Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/08/1305

Brüssel, 10. september 2008

ELi vaheprognoos: oodatust suurem majanduse jahenemine

Eeldatavalt on majanduskasv Euroopa Liidus sel aastal 1,4 % (1,3 % euroalal), mis on ligikaudu ½ protsendipunkti väiksem kui aprillis ennustati. Peamised majanduse jahenemisega seotud riskid, mida kevadel prognoositi, on saanud tegelikkuseks: finantsturgudel valitsev keeruline olukord süveneb, toorainehinnad kasvavad kiiresti ning eluasemeturu kriis levib. Eeldatavalt on selle aasta inflatsioon ELis keskmiselt 3,8 % ja euroalal 3,6 %, mis tuleneb toorainehindade kiirest kasvust. See tähendab prognooside korrigeerimist ülespoole, kuigi inflatsioonitempo võib olla aeglustumas, sest energia- ja toiduainete hindade varasema kasvu mõju hakkab järgmistel kuudel järk-järgult kahanema.

„Majandust on mõjutanud finantsturgude heitliku olukorra jätkumine ka sel aastal, energiahindade peaaegu kahekordistumine viimase aasta jooksul ja mõnedel eluasemeturgudel toimunud korrektsioon, kuigi hiljutine nafta- ja muude toorainete hindade kukkumine ja euro vahetuskursi nõrgenemine on olukorda mõnevõrra parandanud. Sellises keerulises ja ebakindlas keskkonnas tuleb meil õppida minevikus tehtud vigadest ja hoida kindlat kurssi. Töökohtade loomiseks ja paremaks toimetulekuks välisšokkidega on eluliselt oluline jätkata Euroopa reformikava rakendamist. Meil tuleb kiiremini rakendada tegevuskava, taastamaks usku finantsturgudesse ja tagamaks avaliku sektori rahanduse olukorra paranemine, et mitte suurendada tulevaste põlvkondade koormat, kes peavad niigi toime tulema vananeva elanikkonnaga seotud probleemidega,” ütles majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquin Almunia.

Et vastutuuled maailma majanduses tugevnevad, on tootlikkus mitmes arenenud majandusega riigis hakanud käesoleva aasta teises kvartalis langema, mida mõnes riigis on muu hulgas põhjustanud eluasemeturu jahtumine. ELis vähenes SKT 0,1 % võrra ja euroalal 0,2 % võrra. See näitab osaliselt tagasilööki, mis tulenes oodatust tugevamast majanduskasvust esimeses kvartalis, mille tingisid teataval määral ajutised tegurid. Lisaks sellele põhjustasid toorainehindade jätkuv tõus, finantsturgude endiselt keeruline olukord ja teatavatel juhtudel eluasemeturgude kriis usalduse vähenemist, kapitalikulude täiendavat suurenemist ja tarbijahinna inflatsiooni kiiret kasvu, mis omakorda on pidurdanud sisenõudlust.

2008. aastaks on komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat prognoosinud 1,4 % majanduskasvu ELis ja 1,3 % kasvu euroalal, mis tähendab 0,6 ja 0,4 protsendipunktilist allapoole korrigeerimist võrreldes kevadiste prognoosidega. Arvutamisel on aluseks võetud ajakohastatud prognoosid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaade, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriigi kohta, kes koos moodustavad ligikaudu 80 % ELi SKTst.

Välistingimused on jätkuvalt ebasoodsad

Maailma majanduse olukord ja selle tulevik on harjumatult ebakindel. Finantsturgude heitlik olukord on kestnud üle aasta ning rahvusvaheliste finantssüsteemide olukord on endiselt habras ja mitmed võtmetähtsusega laenuturud ebastabiilsed. Toorainehinnad, eelkõige energia- ja toiduainete hinnad, on alates 2007. aasta viimasest kvartalist kiirelt kasvanud ja suurendanud inflatsiooni. Seda vaatamata asjaolule, et nafta ja muude toorainete hinnad on võrreldes nende tippseisuga selle aasta varasuvel alanenud. Ettevõtjate ja tarbijate usaldus on märkimisväärselt nõrgenenud, saavutades taseme, mis jääb allapoole nende pikaajalist keskmist taset. Kuigi areneva majandusega riikides on majanduskasv jätkuvalt stabiilne, terendab silmapiiril maailma majanduse jahenemine.

