Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/08/1617

Brüssel, 3. november 2008

Sügisene majandusprognoos aastateks 2008–2010: SKT kasv on ELis ja euroalal peaaegu seiskunud

Euroopa Liidu majandus kasvab 2008. aastal ilmselt 1,4%, mis on 2007. aasta kasvunäitajast poole vähem. Veelgi järsemat langust ehk 0,2%-ni on ette näha 2009. aastal enne järkjärgulist kasvu taastumist 1,1%-ni 2010. aastal (euroala vastavad näitajad on 1,2%, 0,1% ja 0,9%). Komisjoni sügisene prognoos näitab, et finantskriis on valusasti tabanud ELi riikide majandust ning halvendab olukorda eluasemeturul mitmes riigis ajal, mil välisnõudlus järsult langeb. Kuigi finantsturgude stabiliseerimiseks võetud meetmed on mingil määral usaldust taastanud, on olukord endiselt ettearvamatu ning prognoosidega seotud risk üsna suur. Selle tagajärjel kasvab tööhõive 2009. ja 2010. aastal vähe, samas kui ajavahemikul 2007–2008 loodi 6 miljonit uut töökohta. Töötus, mis viimasel kümnendil oli oma madalaimal tasemel, suureneb kõnealusel perioodil ligikaudu 1 protsendipunkti võrra. Samal ajal inflatsioonisurve aga väheneb, sest naftahind langeb ja järelmõju oht leeveneb. Vastavalt prognoosidele halveneb ka üldine eelarveseisund, mis oli pärast 2000. aastat saavutanud perioodi parima taseme, ning päästepaketid võivad suurendada riigivõlga.

„Sügise jooksul süvenenud ning ettevõtjate ja tarbijate usaldusest oma osa nõudnud finantskriis on toonud Euroopa Liidu majanduse kohale tumedad pilved. Seni on kiiresti kasvava majandusega riigid ELi ja USAga võrreldes paremini vastu pidanud, kuid ega nemadki probleemideta pääse. ELi tasandil tuleb majanduse toetamiseks tegutseda koordineeritult, nagu seda tehti finantssektori abistamiseks. Komisjon esitas möödunud nädalal raamistiku olukorra parandamiseks, et aidata kaasa investeeringute suurenemisele ning tööhõivetaseme ja nõudluse säilimisele. Ootame liikmesriikide arvamusi ning eelkõige ühist lähenemist ELi tasemel,” ütles majandus- ja rahaküsimuste volinik Joaquín Almunia.

Täna avaldatud komisjoni majandusprognoosi kohaselt väheneb ELi majanduskasv 2008. aastal järsult ning langeb 1,4%-ni. 2007. aastal oli see 2,9%. 2009. aastal jõuab kasv 0,2%-ga surnud punkti, taastudes 2010. aastal 1,1%-ni. Kõnealuse perioodil on euroala vastavad näitajad 1,2%, 0,1% ja 0,9%. 2007. aastal kasvas euroala majandus 2,7%.

Ülemaailmne majanduskasv pidurdub järsult

Prognoosi kohaselt aeglustub maailmamajanduse kasv tunduvalt (käesoleval aastal 3,75% ja 2009. aastal 2,25%) pärast erakordselt kõrget keskmist kasvu (5%) aastatel 2004–2007. Mõju avaldub ennekõike arenenud majandusega riikides, kuid üha enam ka kiiresti tugevnevates majanduskeskkondades. Selle põhjus on lisaks finantskriisile ka kinnisvarahindade langus paljudes riikides ning kaupade kõrge hinna järelmõju. Eeldatavasti hakkab majandus vähehaaval kasvama 2010. aasta jooksul finantsturgude stabiliseerudes, mis taastab inimeste usalduse ja elavdab kaubandust.

Endiselt on aga selgusetu, kelle kanda jäävad lõpuks krediidikahjud ning kui suureks need osutuvad. Laenutingimused on oluliselt karmistunud ning olenemata hiljutisest rekapitaliseerimisest on pangandussektoris ette näha jätkuvat intensiivfinantseerimise, sealhulgas laenamise pidurdumist.

