Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Komisjon käivitab mahuka majanduskasvu ja tööhõive taastamise kava, et suurendada nõudlust ja taastada usaldus Euroopa majanduse vastu

Commission Européenne - IP/08/1771   26/11/2008

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/08/1771

Brüssel, 26. november 2008

Komisjon käivitab mahuka majanduskasvu ja tööhõive taastamise kava, et suurendada nõudlust ja taastada usaldus Euroopa majanduse vastu

Euroopa Komisjon esitas täna laiaulatusliku kava, et tuua Euroopa välja valitsevast majanduskriisist. Taastamiskava põhineb kahel teineteist toetaval osal. Esiteks võetakse nõudluse suurendamiseks, töökohtade päästmiseks ja usalduse taastamiseks lühiajalisi meetmeid. Teiseks hõlmab kava nn arukat investeerimist, et saavutada suurem majanduskasv ja jätkusuutlik jõukus pikemas perspektiivis. Kavas innustatakse rakendama õigesti ajastatud, suunatud ja ajutisi fiskaalstiimuleid, mille koguväärtus võiks olla ligikaudu 200 miljardit eurot ehk 1,5% ELi SKPst. Vajaminevad summad tuleksid nii liikmesriikide eelarvetest (ligikaudu 170 miljardit eurot ehk 1,2% SKPst) kui ka ELi eelarvest ja Euroopa Investeerimispangalt (ligikaudu 30 miljardit eurot ehk 0,3% SKPst). Kõiki liikmesriike kutsutakse üles võtma olulisi meetmeid oma kodanike ja terve Euroopa hüvanguks. Taastamiskava kaudu tugevdatakse ja kiirendatakse majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia raames toimuvaid reforme. Sealhulgas võetakse laialdaselt meetmeid liikmesriikide ja ELi tasandil, et aidata kodumajapidamisi ja tööstust ning keskenduda kõige haavatavamate valdkondade toetamisele. Kavas esitatakse konkreetsed meetmed ettevõtluse, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamiseks, sealhulgas autotööstuse ja ehituse valdkondades. Taastamiskava eesmärk on võimendada kliimamuutustega seoses tehtavaid jõupingutusi, luues samal ajal vajalikke töökohti, näiteks strateegiliste investeeringute kaudu energiatõhusatesse ehitistesse ja tehnoloogiasse.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „Erandlikud olukorrad nõuavad erandlikke meetmeid. Kaalul on meie kodanike töökohad ja heaolu. Euroopa peab finantsturgude puhul kasutust leidnud erandliku kooskõlastatuse laiendama reaalmajandusele. Taastamiskava on mahukas ja julge, ometi strateegiline ja jätkusuutlik. Selle aluseks on komisjoni 29. oktoobri ettepanek, esimene dokument, milles ei arutatud üksnes finantssektoris antava kriisiabi üle, vaid käsitleti ka reaalmajanduse probleeme. Mul on hea meel tõdeda, et see dokument innustas liikmesriike tegutsema."

President lisas: "Taastamiskava abil saab lühiajalises perspektiivis säilitada miljonite inimeste töökohad. Selle abil saab isegi kriisist kasu lõigata, muutes selle võimaluseks saavutada puhas majanduskasv ning luua tulevikus rohkem ja paremaid töökohti. Õigesti ajastatud, suunatud ja ajutised fiskaalstiimulid aitavad meie majandusel naasta stabiilsuse ja kasvu pakti raamesse. Arukad investeeringud tulevikus vajalikesse oskustesse ja tehnoloogiatesse kiirendavad Euroopa arengut kooskõlas majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegiaga, et kujuneks välja dünaamiline vähem süsihappegaasiheiteid tekitav 21. sajandi majandus.

Kui Euroopa tegutseb taastamiskava rakendamisel otsustavalt, suudame me taastada jätkusuutliku majanduskasvu ja maksta tagasi lühiajalised valitsemissektori võlad. Kui me praegu ei tegutse, siis riskime langustsükliga, millega kaasnevad ostujõu ja maksutulude vähenemine, suurenev töötuse määr ning üha kasvav eelarvepuudujääk.”

