IP/08/763

Brüssel, 20. mai 2008

Komisjon kavandab Euroopa meedet, et vähendada toiduainete kerkivate maailmahindade mõju

Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise, milles esitatakse võimalik poliitika toiduainete kerkivate maailmahindade mõju vähendamiseks. Dokumenti arutatakse Euroopa Ülemkogus 19.-20. juunil. Teatises analüüsitakse struktuuri- ja ajutisi tegureid ning pakutakse välja kolmeosaline meede, mis hõlmab lühiajalisi meetmeid põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” (vt IP/08/762) ja jaemüügisektori järelevalve raames; algatusi põllumajandusvarude suurendamiseks ja toiduainetega kindlustatuse tagamiseks, sealhulgas säästvate uue põlvkonna biokütuste edendamine; ning algatusi, millega antakse panus üleilmsesse jõupingutusse võidelda hinnatõusu mõjuga vaesele elanikkonnale.

Komisjoni president José Manuel Barroso tegi järgmise avalduse: „Euroopa Liit on toiduainete hindade äkilisele tõusule reageerinud kiiresti. Meil on tegu probleemiga, millel on palju algpõhjuseid ja tagajärgi. Nendega tegelemiseks peame tegutsema mitmel rindel korraga. Täna esitatud võimalik poliitika täiendab juba võetud meetmeid. Komisjon kutsub liikmesriike üles reageerima sellele üleilmsele väljakutsele üheskoos. Kooskõlastame oma tegevuse rahvusvaheliste partneritega ÜRO ja G8 seas“.

Miks on toiduainete hinnad tõusnud?

Teatises vaadeldakse toiduainete järsu hinnatõusu põhjusi nii ELis kui ka rahvusvaheliselt. Hinnatõus järgnes kolme aastakümne pikkusele põllumajandussaaduste hindade langusele. Hiljutised näitajad peegeldavad langust 2008. aasta alguse tipptasemest enamiku kaupade puhul. Kõrgemaid toiduainete hindu põhjustavate struktuuritegurite seas on olnud nõudluse pidev kasv nii põhitoiduainete kui ka kõrgema lisaväärtusega toiduainete puhul, eelkõige suurtes areneva majandusega riikides, ja maailma elanikkonna üldise suurenemise tõttu. Suurenevatel energiakuludel on mõju toiduainete hindadele, eelkõige kuna need kergitavad selliste komponentide hinda nagu lämmastikväetised, mille kulud on tõusnud alates 1999. aastast 350 protsenti, ning kuna on suurenenud transpordikulud. Teravilja saagikuse suurenemine on aeglustunud ja avanenud on uued võimalused põllumajandustoodete turustamiseks. Ajutiste tegurite hulka kuuluvad kehvad saagid mitmes maailma piirkonnas, erakordselt väikesed varud, USA dollari väärtuse langus ning mitme maailmaturu tavapärase tarnija ekspordipiirangud. Spekulatsioon on hinna volatiilsust võimendanud.

Mõju ELis

Tõusvad kaubahinnad on andnud panuse suuremasse toiduainete ja üldisesse inflatsiooni ELis, kuigi mõju kandumist jaemüügihindadele piiras euro kallinemine, toorainete osakaalu vähenemine toiduainete tootmiskuludes võrreldes energia ja tööjõu osakaaluga ning toiduainete keskmiselt väike osakaal majapidamiskuludes. Kuid mõju on osades liikmesriikides palju tugevam kui teistes ning sellel on tõsisemad tagajärjed madala sissetulekuga perekondades. Põllukultuuride tootjad on küll kasu saanud, kuid karjakasvatajad on kannatanud kõrgemate söödahindade all.

Mõju üleilmsel tasandil

Toiduainete netoimportijatest arengumaad on saanud enim kahju, samas kui netoeksportijad on enamasti kasu saanud. Kuigi kõrgemad hinnad ei ole veel viinud toidupuuduseni, on nad põhjustanud suuremat vaesust ja alatoitumust ning suurendanud maailma vaeseima osa vastuvõtlikkust edasisele välismõjule. Siiski võivad tõusvad hinnad keskmises ja pikas perspektiivis tähendada uusi sissetuleku suurendamise võimalusi arengumaade põllumeeste jaoks ning suurendada põllumajandustootmise panust maailmamajandusse.

Tulevikusuundumused

Hinnad on hiljutiselt tipptasemelt langema hakanud ning komisjon prognoosib selle jätkumist ja turgude stabiliseerumist. Siiski ei oota komisjon mineviku madalate hindade taastumist.

Poliitika

Komisjoni täna esitatud kolmeosaline meede koosneb järgmistest meetmetest:

• 1) lühiajaline periood: ühtse turu läbivaatamise raames toimuv põllumajanduspoliitika „tervisekontroll” (vt IP/08/762) ja jaesektori järelevalve kooskõlas konkurentsi ja siseturu põhimõtetega;
• 2) pikaajaline periood: algatused põllumajandusvarude suurendamiseks ja toiduainetega kindlustatuse tagamiseks, sealhulgas säästvate biokütuste edendamine ja biokütuste uue põlvkonna väljatöötamine nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil, samuti teadustegevuse tugevdamine põllumajandusvaldkonnas ning teadmiste levitamine arenguriikides;
• 3) algatused, millega antakse panus üleilmsesse jõupingutusse võidelda hinnatõusu mõjuga vaesele elanikkonnale, sealhulgas: kooskõlastatum rahvusvaheline reageerimine toiduainetekriisile, eelkõige ÜRO ja G8 raames; jätkuv avatud kaubanduse poliitika, mis annab maailma vaeseimatele riikidele sooduspääsu ELi turule; kiire reageerimine vahetutele lühiajalistele humanitaarvajadustele; arenguabi andmine pikemaajaliste projektide raames, et taaselustada arenguriikide põllumajandus.

Üldiselt jätkab komisjon olukorra aktiivset jälgimist ja kohandab poliitikat vastavalt uutele asjaoludele.

Kas EL peaks kerkivate toiduainehindade tõttu loobuma biokütuste eesmärgist?

2007. aastal seadis Euroopa Ülemkogu biokütuste osakaalu eesmärgi transpordivaldkonnas ja 2008. aasta jaanuaris esitas komisjon ettepaneku selle rakendamiseks. Eesmärgiks ei ole kunagi olnud biokütuste osakaalu suurendamine 10%ni iga hinnaga. Selle 10%ga on seotud ranged tingimused. Need tingimused hõlmavad järgitavat ja lihtsat säästlikkuskava ning kaubanduslikku tasuvust teise põlvkonna biokütuste jaoks. Nimetatud ELi säästlikkuskava arutavad nõukogu ja Euroopa Parlament. See on esimene omataoline maailmas. Tuleb tagada, et tootmisel ei oleks kahjustavaid kõrvalmõjusid ning et kava oleks lihtne ja teostatav. Biokütuste tootmine suureneb maailmas sõltumata liidu 10% eesmärgist. Euroopa saab oma panuse anda parimal viisil, tehes kõik võimaliku näitamaks, et säästlikkuskava võib toimida, ja tagamaks kiire ülemineku uue põlvkonna biokütustele. Tänapäeva transpordisektoris on mittesäästva fossiilkütuse ainsaks alternatiiviks biokütus. ELi säästvate biokütuste eesmärgil on otsustav roll selles, kas EL suudab oma CO2 heitkoguseid aastaks 2020 vähendada 20% võrra.