IP/08/1422

Brüssel, 29. september 2008

Komisjon arutab, kuidas Euroopa saaks juhtrolli üleminekul Veeb 3.0-le

Euroopa võiks asuda juhtima üleminekut uue põlvkonna internetipõhistele teenustele. Euroopa Komisjon kirjeldas täna peamisi samme, mida Euroopa peab tegema, et reageerida inforevolutsiooni uuele lainele, mis intensiivistub lähiaastatel selliste suundumuste tõttu nagu suhtlusvõrkude loomine, otsustav üleminek veebipõhistele teenustele, nagu näiteks internetipõhised äriteenused, GPSil põhinevad asukohast sõltumatud teenused, mobiiltelevisioon ning nn tarkade märgiste kasutamise kasv. Aruandest nähtub, et Euroopal on head eeldused neid suundumusi kasutada oma poliitika tõttu, mis toetab nii avatud ja konkurentsi soodustavaid telekommunikatsioonivõrke kui ka eraelu puutumatust ja turvalisust. Komisjon algatas täna ulatusliku avaliku arutelu infotehnoloogiapoliitika ja erasektori reageeringute üle seoses kõnealuste võimalustega. Komisjoni aruandes avalikustatakse ka uus lairiba jõudlusindeks (BPI), mida kasutatakse liikmesriikide tulemuslikkuse võrdlemiseks selliste põhinäitajate puhul nagu lairibaühenduse kiirus, hind, konkurents ja hõlmatus. Telekommunikatsiooniettevõtete reguleerijate varem kasutatud, tavapärasemat lairibaühenduse leviku indeksit täiendav indeks näitab, et lairibalevik on parim Rootsis ja Madalmaades.

„Tulevikuinternet muudab meie ühiskonda põhjalikult,” ütles infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding. „Veeb 3.0 tähendab katkematut, igal ajal ja igas kohas toimivat äri, lõbustust ja sotsiaalvõrgustikku kiire, usaldusväärse ja turvalise võrgu kaudu. See tähendab mobiil- ja tavatelefoni vahe kadumist. See märgib digitaalse maailma kümnekordset hüppelist kasvu 2015. aastaks. Euroopal on selle muutuse juhtimiseks vajalik oskusteave ja võrguvõimsus. Me peame tagama Veeb 3.0 loomise ja kasutamise Euroopas.”

Euroopa internetikasutajate juurdepääs kiiremale ja paremale internetiühendusele suureneb pidevalt: pooltel kasutajatest oli 2007. aasta lõpuks juurdepääs lairibaühendusele kiirusega üle 2 megabiti sekundis (Mbit/s), mis on kaks korda kiirem kui aasta tagasi ja toetab televisiooniteenust interneti kaudu. Lairibaühenduse võimalus on 27 liikmesriigi maaelanikkonnast 70 %-l, mis ei ole kaugel koguhõlmatusest (93 %). Möödunud aasta jooksul tõusis EL 25 maaelanikkonna hõlmatus lairibaühendusega 8 % võrra. See tähendab, et uue põlvkonna internetil on üha rohkem kasutajaid ja Euroopa majanduse potentsiaal on kindel. 2007. aastal kasutas veeb 2.0 saite veerand eurooplastest, tulemas on suhtlusvõrkude ärirakendused. Ajavahemikus 2006–2011 eeldatakse kogu maailmas ka internetipõhise ettevõtlustarkvara 15 %-list kasvu.

Uue tehnoloogia rakendused vajavad täielikku internetiga hõlmatust kõikjal. Nn asjade internet tähendab, et masinate, sõidukite, seadmete, sensorite ja paljude teiste seadmete vahel toimub traadita andmevahetus interneti kaudu. See on juba muutnud võimalikuks elektroonilised reisikaardid ning võimaldab edaspidi mobiilseadmetel vahetada teavet, et maksta asjade eest või saada teavet stendidelt. Ennustatakse, et 2015. aastaks on selline tehnoloogia rohkem kui miljardis telefonis.

ELi ettevõtjatele loob see suuri võimalusi, kui vaid piisavalt investeeritakse kiirele lairibaühendusele juurdepääsu võimaldamisse ning toetatakse uuendustegevust ja teadusuuringuid. Komisjoni teatises on öeldud, et EL peaks stimuleerima järgmise põlvkonna lairibaühendusele juurdepääsu võimaldamisse investeerimist, näiteks tugevdama nende kohalike ametiasutuste seotust, kes võivad hõlbustada juurdepääsu kaablikanalisatsioonile (või uute kaevamist) kiiremate lairiba kiudoptiliste kaablite jaoks tsiviilehitustööde ajal.

Teatisega kaasneb uus lairibaühenduse leviku indeks, mille abil võrreldakse konkurentsi, hõlmatust, internetiühenduse kiirust ja kvaliteeti kogu Euroopas (vt lisa). See näitab, et ELil on tänu avatud ja konkurentsivõimelisele investeerimiskeskkonnale selliste lairiba võimaluste kasutamiseks juba head eeldused. Selle indeksi põhjal järjestatakse ELi riikide saavutused kiire internetiühenduse valdkonnas peamiste tegurite järgi, mis mõjutavad kiirema lairibaühenduse arendamist, et tuua esile arendamiseks vajalikud prioriteedid.

Indeks näitab, et Rootsi ja Madalmaad on ELi selged liidrid tänu konkurentsisõbralikule keskkonnale ja oskuslikule elanikkonnale ning ettevõtetele, kes on võimelised kasutama kõrgetasemelisi teenuseid. Teisest küljest võib konkurentsi vähesus pidurdada kõrgtasemel tehnoloogiasse investeerimist ja tuua kaasa kõrged hinnad. Sellised sotsiaalsed tegurid nagu digitaalseadmete kasutamise oskuste puudus, piiratud juurdepääs arvutitele ning napid kulutused info- ja sidetehnoloogia valdkonnas on ilmselt samuti suureks takistuseks edasisele arengule.

Komisjoni teatis tulevikuvõrkude ja -interneti kohta on saadaval järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm

Avalik arutelu asjade interneti kohta on saadaval järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=IOTconsultation

Lisa

Lairibateenuste kasutamise levik ELis 100 elaniku kohta

[ ]
Allikas: Sidekomitee

Internetiühenduse kiirus ELis
(september 2008)

[ ]

Allikas: IDATE

[ ]

Allikas: Van Dijk

[ ]

Allikas: IDATE

Lairibaühenduse arengu näitaja / lairiba jõudlusindeks
(september 2008)

[ ]