ELi sünged väljavaated

Arvestades sellist välistausta ning viimaste kuude veelgi halvemaid vaatlusandmeid ja reaalseid näitajaid, prognoositakse 2008. aasta kolmanda kvartali SKT kahanemist nii ELis kui ka euroalal. Edasisedki väljavaated pole head, sest mitmed ELi riigid on jõudnud või jõudmas majanduslangusse.

Eelmise perioodi majanduskasvu põhimootoriks olnud investeeringute maht on eriti järsult kukkumas, mis tuleneb üheaegselt ilmnenud probleemidest nagu väiksem nõudlus ja investorite usalduse tuntav vähenemine, rangemad rahastamistingimused ja kokkukuivanud laenumahud.

Tarbimine jääb sellistes ebakindlates tingimustes ilmselt tagasihoidlikuks, kuigi reaalse kasutatava tulu kasv taastub tänu kõrgemate hindade mõju vähenemisele inflatsioonimäärale.

Puhasekspordi mõju SKTle on arvatavasti positiivne, sest import kahaneb rohkem kui eksport, mis on osaliselt euro tegeliku vahetuskursi hiljutise halvenemise tagajärg.

Tööturg ja riigi rahandus löögi all

Aastatel 2009–2010 lisandub ELis umbes veerand miljonit töökohta ja euroalal pool miljonit, mis on märgatavalt vähem kui 6 miljonit ajavahemikus 2007–2008 ELis loodud töökohta (millest 4 miljonit olid euroalal). Selle tagajärjel prognoositakse järgmisel kahel aastal töötuse kasvu ligikaudu 1 protsendipunkti võrra. See tähendaks 2009. aastal ELis 7,8%-list ja euroalal 8,4%-list töötuse määra ning edasist kasvu 2010. aastal.

Halvenev majandusolukord hakkab kajastuma ka riikide rahanduses, kergitades ELi valitsemissektori eelarvepuudujääki 1%-lt SKTst 2007. aastal 1,6%-ni 2009. ja 2,6%-ni 2010. aastal, tuginedes eeldusele, et poliitikat ei muudeta. Euroalal on oodata defitsiidi suurenemist 1,3%-ni käesoleval aastal, 1,8%-ni 2009. ja 2%-ni 2010. aastal. See probleem puudutab enamikku riike, kuigi väga erineval viisil. Ebakindlus, mis on seotud valitsuste finantsvaldkonna päästepakettide mõjuga rahandusele, halvendab ka üldisi väljavaateid.

Inflatsioon alaneb prognooside kohaselt kiiresti

Positiivse poole pealt võib öelda, et inflatsioon on ilmselt maksimumi saavutanud ning langeb ELis kiiresti alla 2,5% 2009. ja 2,25% 2010. aastal (euroalal vastavalt 2,2% ja 2,1%). Tulenevalt kaupade suvisesest hinnatõusust on need näitajad siiski kõrgemad, kui kevadises prognoosis arvati. Kuid hiljutine suur hindade langus koos märgatavalt halvema kasvuprognoosi ja olukorraga tööturul vähendavad tunduvalt järelmõjude ohtu.

Olukord on endiselt ebakindel

Tänane prognoos avaldati olukorras, mis on äärmiselt ebakindel ning võib ka edaspidi halveneda. Finantsraskused võivad süveneda, olla pikaajalisemad või nende mõju reaalmajandusele võib olla tõsisem, mis omakorda toidab negatiivset sõltuvusahelat. See põhjustab mõningate eluasemeturgude jätkuvat korrigeerimist ja pingestab tulude ja kulude tasakaalu, mis võib takistada finantssektoris nii vajalikku intensiivfinantseerimise ohjamist ning vähendada eratarbimist nii kasutatavate vahendite kui ka usalduse vähenemise tõttu. Majanduskavu pidurdudes kaupade hinnad tulevikus siiski pigem langevad kui tõusevad. See leevendaks inflatsioonisurvet ja tasakaalustaks inflatsiooniohtu.

Üksikasjalikum aruanne on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/economy_finance/thematic_articles/article13288_en.htm

[ ]

[ ]

[ ]

[ ]

[ ]


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website