Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/08/1255

Brüssel, 11. august 2008

Varsti avatakse Euroopa digitaalraamatukogu

Sel sügisel võib muutuda reaalsuseks unistus sellest, et vaid hiirekliki abil on kõigil kodanikel ühe portaali kaudu võimalik osa saada Euroopa raamatute, muusika, maalide, fotode ja filmide kultuurilisest mitmekesisusest. Siiski tuleb ELi liikmesriikidel teha täiendavaid jõupingutusi, ütles komisjon täna oma uues teatises, mis käsitleb kogu Euroopas asuvate kultuuriasutuste teoste digitaalversioonide kättesaadavaks tegemist. Kultuuriteoste digiteerimine võimaldab eurooplastele juurdepääsu teiste riikide muuseumide, raamatukogude ja arhiivide materjalidele, ilma et neil tuleks reisida või lapata sadu lehekülgi ühe informatsioonikillukese leidmiseks. Ainuüksi Euroopa raamatukogudes on rohkem kui 2,5 miljardit raamatut, kuid vaid 1% arhiivimaterjalidest on kättesaadav digiteeritud kujul. Seepärast kutsus komisjon liikmesriike üles tegema rohkem selleks, et eurooplastel oleks sidusjuurdepääs digiteeritud teostele, mida nad saaksid digitaalselt sirvida õppimise, töö või meelelahutuse eesmärgil. Komisjon ise eraldab aastatel 2009–2010 umbes 120 miljonit eurot Euroopa kultuuripärandile sidusjuurdepääsu parandamiseks.

"Euroopa digitaalraamatukogu on inimeste jaoks kiire ja lihtne võimalus juurdepääsuks Euroopa raamatutele ja kunstile nii nende kodumaal kui ka võõrsil See võimaldab näiteks Tšehhi üliõpilasel sirvida Briti raamatukogu kirjeid Londonisse sõitmata või Iiri kunstisõbral imetleda Mona Lisat Louvre’is järjekorras seismata,” lausus ELi infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding. „Kuigi liikmesriigid on teinud olulisi edusamme kultuurilisele infosisule sidusjuurdepääsu tagamiseks, on digiteerimise kiirendamiseks siiski vaja rohkem riiklikke ja erainvesteeringuid. Minu eesmärk on enne selle aasta lõppu üldsusele avatav ning rikkalikke materjale sisaldav Euroopa digitaalraamatukogu, mille nimi on Europeana.”

Komisjon kinnitas täna oma kavatsust aidata liikmesriike nende väärtuslikule kultuurilisele infosisule sidusjuurdepääsu tagamisel. Aastatel 2009–2010 antakse ELi teadusuuringute programmist 69 miljonit digiteerimiseks ja digitaalraamatukogude arendamiseks. Samal ajavahemikul eraldab Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni programm Euroopa kultuurilisele infosisule juurdepääsu parandamiseks umbes 50 miljonit eurot. Siiski hinnatakse juba ainuüksi viie miljoni Euroopa raamatukogudest pärit raamatu digiteerimiskulud umbes 225 miljonile, kusjuures arvesse ei võeta käsikirju ega maale. Euroopa digitaalraamatukogu (Europeana) nägemuse teostamine nõuab riiklike institutsioonide lisainvesteeringuid, kuid praegu eraldab suurem osa riike digiteerimiseks vaid väheseid ja killustatud rahalisi vahendeid. Komisjon kutsus täna liikmesriike üles suurendama digiteeritava materjali mahtu, et teha oma kogud kättesaadavaks Euroopa kodanikele, tegema koostööd erasektoriga ning tegelema järgmiste esmatähtsate küsimustega:

  • digiteerimiseks tuleb eraldada rohkem rahalisi vahendeid koos kavadega, kui palju materjali digiteeritakse;
  • enamikus riikides puuduvad endiselt meetodid, tehnoloogia ja kogemused digitaalse materjali säilitamiseks, et sisu jääks kättesaadavaks ka tulevastele põlvkondadele;
  • on vaja rakendada ühised standardid erinevate teabeallikate ja andmebaaside ühildamiseks Euroopa digitaalraamatukoguga ja nende seal kasutamiseks;
  • autoriõigusega seotud probleemide lahendamine, eelkõige õiguslike lahenduste leidmine omanikuta teoste probleemile, mille puhul ei ole võimalik leida teose õiguste valdajat digiteerimise nõusoleku saamiseks (IP/07/508).

Digitaalraamatukogude külastajad saavad digitaalselt avastada maailma esimese trükitud raamatu, kuulsa Gutenbergi piibli koopiat (Briti raamatukogu veebilehel), Maria Callase või Jacques Breli häält (Prantsusmaa Institut National de l’Audiovisuel) või Da Vinci meistriteost Mona Lisat (Louvre) – ja seda ilma piletita.

Mõned liikmesriigid on võtnud eeskujulikke meetmeid kultuurikogude digiteerimise kiirendamiseks. Sloveenia võttis 2007. aastal vastu avaliku ja erasektori vahelise koostöö seaduse, mis pakub eraõiguslikele isikutele uusi võimalusi avalike asutuste digiteerimisprojektide edendamiseks. Slovakkias on vana sõjaväekompleks ümber ehitatud digiteerimiskeskuseks, kus lehekülgede pööramiseks kasutatakse roboteid. Soome, Slovakkia ja Leedu kasutasid digiteerimise lisarahastamise tagamiseks Euroopa struktuurifonde.

Komisjoni hinnangust nähtub siiski ka, et paljudel juhtudel on objektide digiteerimise ja nende Internetis kättesaadavuse vahel suur tühik. Näiteks ainult üks neljast Saksamaa muuseumist, kes on oma kogud digiteerinud, pakub neile sidusjuurdepääsu ning ainult 1% Poola arhiivide digiteeritud materjalist on Internetis kättesaadav.

Taust:

Euroopa digitaalraamatukogu on osa komisjoni poolt 1. juunil 2005 vastu võetud algatusest i2010 (IP/05/643). 24. augustil 2006 võttis komisjon vastu digiteerimist ja digitaalset säilitamist käsitleva soovituse (IP/06/1124). 13. novembril 2006 leppisid liikmesriikide ministrid nõukogu kultuurialasel istungil kokku jätkata digiteerimist (Pres/06/309).

Teatis ja hinnang digiteerimisel tehtud edusammude kohta:

http://ec.europa.eu/information_society/activities/digital_libraries/index_en.htm

Maailma digitaalraamatukogu:

http://www.worlddigitallibrary.org/project/english/index.html

Euroopa raamatukogu:

http://search.theeuropeanlibrary.org/portal/en/index.html

Europeana:

http://www.europeana.eu/

MEMO/08/546


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website