Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/08/1749

Brüssel, 20. november 2008

Põllumajandus: ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamine aitab põllumajandustootjatel tulla toime uute väljakutsetega

Euroopa Komisjon tervitab ELi põllumajandusministrite poliitilist kokkulepet vaadata läbi ühine põllumajanduspoliitika. Läbivaatamisega muudetakse ühine põllumajanduspoliitika ajakohasemaks, lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning kaotatakse põllumajandustootjate suhtes kehtivad piirangud, võimaldades neil paremini reageerida turusignaalidele ja tulla toime uute väljakutsetega. Muude meetmete seas tühistatakse kokkuleppe alusel maa tootmisest kõrvalejätmise nõue, suurendatakse järk-järgult piimakvoote, kuni need 2015. aastal kaotatakse ning muudetakse turusekkumine toimivaks turvavõrgustikuks. Samuti leppisid ministrid kokku, et toetused suunatakse ümber suuremas mahus, millega seoses vähenevad põllumajandustootjatele tehtavad otsemaksed ja raha kantakse üle maaelu arengu fondi. See võimaldab Euroopa põllumajandusel paremini reageerida uutele väljakutsetele ja võimalustele, sealhulgas kliimamuutustele, vajadusele paremini korraldada veemajandust, bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja keskkonnasäästlikule energiatootmisele. Samuti saavad liikmesriigid paremini aidata tundlike piirkondade piimatootjatel kohaneda uute turutingimustega.

„Mul on hea meel, et jõuti kompromissini, mille puhul säilivad algse ettepaneku kõik põhimõtted," ütles põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel. Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise peaeesmärk on tagada, et põllumajandustootjad suudavad tulla toime tulevaste väljakutsetega, nt kliimamuutused, ning anda neile vabad käed turusignaalidele reageerimiseks. Raha suuremal määral maaelu arengu fondi suunamine loob võimaluse leida sobivad lahendused spetsiifilistele piirkondlikele probleemidele. Kokkulepitud muudatused kujutavad endast olulist sammu ühise põllumajanduspoliitika suunas.”

Piimakvootide kaotamine: Kuna piimakvootide kehtivus lõpeb 2015. aasta aprillis, tagatakse „pehme maandumine”, suurendades piimakvoote igal aastal ühe protsendi võrra ajavahemikul 2009/10 kuni 2013/14. Itaalias suurendatakse piimakvooti 5% võrra kohe 2009/2010. kvoodiaastal. Põllumajandustootjad, kes ületavad 2009/2010. ja 2010/2011. kvoodiaastal piimakvooti üle 6%, peavad maksma tavalisest sunnisrahast 50% võrra suuremat tasu.

Toetuse lahtisidumine tootmisest: Ühise põllumajanduspoliitika reformiga seoti põllumajandustootjatele antud otseabi lahti tootmisest, st maksed ei olnud enam seotud teatava toote tootmisega. Mõned liikmesriigid otsustasid siiski jätta teatavad maksed tootmisest sõltuvaks. Needki toetused seotakse nüüd tootmisest lahti ja ka nende puhul minnakse üle ühtse otsemaksete kava kohaldamisele, tehes erandi ammlehma, kitse- ja lambatoetuste suhtes, mille puhul liikmesriigid võivad säilitada tootmisega seotud toetuste praeguse taseme.

Abi eriprobleemidega sektoritele (nn artikli 68 meetmed): Praegu võivad liikmesriigid jätta sektori kohta 10% riigieelarve ülemmääradest otsemaksete jaoks asjaomases sektoris seoses keskkonna kaitsmist või parandamist või põllumajandustoodete kvaliteedi parandamist ja turustamist käsitlevate meetmetega. See võimalus muutub paindlikumaks. Raha ei tule enam kasutada samas sektoris, seda võib kasutada nende põllumajandustootjate abistamiseks, kes toodavad piima või looma-, kitse- ja lambaliha ning riisi ebasoodsate tingimustega piirkondades või viljelevad ohualtimaid tootmisviise; seda võib kasutada riskijuhtimismeetmete toetamiseks, näiteks saagi kindlustamine loodusõnnetuste korral ja vastastikuse abistamise fondid loomahaiguste korral; ning riigid, kus kohaldatakse ühist põllumajanduspoliitikat, muutuvad abikõlblikuks.