Fiskaalstiimulid väärtuses 1,5% SKPst

Taastamiskavas kasutatakse kõiki poliitikavahendeid. Kava hõlmab kooskõlastatud fiskaalstiimuleid, mis moodustavad 200 miljardit eurot ehk 1,5% SKPst, millest ligikaudu 170 miljardit eurot (1,2% SKPst) tuleb liikmesriikide eelarvetest ning 30 miljardit eurot (0,3% SKPst) ELi eelarvest ja Euroopa Investeerimispangalt. Stiimulid jäävad stabiilsuse ja kasvu pakti raamesse, kasutades aga ära pakti võimaldatavat paindlikkust. Liikmesriigid, kes stiimuleid kasutavad, saavad sellest kasu kahel moel: ühelt poolt ergutavad nad oma majanduse nõudlust ja teiselt poolt ühtlasi nõudlust teistes liikmesriikides, toetades seeläbi oma eksportijaid. Kooskõlastatud tegevus tagab mitmekordse mõju ja väldib süsteemitust tegutsemisest tekkida võivaid probleeme.

Osana ELi panusest stiimulitesse tehakse kavas ettepanek kiirendada struktuuri- ja sotsiaalfondidest tehtavaid väljamakseid [kuni 6,3 miljardi] euroni. Energiavõrkude ja lairibainfrastruktuuri edendamiseks võtab komisjon aastatel 2009–2010 kasutusele veel 5 miljardit eurot.

Euroopa Investeerimispank suurendab oma osalust ELi meetmetes nii 2009. kui ka 2010. aastal 15 miljardi euro võrra.

Töökohtade kaitse ja loomine

Peamine prioriteet on kaitsta Euroopa kodanikke finantskriisi halvimate tagajärgede eest, sest esimesena saavad kannatada just kodanikud, olgu nad töölised või ettevõtjad.

Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada Euroopa Sotsiaalfondi toetuse saamise kriteeriume, kujundada ümber kulutamise alused ja kiirendada ettemaksete tegemist alates 2009. aasta algusest. Selle tulemusel oleks liikmesriikidel võimalik varem kasutada kuni 1,8 miljardit eurot, mille abil tugevdada aktiivse tööturu poliitikat, suunata toetus kõige haavatavamatele inimrühmadele, toetada oskuste arendamise meetmeid ja vajaduse korral kasutada projektide täielikku ühendusepoolset rahastamist.

Samuti võetakse kasutusele kuni 4,5 miljardi euro ulatuses ühtekuuluvust edendavaid vahendeid ning muid meetmeid, millega kiirendada suurte investeerimisprojektide rakendamist. Ka see aitab töökohtade kaitsmisele ja loomisele kaasa.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegutsemispõhimõtted vaadatakse läbi, et võimaldada tal kiiremini tegutseda. Samuti laiendatakse fondi tegevusvaldkonda, et selle abil oleks võimalik säilitada töökohti ja aidata inimestel uut tööd leida. Läbi vaadatakse ka fondi eelarve.

Tööjõuvajaduse tekitamiseks kutsutakse kavas liikmesriike üles kaaluma võimalust vähendada väiksema sissetulekuga töötajate sotsiaalmakse. Nõukogul soovitatakse võtta enne 2009. aasta kevadist ülemkogu kohtumist vastu kavandatav direktiiv, millega muudetakse töömahukate teenuste suhtes kohaldatav vähendatud käibemaksumäär alaliselt kohaldatavaks.

Arukad investeeringud

Taastamiskava hõlmab üksikasjalikke ettepanekuid avaliku sektori ja erasektori partnerluseks, milles avaliku sektori puhul kasutatakse ühenduse, Euroopa Investeerimispanga ja riiklikku rahastamist. Partnerluse eesmärk on keskkonnasäästlike tehnoloogiate arengu edendamine innovatsiooni toetamise abil, sealhulgas Euroopa energiasäästlike autode algatuse (mida toetatakse eri vahenditest vähemalt 5 miljardi euroga), Euroopa energiatõhusate ehitiste algatuse (toetus 1 miljardi eurot) ja tuleviku tehaseid käsitleva algatuse (hinnanguline toetus 1,2 miljardit eurot) kaudu.

Kogu taastamiskava juhtmõte on arukad investeeringud. Suurem investeerimine haridusse ja (ümber)õppesse aitab inimestel säilitada nende töökohad ja naasta tööturule, suurendades seeläbi tootlikkust. Investeerimine infrastruktuuri ja energiatõhususse annab tööd ehitusvaldkonna töötajatele, säästab energiat ja parandab tõhusust. Investeerimine ökoloogiliselt puhastesse autodesse aitab kaitsta meie planeeti ja annab Euroopa ettevõtjatele juhtpositsiooni väga suure konkurentsiga turul.

