Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Komisjon teeb ettepaneku laiendada Euroopa Liidu enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud toiduprogrammi

Commission Européenne - IP/08/1335   17/09/2008

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/08/1335

Brüssel, 17. september 2008

Komisjon teeb ettepaneku laiendada Euroopa Liidu enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud toiduprogrammi

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku tõhustada praegust Euroopa Liidu enim puudust kannatavatele inimestele mõeldud toidujagamisprogrammi: suurendada eelarvet 2009. aastast kahe kolmandiku võrra kuni ligikaudu 500 miljoni euroni ja laiendada programmiga hõlmatud tootevalikut. Algselt oli programm ette nähtud põllumajandustootjate üleliigse toodanguvaru (nn sekkumisvarud) jagamiseks puudusekannatajatele ja seda muudeti 1990. aastate keskpaigas, et teatavatel tingimustel oleks võimalik sekkumisvarusid täiendada turuostudega. Praeguseks on üleliigsed varud kokku kuivanud ega kasva tõenäoliselt ka lähitulevikus ning seepärast peaks olema lubatud teha programmi tarbeks püsivalt oste turult, et täiendada olemasolevaid sekkumisvarusid. Toiduainete valiku teeksid liikmesriigid ise ja igaks kolmeks aastaks koostataks toidujagamiskavad. Toidu jagamine toimuks endiselt koostöös heategevate organisatsioonide ja kohalike sotsiaaltalitustega. Alates 2010.–2012. aasta kavast oleks programm kaasfinantseeritav (ELi eelarvest 75%, ühtekuuluvuspiirkondades 85%). Alates 2013.–2015. aasta kavast oleks kaasfinantseerimise määr 50% ja ühtekuuluvuspiirkondades oleks ELi osa 75%. Komisjon peab eelarve suurendamist vajalikuks, sest kasvavad toiduhinnad vähendavad abivajajate toiduga kindlustatust ja tõstavad toiduabi andmise maksumust. 2006. aastal toetati selle abikavaga enam kui 13 miljonit ELi elanikku. Uuendatud programm peaks käivituma alates 2010. aastast.

„See on konkreetne võimalus, kuidas Euroopa Liit saab aidata meie ühiskonna kõige vähem kindlustatud inimesi,“ ütles põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel. „Toiduhindade hiljutine järsk tõus lõi valusalt paljude inimeste rahakoti pihta. Meil tuleb seda väga edukat programmi laiendada ja tema eelarvet suurendada, et saaksime aidata nii paljusid kui võimalik. Ja tänapäeval, kus sekkumisvarud on suures osas vaid jäänuk minevikust, tuleb meil lubada turult toitu osta vastavalt iga riigi toitumiseelistustele.“

Programm sai alguse 1987. aastal ja sellega lubati liikmesriikidel kasutada riigi üleliigseid toiduvarusid toiduabina. Kuid tänapäevaks on olukord muutunud. Varud on kõigi aegade väikseimad, puudusekannatajate hulk on kasvanud ja toiduhinnad on hiljuti järsult tõusnud. Just selle pärast on komisjoni arvates eluliselt tähtis tõsta programmile tehtavaid kulutusi ja lubada püsivalt osta toitu avatud turult.

Kaasfinantseerimise kasutuselevõtt aitab parandada planeerimist ja ressursside haldamist ning võimaldab liikmesriikidel programmi eest rohkem vastutust võtta. Tõhususe tõstmiseks ja järjepidevuse tagamiseks tuleks koostada kolme aasta toidujagamiskava. Toiduainete valik ei oleks enam piiratud üksnes sekkumisvarude toiduainetega. Näiteks hõlmaks programm esimest korda ka puu- ja köögivilju ning toiduõli.

Toiduainete valiku teeksid riikide ametiasutused toitumiskriteeriumide põhjal ja toitu jagataks koostöös kodanikuühiskonna partneritega, nagu see toimub ka praegu. Toitu hangitaks kas sekkumisvarudest, kui seal on, või turult, kusjuures eelistatud oleks sekkumisvarude kasutamine, muidugi juhul, kui need on kättesaadavad. Toidu jagamine peab olema tasuta või sellise hinnaga, mis ei ole suurem kui toitu jagavale organisatsioonile selle tegevuse käigus tekkinud kulud.

Liikmesriigid osalevad programmis vabatahtlikkuse alusel. Toiduabi antakse mitmetele puudust kannatavatele ühiskonnagruppidele, näiteks raskustes olevatele perekondadele, puudust kannatavatele vanainimestele, kodututele, puuetega inimestele, vaesusriskis elavatele lastele, vaestele töölistele, sisserännanud töölistele ja varjupaigataotlejatele.

Programmis osaleda soovivatel liikmesriikidel tuleb leida sobivad organisatsioonid, tavaliselt heategevad organisatsioonid või kohalikud sotsiaaltalitused, kes toitu hakkavad jagama. Seejärel tuleks neil määratleda oma vajadused järgmiseks kolme aasta pikkuseks programmiperioodiks ja teha taotlus komisjonile, kes eraldab vajaliku eelarve. Seda tehtaks igal aastal, et oleks võimalik vajalikke korrektiive teha, kui olukord peaks programmiperioodi vältel muutuma.

Kuigi Euroopa Liidu elatustase on keskmiselt maailma kõrgeimate hulgas, leidub siin inimesi, kes ei saa endale lubada mitmekesist toitu. Hinnanguliselt kummitab selline oht 43 miljonit ELi elanikku, mis tähendab, et nad ei saa endale ülepäeva lubada lihast, kanast või kalast koosnevat söömaaega. Praegu osalevad programmis 19 liikmesriiki.

Täiendav teave ja dokumendid on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/agriculture/markets/freefood/index_en.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site