Euroopa riikide majanduse olukord oli enne finantsturgude heitlikuks muutumist eelmisel suvel üldiselt hea. ELis ja euroalal tervikuna puudusid suuremad tasakaalustamatused, kuigi see ei pruukinud nii olla kõikides valdkondades ega liikmesriikides. Majandusaktiivsus püsis üldiselt heal tasemel, kuigi finantsturgude raskused mõjutasid kiiresti negatiivselt teatavaid usaldusnäitajaid. Et vastutuuled maailma majanduses tugevnesid viimaste kvartalite jooksul, muutus usaldusnäitajate langus eri valdkondades ja liikmesriikides järjest laiaulatuslikumaks (eriti suur langus üldistes majanduse usaldusnäitajates toimus Hispaanias ja Ühendkuningriigis). Sellest tulenevalt hakkas ka majandusaktiivsus lõpuks nõrgenema. Eri näitajad, näiteks tööstustootmine, tellimused ja jaemüük, osutavad kasvuhoo aeglustumisele viimastel kuudel nii ELis kui ka euroalal. Hiljutised uuringud näitavad ka, et ELi majanduse arengu seisukohalt on tulevik tume.

Eeldatav inflatsiooni leevenemine, mis oodatavalt suurendab neljanda kvartali jooksul suuremas ulatuses leibkondade kasutada olevat sissetulekut ja tarbimist, on üks tegur, mis võib osutuda üldise suundumuse pöördepunktiks.

Inflatsioon aeglustumas

Tulenevalt toorainehindade kõrgest tasemest on tarbijahinna inflatsioon viimaste kuude jooksul jätkuvalt kasvanud. Energia- ja toiduainete hinnad mõjutasid märkimisväärselt üldist inflatsiooni, mis suurenes juulis ELis 1,7 ja euroalal 1,2 protsendipunktini. Üldise inflatsiooni määr aeglustus pisut augustis ja langes euroalal juulis registreeritud rekordtasemelt (4,0 %) 3,8 %-le.

Inflatsiooni ülespoole korrigeerimine näitab oodatust halvemaid tulemusi võrreldes kevadiste prognoosidega. Järgmistel kuudel toimuv energia- ja toiduainete hindade varasema kasvu mõju järkjärguline kahanemine näitab siiski, et inflatsioon võib olla peatumas. Vaatamata sellele on tooraineturgude edaspidine areng ja suutlikkus toime tulla järelmõjudega mõlema piirkonna inflatsiooniperspektiivi seisukohalt võtmetähtsusega.

Riskihinnang

Majanduskasv on endiselt seotud riskidega. Tooraine- ja finantsturgude areng on jätkuvalt võtmetähtsusega tegur, mis mõjutab majanduskasvu tulevikku. Lisaks sellele võivad negatiivselt üllatada ka tehnilised prognoosid, nagu see on juhtunud eelmiste prognooside puhul. Ülejäänud riskid on seotud USA majanduse tugevuse ning uue nõudlusega kaitse- ja muude kaubandust moonutavate meetmete järele, kuid ka mõne ELi riigi majanduse suutlikkusega kohandada oma sise- ja välismajanduse tasakaalustamatust. Inflatsiooniperspektiivi mõjutavad riskid paistavad olema rohkem tasakaalus, kuigi need on endiselt olemas. Isegi juhul, kui majandustegevus järsult aeglustub, ei tohi välistada järelmõjusid, kuigi praegu selliste laiaulatuslike mõjude kohta tõendid puuduvad.

Üksikasjalikum aruanne on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/economy_finance/thematic_articles/article12054_en.htm

Tabel 1. SKT reaalkasv
[ ]
Märkus : kvartali andmed on tööpäevaliselt ja hooajaliselt kohandatud, samal ajal kui aasta andmed on kohandamata.


Tabel 2. Tarbijahinna inflatsioon
[ ]


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website