Taastamiskava tugineb Euroopa väikeettevõtluse algatusel („Small Business Act") ja pakub kõigile VKEdele täiendavat abi, sealhulgas tühistades mikroettevõtjate puhul nõude koostada igal aastal raamatupidamisaruanne, lihtsustades avalikes pakkumistes osalemist ja tagades, et riiklikud ametiasutused tasuvad arved ühe kuu jooksul.

Kava sisaldab ka täiendavaid algatusi riigiabieeskirjade kohaldamiseks võimalikult paindlikul viisil, et kriisi lahendades säilitataks samas ka aus konkurents. Need uued meetmed sisaldavad lihtsustamispaketti, mis kiirendaks otsustamismenetlusi, tõstaks riskikapitali puhul ajutiselt garantiipreemiate „safe-harbour” künnist 2,5 miljoni euroni ning annaks liikmesriikidele ajutiselt suuremad õigused tagada ettevõtjatele antavaid laene.

Tasakaalustatud ja diferentseeritud tegutsemine

Fiskaalstiimulite ettepaneku eesmärk on tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid neist osa, kuid väldiksid meetmete puhul ühesuguse mudeli kasutamist, sest see ei toimiks liikmesriikide erinevate lähtepunktide tõttu (vt IP/08/1617, mis käsitleb komisjoni sügisest majandusprognoosi). Nendel, kes kasutasid häid aegu riigi rahanduse stabiliseerimiseks, on enim manööverdamisruumi.

Stimuleerimise tase on tasakaalustatud. Ühest küljest on see piisav selleks, et piirata tõhusalt töötust ja tuua miljoneid VKEsid kriisist välja. Teisest küljest ei lase see püsival võlal kasvada tasemeni, mis võiks ohustada Euroopa majanduslikku baasi pikema aja vältel ja viia tulevikus massilise töötuseni.

Stiimulid on ette nähtud piiritletud ajavahemikuks, pärast mida peaksid liikmesriigid eelarvelangusest välja tulema. Liikmesriikidel palutakse täpsustada, kuidas nad seda teha kavatsevad, ja tagada 2008. aasta lõpus esitatavate ajakohastatud stabiilsus- või lähenemisprogrammidega pikaajaline jätkusuutlikkus.

Struktuurireformid

Taastumise kiirendamiseks ja toetamiseks, samuti tulevaste kriiside vältimiseks nähakse komisjoni taastamiskavas ette ka sihipärased struktuurireformid, mida kohandatakse vastavalt konkreetse liikmesriigi vajadustele. Mõned neist täiendavad fiskaalstiimuleid nõudluse suurendamisel, näiteks toetades tarbijate ostujõudu turgude parema toimimise kaudu.

Õiged struktuurireformid koostoimes aruka investeerimisega aitavad liikmesriikidel Lissaboni strateegia raames juba saavutatud edu toel parandada konkurentsivõimet, tagasi maksta laene ja luua alus jätkusuutlikule majanduskasvule.

Kavaga tõhustatakse vahendeid, millega tagatakse, et liikmesriigid täidavad majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevast Lissaboni strateegiast tulenevaid kohustusi. Riike käsitlevates peatükkides, mille komisjon andis 16. detsembril välja osana oma iga-aastasest Lissaboni strateegia paketist, hinnatakse olukorda igas liikmesriigis ja lisatakse täiendavad ettepanekud riigispetsiifilisteks soovitusteks, mida komisjon kevadel kogunevat Euroopa Ülemkogu heaks kiitma kutsub. See tähendab, et ELi riigipead lepivad koos kokku iga liikmesriigi üksikvajadustes taastamiskava rakendamiseks, tagades samas keskmise ajavahemiku jooksul finantsvaldkonna jätkusuutlikkuse, eelkõige konkurentsivõimet parandavate Lissaboni reformide kiirendamise kaudu.

Kava rakendamine

Komisjon palub 11.-12. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigi- ja valitsusjuhtidel taastamiskava heaks kiita ja näidata üles otsustavust teha tihedat ja kooskõlastatud koostööd. See lubaks Euroopal terves maailmas juhtida meetmete võtmist reaalmajanduse toetamiseks samamoodi nagu Euroopa juhtpositsioon finantsturgudel viis kokkuleppeni 15. novembril Washingtonis toimunud G20 tippkohtumisel.

Üksikasjalikuma ülevaate saamiseks vt MEMO/08/735.

Taastamiskava terviktekst on niipea kui võimalik kättesaadav veebilehel:

http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/index_en.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site