtestamisega iga piirkonna jaoks peavad liikmesriigid ka tõendama, et uue tähtaja jooksul jõutakse normide täitmiseni.
Seni on üksteist liikmesriiki taotlenud ajapikendust kõikide piirkondade jaoks. Komisjon hindab praegu, kas need taotlused rahuldavad ajapikenduse andmise tingimusi, ja otsustab üheksa kuu jooksul, arvates teatise saamisest, kas ta esitab vastuväiteid või mitte. Neli liikmesriiki – Saksamaa, Itaalia, Poola ja Hispaania – ei ole esitanud taotlusi kõikide õhukvaliteedi piirkondade jaoks, milles piirtasemeid on ületatud.
Veel mitu liikmesriiki on teatanud komisjonile, et nad koostavad õhukvaliteedi tõstmise kavasid piirkondade jaoks, kus peenosakeste sisaldus on lubatust kõrgem, ja kavatsevad esitada tähtaja pikendamise taotlused lähemate kuude jooksul.
Bulgaaria ja Rumeenia on teatanud lubatud sisalduse ületamisest esmakordselt 2008. aastal. Neile on tuletatud meelde kohustust pidada kinni normidest ja palutud esitada taotlused tähtaja pikendamiseks enne 31. märtsi 2009 nende piirkondade kohta, kus peenosakeste sisaldus õhus on lubatust kõrgem.
Neli liikmesriiki ei riku norme ega pea seega esitama ka taotlusi. Soome ja Leedu on tõendanud, et peenosakeste liiga kõrge sisaldus õhus on seotud teede liivatamisega talvel, mis direktiivis on sõnaselgelt lubatud, ning Iirimaa ja Luksemburg ei ole liikmesriikidest ainsatena teatanud peenosakeste lubatud sisalduse ületamisest.
PM10 sisalduse normid
PM10 sisalduse normid koosnevad kahest piirtasemest:
Juriidiline menetlus
EÜ asutamislepingu artikli 226 kohaselt on komisjonil õigus võtta õiguslikke meetmeid kohustusi mittetäitva liikmesriigi suhtes.
Kui komisjon leiab, et on toimunud selline ELi õigusaktide rikkumine, mis nõuab rikkumismenetluse alustamist, saadab ta asjaomasele liikmesriigile ametliku kirja (esimene kirjalik hoiatus), milles palub tal esitada omapoolse seisukoha teatava ajavahemiku jooksul, s.o tavaliselt kahe kuu jooksul.
Sõltuvalt sellest, kas ja kuidas asjaomane liikmesriik hoiatusele vastab, võib komisjon teha otsuse saata sellele liikmesriigile põhjendatud arvamus (lõplik kirjalik hoiatus). Selles esitab komisjon selgelt ja lõplikul kujul põhjused, mille alusel ta leiab, et ELi õigusakti on rikutud, ning kutsub liikmesriiki üles tagama selle õigusakti täitmine kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis on tavaliselt kaks kuud.
Kui liikmesriik ei täida põhjendatud arvamuses esitatud nõudeid, võib komisjon otsustada asja Euroopa Kohtusse anda. Kui Euroopa Kohus leiab, et asutamislepingut on rikutud, peab seda rikkunud liikmesriik võtma vajalikud meetmed kõnealuste nõuete täitmiseks.
Asutamislepingu artikli 228 kohaselt võib komisjon alustada menetlust Euroopa Kohtu otsust mittetäitva liikmesriigi suhtes. Kõnealuse artikli kohaselt on komisjonil samuti õigus paluda Euroopa Kohtul määrata asjaomasele liikmesriigile rahatrahv.
Arvandmed rikkumiste kohta üldiselt on esitatud
veebisaidil:
http://ec.europa.eu/environment/legal/implementation_en.htm
Euroopa Kohtu otsused on kättesaadavad aadressil:
http://curia.eu.int/en/content/juris/index.htm
Täiendav teave:
Selliste piirkondade loetelu liikmesriikide kaupa, milles peenosakeste sisaldus õhus on lubatust kõrgem:
http://ec.europa.eu/environment/air/quality/legislation/exceedances.htm
Veebisait ajapikenduste andmise kohta:
http://ec.europa.eu/environment/air/quality/legislation/time_extensions.htm
[1] Direktiiv 2008/50/EÜ.