Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/09/1267

Brüssel, 2. september 2009

Suuremad jõupingutused pagulaste ümberasustamisel

Täna tegi komisjon ettepaneku ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomiseks. Programmi eesmärk on kujundada pagulaste ümberasustamisest Euroopa Liitu liikmesriikide vahelise tihedama poliitilise ja praktilise koostöö kaudu tõhusama pagulaste kaitsmise vahend. See algatus hõlmab pagulaste ümberasustamist kolmandatest riikidest ELi liikmesriiki. Ümberasustamine on pagulaste ümberpaigutamine esmast varjupaika pakkuvast riigist teise riiki, kus nad saavad alustada uut elu ja kus neile antakse alaline kaitse. Enamik maailma pagulasi asub väljaspool ELi Aasia ja Aafrika arenguriikides. Tagasipöördumine oma päritoluriiki oleks suurema osa pagulaste jaoks eelistatuim lahendus. Ometi ei ole see võimalik teatavate pagulaste, eelkõige haavatavate isikute puhul. Nende jaoks on ainus lahendus ümberasustamine.

Asepresident Jacques Barrot, kes on õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik, ütles: „Täna astub komisjon olulise sammu tegeliku solidaarsuse suunas kolmandate riikidega, kes annavad peavarju suurele hulgale pagulastele”.

Enamik maailma pagulastest asub EList kaugel. Nad viibivad oma päritoluriigiga piirnevates riikides või samas piirkonnas Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas. Vastuvõtvad riigid on sageli arenguriigid, kelle ressursid on piiratud ja kellel ei ole võimalik suurt hulka pagulasi integreerida. Tagasipöördumine oma päritoluriiki oleks suurema osa maailma pagulaste jaoks eelistatuim lahendus. Ümberasustamist nähakse viimase võimalusena, kui pagulased ei saa naasta oma kodumaale, kuid jääksid kaitsetuks kolmandas riigis. Paljud sellistest pagulastest kuuluvad kõige haavatavamate isikute hulka, nagu lapsed, üksikud lastega naised, traumeeritud või raskesti haiged isikud.

ÜRO pagulaste ülemvoliniku hinnangul vajavad 2010. aastal maailma ligikaudu 10 miljonist pagulasest ümberasustamist 203 000. 2008. aastal asustasid maailma riigid ümber 65 000 pagulast. Neist 4378 pagulast ehk 6,7 % asustati ümber mõnda ELi riiki. Ümberasustamist vajavate pagulaste hulk kasvab, kuid eri riikide ümberasustamisprogrammides pakutud kohtade arv mitte. See lõhe suureneb prognooside kohaselt veelgi, kui rahvusvaheline üldsus selle vältimiseks oma jõude ei ühenda.

Pagulaste ümberasustamist kolmandatest riikidest ELi tuleks seega eristada ELi sisesele solidaarsusele tuginevast pagulaste ümberasustamisest ELi liikmesriikide vahel, kuna selle jaoks on komisjon teinud eraldi algatusi, nagu katseprojekt rahvusvahelise kaitse all olevate isikute ümberasustamiseks Maltalt teistesse liikmesriikidesse.

ELi ühise ümberasustamisprogrammi sisu

Eelnevast lähtudes on ELi ühise ümberasustamisprogrammi eesmärk kujundada ümberasustamisest tõhusam pagulaste kaitsmise vahend. Praegu toimub ümberasustamine igal aastal 10 liikmesriigis, samas kui mõned ülejäänud liikmesriikidest asustavad pagulasi ümber üksikjuhtudel. Kogu ümberasustamistegevus toimub ELi liikmesriikides ilma suurema arutelu ja koostööta.

Komisjoni kavandatud programm näeb liikmesriikide vahel ette tihedama poliitilise ja praktilise koostöö, et suurendada nende ümberasustamistegevuse tulemuslikkust ja kulutasuvust ning ümberasustamise humanitaarset ja strateegilist mõju. Programm koosneb mehhanismist, mis võimaldab ühiste ümberasustamisalaste aastaprioriteetide seadmist ja Euroopa Pagulasfondist liikmesriikidele antava rahalise toetuse paremat ärakasutamist.

Ümberasustamist vajavate pagulaste kindlakstegemisega seotud tegevust ja nende vastuvõtmist korraldavad liikmesriigid ühiselt ja neid abistab tulevane Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, kas nad üldse soovivad pagulasi ümberasustada ja kui soovivad, siis kui suurel arvul.

Asepresident Jacques Barrot’ töö kohta saab teavet tema veebisaidilt:

http://ec.europa.eu/commission_barroso/barrot/welcome/default_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website