Navigation path

Left navigation

Additional tools

ELi majanduse püsivaks taastumiseks on vaja riigi rahanduse jätkusuutlikkust nii nüüd kui ka tulevikus

European Commission - IP/09/1510   14/10/2009

Other available languages: EN FR DA ES NL IT SV PT FI EL CS LT LV MT PL SK SL RO

IP/09/ 1510

Brüssel, 14. oktoober 2009

ELi majanduse püsivaks taastumiseks on vaja riigi rahanduse jätkusuutlikkust nii nüüd kui ka tulevikus

ELi rahanduspoliitilistes otsustes on viimasel aastal kiiresti ja edukalt keskendutud majanduse langusest päästmisele. Kaalutlusõigusel põhinevad meetmed ja nende kohased maksustiimulid on leevendanud majandustegevuse langust ning aidanud kaasa olukorra hiljutisele paranemisele. Paraku on meetmed halvendanud valitsemissektori rahalist seisu, mis koos demograafiliste suundumustega (rahvastik vananeb) muudab riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse teravaks probleemiks, tõdetakse komisjoni teatises „ Long-term Sustainability of Public Finances for a Recovering Economy ” (Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse taastumise tagamiseks). Valitsused peavad majandust jätkuvalt toetama ja vältima majanduse alanud taastumise pidurdumist. Kuid nüüd on aeg asuda kaardistama valitsuste tasakaalustamise strateegiaid ja hinnata, kuidas on kriis mõjutanud nende jätkusuutlikkuse tingimusi.

„Meie väljumisstrateegia üks põhilisi tõukejõude on meie riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega tegelemine,” väitis Euroopa majandus- ja rahandusvolinik Joaquín Almunia. „Me peame taastumist jätkuvalt toetama, kuid olukorras, kus riikide rahandus on tõsiselt kannatada saanud, on usaldusväärsuse suurendamise ja nõudluse toetamise meetmed edukad üksnes juhul, kui turud ja avalik arvamus tajuvad meetmete ajutisust ning nende kokkusobivust pikaajalise jätkusuutlikkuse eesmärgiga. Koostades selge strateegia kriisi tagajärgede likvideerimiseks, tugevdame toetusmeetmete tõhusust lähiajal ning loome tingimused jätkusuutlikule ja tasakaalustatud majanduskasvule tulevikus.”

Tänases teatises ja sellega kaasnevas jätkusuutlikkust käsitlevas aruandes ( Sustainability Report 2009 ) hinnatakse ELi riikide rahanduse jätkusuutlikkust kriisi mõjude taustal.

Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus teeb muret kõikides ELi riikides, kuigi olukorra tõsidus on liikmesriigiti erinev. Paljude üksikasjalike näitajate ja tundlikkusanalüüside põhjal antakse teatises ja tehnilises aruandes üldine hinnang jätkusuutlikkusega seotud ohtudele eri liikmesriikides. Enamikus riikides on jätkusuutlikkuse erinevused majanduskriisi tagajärjel suurenenud ning paljud riigid on nüüd kõrgemas pikaajalise riski kategoorias.

ELi valitsused on teinud viimasel aastakümnel edusamme elanikkonna vananemise probleemi käsitlemisel, järgides 2001. aastal Stockholmis toimunud Euroopa Ülemkogul visandatud strateegiat. 2007. aastaks olid ELi riigid koos vaadelduna saavutanud 30 aasta parima eelarveseisundi, kus eelarvepuudujääk oli ELis tervikuna 0,8%. Selline olukord andis paljudele liikmesriikidele piisavalt manööverdamisruumi, et oma majandust kriisiaegadel toetada. Tööhõive paranes ning teatavate kategooriate, eelkõige vanemate töötajate ja naiste puhul saavutati Lissaboni strateegias seatud eesmärk. Paljudes riikides toimunud pensionireformid aitasid samuti kaasa pensionisüsteemide säilitamisele tulevaste põlvede jaoks, muutes süsteemid samas jätkusuutlikumaks.

Kuigi kriis on osa nendest edusammudest kustutanud, kehtib jätkuvalt kolmesuunaline strateegia, mis seisneb puudujäägi ja võla vähendamises, tööhõive suurendamises ning sotsiaalse kaitse süsteemide reformimises. Ent kui algselt võisid liikmesriigid nende eri koostisosade vahel valida, siis nüüd on kõik kolm valdkonda enamiku ELi liikmesriikide jaoks vältimatud.

EL peab töötuse juurdumist iga hinna eest ära hoidma. Seepärast on hädavajalik püüelda turvalise paindlikkuse ja muude struktuurireformide poole, mis aitasid minevikus tööhõivet suurendada.

Ühtlasi on vaja tõsta tegelikku pensioniiga vastavalt oodatava eluea pikenemisele. Paljud riigid kaaluvad samme selle eesmärgi saavutamiseks. Inimesed elavad kauem ja on parema tervise juures kui kunagi varem. Kui praegust poliitilist strateegiat ei muudeta, tõuseb keskmine iga, mil inimesed tööturult lahkuvad, 2060. aastaks vaid ühe aasta võrra (62-lt 63-ni) (vt tegelik tööturult lahkumise iga, aruande lk 60). Samas nähakse ette, et 62-aastase inimese oodatav eluiga pikeneb samal ajavahemikul tervelt kuue aasta võrra (20,2 aastalt 26,2 aastani).

Komisjoni teatises rõhutatakse ka vajadust kaaluda tervishoiureforme ning vältimatut vajadust parandada riikide rahanduse kvaliteeti, et kärpida vähetootlikke kulutusi ja paigutada vahendeid haridusse, teadusuuringutesse ja muudesse poliitilistesse eesmärkidesse (sotsiaalvaldkond, keskkond, tervishoid). Eelarve tasakaalustamisel, mida teostatakse vajaduse korral lisatulu hankimise kaudu, tuleks arvestada stiimulite mõju, tõhusust ja konkurentsivõimet ning keskenduda meetmetele, millel on kõige väiksem moonutav mõju.

Teatises on näidatud, et eelarve edukas suurendamine majanduslanguse vastu võitlemiseks ning pikaajaline jätkusuutlikkus ei ole omavahel vastuolus.

Praegu tuleb välja töötada selline rahanduse kriisist väljumise strateegia, mille siht on ambitsioonikate ja realistlike keskpika ajavahemiku eesmärkide saavutamine, ning viia need koordineeritult ellu kohe, kui majanduse taastumine muutub püsivaks, võttes arvesse konkreetset olukorda üksikutes riikides. Liikmesriikidel võib olla ka vajadus oma eelarveraamistikke edasi arendada, et toetada nõutavaid reforme ja oma eelarvet kindlamalt ümber kujundada, milleks ilmselt kulub mitu aastat. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peaks võla teenindamise jätkusuutlikkuse küsimus mängima järelevalvemenetlustes väga selget ja olulist osa7.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website