Navigation path

Left navigation

Additional tools

Sisserändajatest lapsed ja haridus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ees seisvad ülesanded

European Commission - IP/08/1092   03/07/2008

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

[Graphic in PDF & Word format]

IP/08/1092

Brüssel, 3. juuli 2008

Sisserändajatest lapsed ja haridus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ees seisvad ülesanded

Täna komisjonis vastu võetud rohelise raamatuga algatatakse väitlus Euroopa Liidu haridussüsteemi ees seisvatest ülesannetest, mis on tingitud rändest Euroopa Liidu sees ja teistest riikidest Euroopa Liitu. Sisserändajatest laste suur hulk on hakanud avaldama mõju Euroopa Liidu haridussüsteemile. Võtmeküsimused on kuidas ära hoida koolide eristumist ja tagada hariduse võrdväärsus; kuidas tulla toime erinevate emakeeltega ja kultuuritaustadega ning arendada kultuuridevahelist suhtlusoskust; kuidas kohandada õpetamist ning luua sidemeid sisserändajate perekondadega ja kogukondadega.

Nii rahvusvahelised kui ka liikmesriikide andmed näitavad, et sisserändajatest laste haridustase jääb nõrgemaks kui nende kohalikku päritolu eakaaslastel; sisserändajate koolitee lõpeb sageli varem ja nende osakaal kõrgkoolides on väiksem. Veelgi murettekitavam on aga tõsiasi, et sisserändajate teise põlvkonna haridustase jääb madalamaks kui esimesel põlvkonnal. See annab tunnistust sellest, et ühiskondlikud erinevused võivad aja jooksul süveneda. Samal ajal on teisigi märke majandusliku ja ühiskondliku eraldumise suurenemisest, kuna ühiskonnas edukal järjel olevad lapsevanemad võtavad oma lapsed ära koolidest, kus on rohkem sisserändajatest õpilasi. Seetõttu hakkavad koolide vahel erinevused aegamööda suurenema.

Selline olukord võib halvendada sisserändajatest koolinoorte võimalusi ühiskonda edukalt sisse elada ja edaspidi tööelus toime tulla”, ütles Euroopa haridus-, koolitus-, kultuuri- ja noorsooküsimuste volinik Jàn Figel'. „Kui sisserändajatest lastel tekib koolis tunne, et nad ei tule toime ja et nad on eraldatud ning kui see ka nende edaspidises elus jätkub, on oht, et selline mudel kandub edasi järgmisse põlvkonda.” Volinik lisas: „On aga selgeid tõendeid, et poliitikaga võib seda muuta. Mõnes liikmesriigis tegeldakse selle probleemiga. Kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine võib osutuda kasulikuks ja komisjon tahab sellele kaasa aidata.”

Uurimustes on välja toodud mitmeid põhjuseid, mis mõjutavad negatiivselt sisserändajate haridusteed. Paljud olulised tegurid on seotud sisserändajatest õpilaste taustaga – viletsamad ühiskondlik-majanduslikud olud, keel, perekonna ja kogukonna ootused. Andmed näitavad, et haridussüsteemil on tähtis osa ning et mõnes riigis on saavutatud teistest paremaid tulemusi sisserändajate ja kohalike õpilaste vaheliste erinevuste tasandamisel; see näitab, et poliitikaga võib oluliselt mõjutada õpiedukust. Eraldamine näiteks kujutab endast allakäiguspiraali, mis mõjutab laste õpiinnukust ja -tulemusi. Võimete järgi rühmitamine ja jälgimine võivad samasugust mõju avaldada. Õpetajate hoiakud ja nende valmisolek erisustega tegelemiseks võivad tulemusi veelgi rohkem mõjutada.

Rohelises raamatus antakse lühike ülevaade poliitikasuundadest ja lähenemisviisidest, millega võiks aidata sisserändajatest õpilastel kooliteed edukamaks muuta. Näidatakse, et kui haridussüsteemis seatakse kindlalt esikohale võrdväärsus, on tulemused sisserändajatest õpilaste lõimimisel kõige paremad. Eriti kasulikeks meetmeteks on osutunud koolieelne kasvatus, keeleõpe, lisaabi haridusteel juhendamise ja järelaitamise näol, erinevaid kultuure käsitlev haridus ja koostöö sisserändajate perekondade ja kogukondadega. Eraldamise vältimine ja koolide „getostumise“ peatamine tundub olevat eeltingimus tõeliselt võrdväärsete haridusvõimaluste loomiseks sisserändajatest õpilastele. Selle tagamiseks on tähtis, et kõikides koolides järgitaks kõrgeid kvaliteedistandardeid, eriti õpetamise ja juhtimise osas.

Tuleb määratleda strateegiad ja need liikmesriigi või piirkonna tasandil kasutusele võtta, kuid kasulikuks võib osutuda ka Euroopa ulatuses üksteiselt õppimine. Rohelise raamatu eesmärk on edendada arvamuste vahetamist selle kohta, kuidas kõikidel tasanditel nimetatud probleeme lahendada, ja kuidas saaks Euroopa Liit edaspidi liikmesriike toetada nende hariduspoliitika kujundamisel selles vallas. Lisaks sellele uuritakse, milline tulevik võiks olla 1977. aastal vastu võetud direktiivil 77/486/EMÜ (võõrtöötajate lastele hariduse andmise kohta), mille täitmine on olnud lünklik.

Huvitatud isikutel palutakse enne 31. detsembrit 2008 esitada oma seisukohad poliitika ees seisvate probleemide ja abinõude kohta ning Euroopa Liidu võimaliku rolli kohta liikmesriikide toetajana. Euroopa Komisjon analüüsib selle arutelu tulemusi ja avaldab oma järeldused 2009. aasta alguses.

Lisateave:

MEMO/08/475, "FAQ: Migration and Mobility: Challenges and Opportunities for EU education systems".

http://ec.europa.eu/education/news/news490_en.htm

http://ec.europa.eu/education/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website