Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/09/141

Brüssel, 28. jaanuar 2009

Kliimamuutus: komisjon esitab ettepanekud ülemaailmse Kopenhaageni kliimakokkuleppe kohta

Euroopa Komisjon esitab täna ettepanekud ulatusliku ja ambitsioonika uue ülemaailmse kliimakokkuleppe ja selle rahastamise kohta. Uus kokkulepe kavatsetakse sõlmida detsembris Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimakonverentsil. Et temperatuuri tõus jääks alla 2 °C, vajavad arengumaad arenenud riikidelt ja mitmepoolsetelt institutsioonidelt palju suuremat rahalist toetust, mis võimaldaks neil anda oma panus võitlusse kliimamuutusega. Komisjoni ettepanekud käsitlevad kõiki OECD riike hõlmava süsinikdioksiidituru väljaarendamist aastaks 2015 ning riikide heitkogustest ja maksevõimest lähtuvate uuenduslike rahvusvaheliste rahastamisallikate loomist.

Keskkonnavolinik Stavros Dimas märkis: „Võitlus kliimamuutuse põhjuste ja mõjuga nõuab järgmistel aastakümnetel märkimisväärseid riiklikke ja erainvesteeringuid, ent nii on kulud siiski palju väiksemad kui kliimamuutuse hävitava jätkumise korral. Euroopa majanduse elavdamise kava ja sarnased meetmed, mida kogu maailmas seoses majanduskriisiga võetakse, pakuvad võimaluse edendada investeeringuid süsinikdioksiidiheite vähendamisse ning samal ajal toetada majanduskasvu, uuendustegevust ja töökohtade loomist. Kokkuleppe sõlmimiseks Kopenhaagenis on aga äärmiselt tähtis leida veelgi enam rahastamisvõimalusi. Sellele aitab kaasa tänane teatis, milles esitatakse laiahaardelised ettepanekud rahastamise ja investeeringute suurendamiseks.”

Kopenhaageni eesmärk

ELi eesmärk on piirata globaalset soojenemist 2 °C-ga võrreldes tööstusajastu eelse tasemega, kuna teadusandmed kinnitavad veenvalt suurema kliimamuutusega kaasnevaid ohte.

Kopenhaageni kokkuleppega tuleks seada ülemaailmsed eesmärgid heitkoguste vähendamiseks ning luua alus, millest lähtudes saaks tugevdada riikide võimet kliimamuutusega kohaneda. Teatises[1] esitatakse konkreetsed ettepanekud nende eesmärkide saavutamiseks.

Sihid ja meetmed

Kliimamuutuse piiramiseks 2 °C-ga peavad ülemaailmsed heitkogused saavutama maksimumtaseme enne 2020. aastat ning seejärel 2050. aastaks langema alla 50% 1990ndate aastate tasemest. Selleks tuleb võtta meetmeid nii arenenud kui ka arengumaades.

Arenenud riigid peavad haarama juhtpositsiooni ning 2020. aastaks vähendama oma koguheidet 30% võrra 1990ndate aastate tasemest. EL on eeskuju andmiseks võtnud endale kohustuse vähendada oma heitkoguseid 30% võrra, kui teised arenenud riigid on nõus võtma sarnaseid kohustusi, ning on juba rakendanud meetmeid heitkoguste vähendamiseks 20% võrra (IP/08/1998). Teatises esitatakse konkreetsed näitajad, mis aitavad tagada, et riikide eesmärgid kätkevad samaväärseid pingutusi. Kõik OECD riigid ning ELi liikmesriigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peaksid võtma endale heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Arengumaad, v.a kõige vaesemad riigid, peaksid aga hoidma oma koguheidet 15–30% madalamal, kui on prognoositud 2020. aastaks senise tegevuse jätkamise korral. Seoses sellega peaks kiiresti vähenema troopiliste metsade hävitamisest tingitud heide (IP/08/1543). Need riigid peaksid võtma endale kohustuse võtta 2011. aastaks vastu süsinikdioksiidiheite vähendamise arengustrateegiad, mis hõlmaksid kõiki peamisi suurte heitkogustega sektoreid. Neid strateegiaid hinnatakse uue rahvusvahelise süsteemi abil, mis võimaldab viia kavandatavad meetmed kokku vajaliku välisabiga.

Süsinikdioksiidiheite vähendamise rahastamine

Heite vähendamiseks võib sõltumatute hinnangute järgi osutuda vajalikuks suurendada täiendavaid netoinvesteeringuid 2020. aastaks kogu maailmas ligikaudu 175 miljardi euroni aastas. Üle poole sellest summast tuleb investeerida arengumaadesse. Kuni 2020. aastani on enamiku nendes riikides võetavate meetmete kulud väikesed – või toovad need koguni tulu – ning neid tuleks rahastada riikide omavahenditest. Meetmetele, mis ületavad riigi võimalusi, tuleks anda välisabi riiklikest fondidest ja rahvusvahelistest süsinikukrediidi mehhanismidest.

Kopenhaageni kokkulepe peaks looma ka raamistiku, mis aitaks riikidel kohaneda vältimatu kliimamuutusega. Kõikidelt arenenud ja arengumaadelt tuleks nõuda, et nad töötaksid välja riiklikud kohanemisstrateegiad. Kõige haavatavamatele vähim arenenud riikidele ja väikesaartel asuvatele arengumaadele tuleks anda kohanemistoetust.

EL peaks uurima võimalikke uuenduslikke rahvusvahelise rahastamise allikaid, mis lähtuksid põhimõttest „saastaja maksab” ja maksevõimest. ELi liikmesriigid võiksid samuti kasutada arengumaade toetuseks osa oma tulevasest tulust, mis saadakse saastekvootide enampakkumisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi alusel.

Ülemaailmne süsinikdioksiiditurg

EL peaks püüdma rajada 2015. aastaks kõiki OECD riike hõlmava süsinikdioksiidituru, sidudes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi teiste sarnaste piiramise ja kauplemise süsteemidega, et luua vahendeid kliimamuutusega võitlemiseks ja leevendada selle mõju. 2020. aastaks tuleks kõnealust turgu laiendada, nii et see hõlmaks suurimaid kasvava majandusega riike, eesmärgiga luua ülemaailmne süsinikdioksiiditurg.

Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi tuleks reformida. Majanduslikult enamarenenud arengumaade ja konkurentsivõimeliste majandussektorite puhul tuleks puhta arengu mehhanism järk-järgult asendada sektoripõhise heitkoguste krediidi süsteemiga ning piiramise ja kauplemise süsteemidega.

Järgmised sammud

Kõnealune teatis on adresseeritud nõukogule, parlamendile ja ELi nõuandeasutustele. Euroopa Ülemkogult oodatakse vastust märtsis.

Vt ka MEMO/09/34

Täiendav teave:

http://ec.europa.eu/environment/climat/future_action.htm


[1] Ulatuslik kliimakokkulepe – eesmärk Kopenhaagenis, KOM(2009)39


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website