Ühtse pindalatoetuse kava pikendamine: ELi liikmesriigid, kes kohaldavad lihtsustatud ühtse pindalatoetuse kava, võivad teha seda 2013. aastani ning neid ei sunnita 2010. aastal üle minema ühtsele otsemaksete kavale.

EL 12 põllumajandustootjate täiendav rahastamine: EL 12 vahel jagatakse 90 miljonit eurot, et lihtsustada nende jaoks artikli 68 kohaldamist, kuni otsemaksete kava nende põllumajandustootjate suhtes kohaldatakse täielikult.

Seni kulutamata raha kasutamine: Liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset otsemaksete kava, võivad kasutada praegu kulutamata riiklike assigneeringute raha artikli 68 kohaste meetmete jaoks või kanda selle üle maaelu arengu fondi.

Vähem raha otsetoetuseks, rohkem maaelu arengusse: Kõigi praegu üle 5000 euro otsetoetusena saava põllumajandustootja toetusi vähendatakse 5% võrra ja raha kantakse üle maaelu arengu eelarvesse. Seda määra suurendatakse 2012. aastaks 10%ni. Makseid vähendatakse täiendavalt veel 4%, mis ületavad 300 000 eurot aastas. Selliseid vahendeid võib liikmesriik kasutada kliimamuutuste, taastuvenergia, veemajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse valdkonna programmide tugevdamiseks ning selliste uuendustegevuste toetamiseks, mis on seotud eespool nimetatud nelja punktiga ja piimatootmissektori täiendavateks meetmeteks. Selliselt ülekantud vahendeid kaasrahastab EL määraga 75% ja lähenemispiirkondades, kus SKT on väiksem, määraga 90%.

Investeerimistoetus noortele põllumajandustootjatele: Noortele põllumajandustootjatele maaelu arengu programmi raames antavat investeerimistoetust suurendatakse 55 000 eurolt 70 000 eurole.

Maa tootmisest kõrvalejätmise nõude tühistamine: Tühistatakse nõue, et põllumajandustootjad jätavad 10% oma maast sööti. See võimaldab neil maksimeerida oma tootmispotentsiaali.

Nõuetele vastavus: Põllumajandustootjatele antav toetus on seotud keskkonna, loomade heaolu ja toidukvaliteedi standardite järgimisega. Eeskirjadest mitte kinni pidavate põllumajandustootjate toetusi vähendatakse. Niinimetatud nõuetele vastavust lihtsustatakse, tühistades standardid, mis ei ole enam olulised või ei ole seotud põllumajandustootja vastutusega. Selleks et säilitada maa tootmisest kõrvalejätmisest keskkonnale tulenevat kasu ja parandada veeressursside majandamist, seatakse sisse uued nõuded.

Sekkumismehhanismid: Turu varustamise meetmed ei peaks aeglustama põllumajandustootjate võimet reageerida turusignaalidele. Sekkumine tühistatakse sealiha puhul ning odra ja sorgo puhul kehtestatakse sekkumise tasemeks null. Nisu puhul on sekkumisostud võimalikud sekkumisperioodil hinnaga 101,31 eurot tonni kohta kuni 3 miljoni tonni ulatuses. Lisaks tehakse sekkumisostud pakkumismenetluse teel. Või ja lõssipulbri limiidid on vastavalt 30 000 tonni ja 109 000 tonni, kusjuures sekkumisostu tegemiseks korraldatakse pakkumismenetlus.

Muud meetmed: Hulk väikesi toetuskavasid lahutatakse tootmisest ja viiakse alates 2012. aastast ühtse otsemaksete kava alla. Tühistatakse energiakultuuride toetus.

http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website