IP/08/1450
Brüssel, 3. oktoober 2008
„Töö, era- ja pereelu ühitamine on suur väljakutse miljonitele Euroopa meestele ja naistele”, ütles tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla. „Kuid liiga sageli läheb laste saamine naistele maksma nende sissetuleku ja tööväljavaated. Ainult 65,5% ülalpeetavate lastega naistest töötavad, võrreldes 91,7 protsendiga meestest. Meie ettepanekud parandada rasedus- ja sünnituspuhkust aitavad naistel ühitada töö ja pereelu ning parandavad ka nende perekondade elukvaliteeti.” Need peaksid aitama suurendada ka naiste osalemist tööturul ning saada hakkama rahvastiku vananemise probleemidega: riikides, kus naiste tööhõive on suurem, on tõepoolest ka kõrgem sündimus."
Parem sünnitus- ja raseduspuhkus
Komisjoni ettepanekuga rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta (millega vaadatakse läbi kehtiv 1992. aasta direktiiv 92/85/EMÜ) pikendatakse puhkuse minimaalset kestust 14 nädalalt 18 nädalani ja soovitatakse maksta naistele 100% palgast, kuid jäetakse liikmesriikidele võimalus kehtestada ülemmäär haigustoetuse tasemel. Lisaks saavad naised vabamalt valida aja, millal nad võtavad puhkuse mittekohustusliku osa (enne või pärast sünnitust), ning seega ei pea nad enam võtma puhkuse teatud osa enne sünnitust, nagu see kehtib praegu mõnes liikmesriigis.
Pakutakse ka rohkem kaitset vallandamise eest ning õigust pöörduda pärast sünnituspuhkust tagasi samale või võrdväärsele tööle. Lisaks kehtestatakse naiste jaoks õigus taotleda tööandjalt pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist paindlikku töökorraldust, kuigi tööandjale jääb õigus taotlus tagasi lükata.
Rohkem õigusi füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele naistele
Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevaid naisi käsitlev ettepanek annab neile samaväärse juurdepääsu rasedus- ja sünnituspuhkusele kui palgatöötajatele, kuid vabatahtlikul alusel (asendades kehtiva direktiivi 86/613/EMÜ). Samal ajal saavad abikaasad ja liikmesriigi õiguse kohaselt tunnustatud elukaaslased, kes töötavad mitteametlikult väikestes pereettevõtetes, näiteks talu või kohalik arstikabinet (nn abistavad abikaasad), soovi korral vähemalt sama sotsiaalkaitse, mis on ametlikult füüsilisest isikust ettevõtjatena registreeritud isikutel.
Muud töö ja eraelu tasakaalu käsitlevad sätted
Sama paketi osana esitas komisjon täna ka aruande lastehoiuteenuse pakkumise kohta Euroopa Liidus ja iga liikmesriigi tulemuste kohta 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogu eesmärkide täitmisel (vt IP/08/1449).
2008. aasta 17. septembril alustasid Euroopa tasandi tööturu osapooled läbirääkimisi lapsehoolduspuhkuse üle, eesmärgiga vaadata läbi kehtiv ELi õigusakt (direktiiv 96/34/EÜ), mis omakorda põhineb Euroopa tööandjate ja ametiühingute esindajate sõlmitud raamkokkuleppel. Eesmärk on läbirääkimised lõpule viia üheksa kuu jooksul.
Pikemas perspektiivis sooviks komisjon parandada ka muid perepuhkuse liike, näiteks isapuhkus (lühiajaline puhkus isadele seoses lapse sünni või lapsendamisega), lapsendaja puhkus (rasedus- ja sünnituspuhkusele sarnane puhkus seoses lapsendamisega) ja puhkus ülalpeetava pereliikme hooldamiseks.
Järgnevad sammud
Mõlemat ettepanekut arutavad kaasotsustamismenetluse teel Euroopa Parlament ja nõukogus kokku tulevad liikmesriigid (kvalifitseeritud häälteenamusega) ning kokkulepe loodetakse saavutada 2009. aastal. ELi liikmesriikidel on seejärel kaks aastat õigusakti ülevõtmiseks oma riigi õiguskorda.
Lisateave
Memo/08/603
Teatis
töö ja eraelu tasakaalu kohta
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=606&langId=en
Ettepanek
rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva läbivaadatud direktiivi
kohta
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=607&langId=en
Ettepanek
füüsilisest isikust ettevõtjatest naisi ja neid abistavaid
abikaasasid käsitleva läbivaadatud direktiivi kohta
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=606&langId=en
Euroopa
komisjoni veebisait – küsitlus töö ja eraelu tasakaalu
kohta
http://ec.europa.eu/social/home.jsp?langId=en