Navigation path

Left navigation

Additional tools

Ühise põllumajanduspoliitika reform: Euroopa Liidu veinisektori reformi viimane etapp jõustub 1. augustil

European Commission - IP/09/1214   31/07/2009

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/09/ 1214

Br üssel, 31. juuli 2009

Ühise põllumajanduspoliitika reform: Euroopa Liidu veinisektori reformi viimane etapp jõustub 1. augustil

2007. aasta detsembris 1 põllumajandusministrite poolt kokkulepitud Euroopa veinisektori reformi viimane etapp jõustub 1. augustil. Ulatuslik reform, mille esimene etapp algas eelmise aasta 1. augustil, peaks tasakaalustama veinituru, järk-järgult kõrvaldama raiskavad ja kulukad turusekkumismeetmed ning võimaldama eelarvet kasutada arukamate ja ettenägelikumate meetmete võtmiseks, millega tõstetakse Euroopa veinide konkurentsivõimet. Reformiga nähakse ette veinisektori kiire ümberstruktureerimine, mis hõlmab vabatahtlikku kolm aastat kestvat väljajuurimiskava, et pakkuda konkurentsivõimetutele veinitootjatele muid võimalusi ja kõrvaldada turult liigne vein. Järk-järgult kaotatakse erakorralise destilleerimise ja alkohoolsete jookide destilleerimise toetused ning liikmesriigiti eraldatavaid toetusrahasid saab kasutada muudeks meetmeteks, nagu veinide müügi edendamine kolmandate riikide turgudel, ümberstruktureerimine ning viinamarjaistanduste ja veinikeldrite moderniseerimine. Reformiga antakse panus viinamarjakasvatuspiirkondade keskkonnakaitsesse, kaitstakse traditsioonilist ja usaldusväärset kvaliteedipoliitikat ning lihtsustatakse märgistamiseeskirju, mis on kasulik nii tootjale kui ka tarbijale. Istutusõiguste piirangute süsteem tühistatakse ELi tasandil alates 1. jaanuarist 2016, kuid liikmesriigid võivad soovi korral säilitada seda süsteemi kuni 2018. aasta detsembrini.

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel märkis: „Liikmesriikidel ja veinitootjatel on suurepärane võimalus kasutada uut veinituru reguleerimise korda, toetudes Euroopa veinitootmise rahvusvaheliselt väga heale mainele. Ma usun tõepoolest, et sellest saab oluline tähis meie veinisektori ajaloos. Kuid ma palun, et liikmesriigid kiirustaksid kasutama kättesaadavaks tehtud uusi rahastamisvahendeid. Liikmesriikidele eraldatud raha peab olema kasutatud 15. oktoobriks, hiljem seda kasutada enam ei saa.

Reformi teine etapp hõlmab kolme eeskirjade paketti, milles käsitletakse järgmisi valdkondi:

  • kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised, traditsioonilised nimetused, märgistamine ja veinide esitlemine,

  • veinivalmistusviisid ja

  • viinamarjaistanduste register, kohustuslikud deklaratsioonid ja teabe kogumine veinituru seireks, veinitoodete saadetistega kaasas olevad dokumendid ja kohustuslikud veinisektori registrid.

Uued märgistamise ja esitlemise eeskirjad parandavad suhtlemist tarbijaga. Määrusega kehtestatakse eeskirjad kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsmiseks. Samuti on sätestatud kaitsmistaotluste ja vastuväitetaotluste ning nimetatud taotluste tühistamis- või muutmistaotluste läbivaatamise menetlused. Nimetatud õigusaktiga tagatakse iga liikmesriigi usaldusväärse kvaliteedipoliitika kaitse. Lisaks säilib kaitse ka teatavatele erinimetustele ja pudeli traditsioonilisele kujule. Aastakäiku ja viinamarjasorti saab nüüd hakata näitama ka selliste veinide puhul, mis ei kuulu kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodete hulka.

Veinivalmistusviise käsitleva määrusega tagatakse ühenduse veinivalmistamise parimate tavade säilimine, samas antakse võimalus ka uuendustegevuseks.

Uute veinivalmistusmenetluste kasutuselevõtmist ja olemasolevate muutmist on tehtud paindlikumaks. Nõukogu on komisjonile pannud vastutuse Rahvusvahelise Veiniameti poolt tunnustatud veinivalmistustavade (välja arvatud rikastamine ja hapestamine) hindamise eest ja vajaduse korral lisab komisjon need tavad ELis heakskiidetud meetodite loetelusse.

Veinisektori reformi esimene etapp on juba rakendatud. See on seotud liikmesriikide toetusprogrammidega, milleks kasutatakse liikmesriikidele eraldatud fonde, kaubavahetust kolmandate riikidega, tootmismahu reguleerimist, mis hõlmab väljajuurimiskava ja veinisektori kontrolli meetmeid.

Liikmesriikidele ettenähtud 2009. aasta riiklikke toetusi, mis ei ole välja makstud 15. oktoobriks, ei saa hiljem enam kasutada. Seni on ainult pisut üle 30 % käesolevaks aastaks ettenähtud summadest välja makstud. Euroopa fondid on ette nähtud ELi iga veinitootmismaa jaoks, et neist saaks rahastada kohalikele vajadustele vastavaid meetmeid. Liikmesriigid võivad valida järgmiste meetmete hulgast:

  • ühtsete otsemaksete kava (otsemaksed tootjatele), meetmed, millega edendatakse müüki kolmandate riikide turgudel, roheline korje, investeerimisfondid, saagi kindlustamine ja investeeringud; viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, kõrvalsaaduste destilleerimine, alkohoolsete jookide destilleerimine, erakorraline destilleerimine ja abi kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise jaoks. Toetusi alkohoolsete jookide destilleerimise, erakorralise destilleerimise ja kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise jaoks võib liikmesriikidele eraldatud vahenditest anda hiljemalt kuni 31. juulini 2012.

Toetusmeetmete eelarve suureneb aasta-aastalt, alates 794 miljonilt eurolt 2009. aastal kuni 1,231 miljardi euroni 2013. aastal.

Vabatahtliku väljajuurimise kava kestus on kolm aastat ja soovituslik pindala on 175 000 hektarit. Rahalisi vahendeid on väljajuurimise toetuseks eraldatud aastateks 2009–2011 vastavalt 464 miljonit, 334 miljonit ja 276 miljonit eurot. Taotluste suure hulga tõttu on käesoleval aastal eelkõige eelistatud neid tootjaid, kes juurivad välja kogu oma viinamarjaistanduse, ja seejärel neid, kes on üle 55 aasta vanad.

http://ec.europa.eu/agriculture/capreform/wine/index_en.htm

1 :

avaldati määrusena (EÜ) nr 479/2008 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website