Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lihtsustada Euroopa fondide juhtimist, et aidata piirkondadel kriisiga toime tulla

IP/09/1175

Brüssel, 22. juuli 2009

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lihtsustada Euroopa fondide juhtimist, et aidata piirkondadel kriisiga toime tulla

Euroopa Komisjon võttis täna vastu uued meetmed, mille eesmärk on lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika haldamise eeskirju. Praeguse kriisi taustal soovitakse uute eeskirjadega parandada piirkondlike projektide käivitamise tingimusi ning hoogustada seeläbi Euroopa majandust. Kriisiga võitlemise meetmete raames võib komisjon rahastada 100% kuludest, mille liikmesriigid on deklareerinud 2009. ja 2010. aastal Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektide puhul.

Komisjoni regionaalpoliitika volinik Pawel Samecki sõnas: „Uute meetmetega tahetakse pakkuda tuge Euroopa piirkondadele, et aidata neil kriisist kiiremini toibuda. Sedasi otsime me lahendusi praegustele probleemidele, kuid pikemas perspektiivis jätkame ka oma põhimõtete kiiret rakendamist ja fondide juhtimise tõhustamist.”

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla, kes vastutab ka Euroopa Sotsiaalfondi eest, lisas: „Arvestades, et tööpuudus on Euroopas kiirelt kasvanud ning riigid peavad oma eelarveid kärpima, peab ELi liikmesriikidel olema võimalik kasutada sotsiaalfondi vahendeid täies ulatuses. Seega on summade täiemahuline rahastamine sotsiaalfondi vahenditest eluliselt oluline, et kodanikke kriisi ajal toetada. Sellised erandlikud meetmed väljendavad Euroopa solidaarsust kõige raskemas olukorras olevatega meie seast.”

Täna väljakuulutatud muudatustega tahetakse tõhustada aastateks 2007–2013 kavandatud 455 ühtekuuluvuspoliitika programmi rakendamist. Nimetatud programmid tähendavad kokku 347 miljardi euro suuruseid investeeringuid, mis moodustab enam kui kolmandiku ühenduse eelarvest. Eesmärk on kiirendada eelkõige nende investeeringuvoogude liikumist, mis on suunatud projektide elluviijatele ja neile kodanikele, keda kriis on Euroopa eri piirkondades kõige raskemini tabanud.

Tähelepanu tuleb pöörata ka mõjule, mida kriis avaldab nende liikmesriikide ja piirkondade rahandusele, kellel on raskusi Euroopa investeeringuid täiendavate rahaliste vahendite leidmisel. Näiteks on komisjon täheldanud, et suurte infrastruktuuriprojektide käivitamine on aeglane.

Tehtud muudatused teevad teatavad eeskirjad selgemaks ning lihtsustavad Euroopa fondide igapäevast juhtimist. Peamised meetmed on järgmised:

• 2009. ja 2010. aastal võib komisjon kriisivastaste meetmete raames maksta liikmesriikide vastavasisulise taotluse põhjal tagasi 100% avaliku sektori kuludest , mis on liikmesriikide poolt deklareeritud seoses Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projektidega. Konkreetsemalt tähendab see, et liikmesriikidel ei ole riikliku kaasrahastamise kohustust, mis võib kiirendada projektide elluviimist ja toetada tööhõivet. See võimalus ei muuda ei vahendite jaotust liikmesriikide vahel, fondide kogueelarvet ega ka liikmesriikide hilisema kaasrahastamise kohustust.

• Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ühtne projektide kategooria: „suurprojektid” . Varem oli komisjoni heakskiitu vaja projektide puhul, mille kogukulud olid keskkonnateemade puhul üle 25 miljoni euro ja muudes valdkondades üle 50 miljoni euro. Nüüd on heakskiidu läveks kehtestatud kõigi valdkondade puhul 50 miljonit eurot. Seega saab väikesemahuliste keskkonnaprojektidega alustada kiiremini.

• Lihtsustatakse ka tulu teenivate projektide (nt maksulised kiirteed või maa müügi või rentimisega seotud projektid) suhtes kohaldatavaid eeskirju, et vähendada liikmesriikide halduskoormust.

• Liikmesriigid võivad lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika programme, et võtta arvesse muutunud olukorda. Samuti ei kohaldata teatavaid sätteid, mis käsitlevad kohustust jätkata investeeringuid viie aasta jooksul, pankroti äärel olevate ettevõtete suhtes.

• Suurest majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaalist tulenevalt toetatakse investeeringuid sektoritesse, mis on seotud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamisega elamumajanduses.

• Komisjon tegi muudatusettepaneku, mille tulemusena peaksid kohustustest vabastamise eeskirjad kujunema senisest paindlikumaks. Näiteks antakse suurprojektide toetustele põhimõtteline kate kohe, kui liikmesriik esitab komisjonile projekti. Praegu toimub see alles siis, kui komisjon on projekti heaks kiitnud.

• Euroopa Regionaalarengu Fond saab hakata toetama sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate kogukondade, eriti romide eluhoonete renoveerimist või ehitamist nii maa- kui ka linnapiirkondades. Varem ei saanud eluhoonete ehitamist ERFi vahenditest toetada ning abikõlblik oli vaid linnapiirkondades asuvate eluhoonete renoveerimine.

• Liikmesriigid ja Euroopa Parlament leidsid, et eelkõige arvestades praegust kriisiolukorda tuleks ühtekuuluvuspoliitika juhtimist lihtsustada. Nüüd peavad nad esitama oma arvamuse täna esitatud meetmete kohta.

Kriisi jooksul on Euroopa majanduse taastamise kava raames käivitatud mitmeid muidki algatusi:

http://ec.europa.eu/regional_policy/funds/recovery/

EL tegeleb ka majanduskriisi sotsiaalsete aspektidega:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=736